07.05.2018

Kohtumised Madriidis välisministri ja endise Coreperi-kolleegi Dastise, peaministri EL-nõuniku Renedo ja GACi liikme riigisekretär Toledoga. Kõige pikemalt muidugi MFFist, mille üle käib pealinnades palavikuline analüüsitöö. ES on esimest korda oma EL-liikmesuse jooksul saamas netomaksjaks ja eks see mõjutab ka nende mõtlemist, täpsemalt: vajab veel selgimist-harjumist. Üks riigisiseselt oluline mõte siit: on väga tore ja kõik valgustatud valitsused saavad aru, et EL eelarvet on vaja moderniseerida ja rahasta uusi prioriteete nagu välistegevus, ränne, kliimamuutustega võitlemine. Samas on traditsioonilistel poliitikatel nagu ÜKP ja ÜPP olemas otsesed kasusaajad – põllumehed, teedekasutajad jne, kes löövad ka väikese vähenemise puhul kohe lokku. Aga kes on irregulaarse rände vastu võitlemise raha tuntav kasusaaja LRs? Välistegevuse oma? Ikka tahaks kätega katsuda saada. Valitsustel seisab ees tõsine selgitustööülesanne ja keskendumine vaid oma riigi netopositsioonile ei aita seda sugugi teha. ÜKP alt tahab ES kriteeriumina näha ka tööpuuduse taset. Integratsiooni rahastamise üle pidasime esialgu rohkem filosoofilist arutelu: kelle ja kus? Naabruspoliitikale eraldi rahastu säilimist peame mõlemad õigeks, vaatame, kui tugevalt seda (veel) ajama hakkame.

GACi päevakorras olevatel teemadel oleme suuresti sama meelt. PL õigusriigi küsimuse tungivalt soovitav lahendus peab tulema COM ja Varssavi dialoogi teel, mitte hääletusega NKs. Rände, täpsemalt Dublini määrusega edasiliikumise puhul küsivad hispaanlased, et kuidas ühtse asüülisüsteemi kaasajastamine aitab LR nagu ES, kes on ise EL välispiiri kaunis edukalt pidamas hoidnud, suuresti ise, ilma EL rahalise abita? Laienemise, täpsemalt Albaania ja ametlikult pika nimega Makedooniaga liitumisläbirääkimiste alustamise üle polda Madriidis entusiastlikud, kuid nende taha asi vaevalt jääb. Ja ega meiegi arva, et need riigid oleksid juba homme valmis liituma. Kuid läbirääkimiste käigus on EL-il kandidaatriigi mõjutamiseks palju paremad võimalused kui enne seda, n.-ö distantsilt.

 

02.05.2018

Esialgseid tähelepanekuid COM tänase 2021-2027  MFF ettepanekust. Kuna esimene lugemine kiire ja tervikpildist suuri tükke puudu, siis on ka see sissekanne siin suuresti spekulatiivne ja sisaldab kindlasti ebatäpsusi. Esmapilguks aga loodetavasti ülevaatlik. Nüüd algab eelnõu analüüsimise, LR seisukohtade kujundamise faas, mida ei saa viimistleda enne, kui nähtud ka konkreetsed eelnõud eelarvega seotud poliitikate tuleviku kohta ehk nn fondimäärused. Need on COM lubanud esitada umbes kuu aja pärast. MFF jääb nõukogu formaadi mõttes GACi pädevusse ja saab meil püsivaks päevakorrapunktiks.

MFF numbrid on esitatud nii püsihindades (2018) kui jooksevhindades (mis võtavad arvesse ka eeldatava inflatsiooni 2021-2027). Vaheks 1,135 ja 1,279 triljonit. Siit võimalus erinevateks sõnumiteks vastavalt auditooriumile: kellele kokkuhoid, kellele ühispoliitikate piisav rahastamine. Üldmaht on 1,11% EL27 rahvamajanduse kogutoodangust (RKT), praegusel MFF-il 1%. ÜKP/struktuurivahendite absoluutnumber jooksevhindades pea sama, mis praeguses MFF-is – seega tuleb selle poliitika tegelik kärbe eeldatava inflatsiooni võrra (mida arvestatakse 7 aasta peale 11 ja 12% vahele). EE on ÜKP alt aga jätkuvalt kõige olulisem, kui suur langus tuleb rahastuses seoses me tõusmisega vähem arenenud piirkonnast üleminekupiirkonnaks (üle 75% EL keskmisest SKT-st). Seda saame teada alles 4 nädala pärast, kui COM esitab nn fondimäärused. Seega, kõik täna esitatavad arvamused Eesti netopositsiooni muutuse kohta on spekulatiivsed ka siis, kui peaksid lõpuks tõeks osutuma. Sama kehtib ka meie põllumajandustoetuste harmoneerimise kohta EL keskmise tasemega. Sahistatakse nii 30% kui ka 50%-lisest sammust – keskmiseni jõudmine siis vastavalt umbes aastaks 2041 või juba 2034. Siin mängib kaasa ka kasutuses olevate hektarite arv, mis EEs kasvab. ÜPP otsetoetuste summa väheneb tänase ettepaneku järgi umbes samapalju, kui seni UK osa. Ka põllumajanduspoliitikas seega kärbe väiksem, kui kardeti.

CEF transpordiosas järsk langus, samas ülekanne CEFi ühtekuuluvusfondist (ehk peamiselt vaid vaesematele riikidele kasutamiseks) tuleb sama suur, mis seni, 11,3 miljardit. CEFist meie suurprojektide rahastamise tingimused sõltuvad suuresti jällegi nn fondimäärustest. Digiosa kasv on nii CEFist kui MFFist üldse aga võimas, selle taga suuresti COM asepresidendi Ansipi ja ta meeskonna hea töö. Nagu arvata oli, tõusis oluliselt teaduse-innovatsiooni, Erasmus+, rände- ja piirikorralduse ning julgeoleku- ja kaitsevaldkonna rahastamine. Näiteks sõjalise liikuvuse (military mobility) jaoks u 6 miljardit.

Kasvab EL välistegevuse rahastamine. Siin on eelarvetehnikat oluliselt lihtsustatud, osalt meie vaates isegi üle piiri, kaotades ära eraldi rahastu naabruspoliitika riikide jaoks, ehkki naabrus mõistena figureerib suurelt. Seda proovime NK aruteludes tagasi muuta, pole mõtet jätta (tean, tean, et sisult ekslikku, kuid diplomaatias on ka vorm ülioluline) muljet, et EL paneb Tuvalu ja Tuneesia ühte patta.

Eelarve sissetulekute osa jääb tugevalt RKT-põhiste sissemaksete varale. Küll pakub COM uusi omavahendeid nagu ettevõtte tulumaks, plastikumaks, osa emissioonikaubanduse tuludest. Uute vahendite üle käivad alati tulised vaidlused, mis lõppevad eikuskil. Kas seekord läheb teisiti? See sõltub suuresti (ka) sellest, kas uusi omavahendeid tahetakse sisulisteks tuluallikateks või tahetakse poliitilistel põhjustel kuskil millegi väikesega alustada. Kui esimest, siis ma väga optimistlik pole. Kui teist, siis võrdlemisi lihtne peaks olema EL uue reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) lõivude kandmine EL eelarvesse – digitaalne süsteem, EL heaks ja EL jaoks ühine. See on ka MFF tänases ettepanekus kirjas, loodame, et pesuveega välja ei visata.

EL maksete sidumine EL põhiväärtuste järgmisega on lahendatud peamiselt kohtusüsteemi ja eelarveasjade kohtuliku kontrolli toimimise järelevalve sildi all. Kui kahtlus, et ei toimi nagu peab, et (EL) eelarveraha õiguspärane kasutamine on häiritud, teeb COM ettepanek maksed peatada. NKl on võimalus kvalifitseeritud häälteenamusega ettepanek tagasi lükata. Seejuures ei tohi (valitsuse vastutustundetu käitumise eest) kannatada EL rahast kasusaajad, näiteks Erasmuse tudengitele peab valitsus ikka maksma, ka siis kui maksed EL eelarvest peatatud. Pakutu on kavalam ja lihtsam alla neelata kui mõni varem mõlgutatud mehhanism, mida oleks võinud otseselt näha kui osutamist mõnele LRle või veel hullem, mõnele piirkonnale nagu Kesk- ja Ida–Euroopa. PL EL-minister Szymański ongi ettepanekut juba toetavas toonis kommenteerinud. Läks mööda? Kellest?

26.04.2018

Seekordne Euroopa-turnee lõppes Pariisis, kus pikk ja põhjalik õhtusöök Quai d’Orsay esindusruumides FR Euroopa asjade ministri Loiseau ja president Macroni välisnõuniku, endise Coreperi-kolleegi Etienne’ga. EMU tuleviku kohta ja Berliinist kuulduva tagasihoidlikkuse kohta öeldi lihtsalt, et Macron ei jäta asja niisama pooleli. Kohati just FRs negatiivset tähelepanu saanud NL, IE ja Põhja-Balti rahandusministrite ühiskirja kohta ütlesin, et selle üks eesmärke oli juhtida tähelepanu ka teiste kaasamise vajadusele – muidu jääbki mulje, et rahaliidu tulevik vaid kahe suurima LR otsustada. Sellest saadi diplomaatia suurriigi pealinnas hästi aru.

MFF üle on me seisukohad sarnasemad kui eelmisel korral. FR oskab eriti elegantses sõnastuses selgutada, miks eelarve moderniseerimine ja traditsiooniliste poliitikate jätkuv finantseerimine pole vastuolus. Saame neid kindlasti ka edasipidi ses asjas toetada. ÜKP all tahavad prantslased küll näha ka uusi kriteeriume nagu tööpuudus ja migrantide integratsioon, väites, et see on (ka) Euroopa ühtekuuluvuse küsimus, mitte ainult LR majandusnäitajate ühtlustamine. FR on traditsiooniliselt ülitugev ÜPP toetaja, rõhudes seekord rohkem innovatsioonile ja kliimamuutustele selle poliitika alt – nad on esimest korda ka põllumajanduspoliitika mõistes netomaksjad ja eks see mõjutab seisukohti. Eraldi naabruspoliitika rahastu säilimist toetame mõlemad. Kliimamuutuse rahastamine EL eelarvest on samanimelise kliimaleppe sõlminud Pariisis eriti oluline.

Nn kodanike konsultatsioonid EL teemadel on veel üks president Macroni ideedest ja FRs on need just minister Loiseau koordineerimisel hooga käima läinud. Tore olevat, inimestel kõvasti huvi, ja sugugi mitte vaenulikku. Järgmisel nädalal algavad need ka EEs, osalen isegi ühes. Avaliku (mitte just soodsa) arvamuse konteksti, eriti 2019 EP valimisteks valmistudes, paigutatakse ka edasise laienemise küsimus, konkreetsemalt liitumisläbirääkimiste alustamine ametlikult pika nimega Makedoonia ning Albaaniaga. Juuni GAC ja selle ettevalmistamine saavad selles asjas keerulised olema. Õigusriigi olukord läheb samasse kategooriasse, kodanikud küsivad, et milliste riikidega me ikkagi samasse klubisse kuulume. Nõustuti küll, et enne PL menetluse lõpetamist pole arukas uue mehhanismi arutelu algatada, seda nähtaks kui ühe LR või regiooni vastu suunatut (aga nähtaks küllap ka muidu, tuleb tunnistada).

24.-25.04.2018

Kohtumine Dublinis EL asjade ministri McEnteega, põhjalikud konsultatsioonid välisministeeriumi asekantsleri (ja vana kolleegiga Coreperist) Montgomeryga ja esinemine mõttekojas IIEA EL tuleviku kohta. Kõikidel kohtumistel Brexit üheks peateemaks. Lahkumisleppe üle on suur enamus tööd tehtud, kuid piiri üle Iiri saarel lahendusi seni ei paista. UK poolt mingi aeg tagasi EL-ile pakutud tollikoostöö kavad on tagasi lükatud ja hetkel otsitakse 2017 detsembris nii UK kui EL poolt heaks kiidetud protokolli põhimõtete alusel: nn kõva ehk sisuliselt, kontrollidega, piiri ei tohi tulla. IE on väga tänulik ülejäänud 26 LRle, COMle ja ÜK eesistuja Tuskile solidaarsuse eest ning toetavad igati meie seisukohta, et tulevane suhe välis- ja julgeolekupoliitikas peab olema unikaalne.

MFF osas vaated üpris sarnased. IEle on ÜPP väga tähtis, seni eelarves põhiasi olnud. Nüüd on iirlased netomaksjaks saanud ja käib neilgi uue olukorra analüüs ja enda positsioneerimine. ÜKP põhimõtteid tahavad samaks jätta nagu meiegi, CEF pole neile geograafilise asendi tõttu seni suuremat korda läinud, aga nüüd mõtlevad ka nemad ühenduste peale Mandri-Euroopaga. Teaduse ja innovatsiooni toetamine ülioluline.

Seni paljudes asjades UK-le toetunud IE otsib EL-is agaralt uusi konstellatsioone. Rahandusminister liitus Põhja-Baltimaade ja NL ühiskirjaga EMU tuleviku üle, välisminister korraldas hiljuti FAC veerel õhtusöögi Põhja-Balti kolleegidele. Ongi loogiline, muudki otsivad, ka meie, sest lahkub suur tugev liberaalne LR. Aga kõige rohkem otsib end ja seltskonda praegu just IE, see sai selgeks ka mõttekoja üritusel.

Edasise laienenemise üle meil väga sarnased vaated, McEntee käis hiljuti Lääne-Balkanil. Samameelsed oleme ka õigusriigi küsimustes, nii praeguse PL kui ka tulevase võimaliku püsivama mehhanismi üle – viimasega ei ole arukas enne suuremalt tegelema hakata kui esimese menetlus lõpetatud, muidu lähevad liiga segi.

23.-24.04.2018

Kohtumised Berllinis Euroopa ministri Rothi, liidukantsler Merkeli šerpa Corsepiuse ja välisministeeriumi MFF-erisaadiku Ossowskiga. Lisaks korraldas meie saatkond EL tuleviku arutelu koos kohaliku mõttekoja Polis180-ga, päris huvitav formaat, kus kolmele panelistile võis järjekorras publiku hulgast osalejaid lisanduda oma küsimuste ja kommentaaridega, tohtisid olla kuni tuli järgmine huviline.

Põhiteemaks MFF. Eelmise korra kogemusele tuginedes on Balti koostöö juba enne ametliku protsessi algust käima lükatud, sealhulgas suurte netomaksjate lobimine, mis hea. Laias laastus on meil ka seekord samad seisukohad, väikeste erinevustega, mille mahalihvimine on samuti alanud. Toetame põllumajandustoetuste harmoneerimist, mõistlikku ÜKP mahtu, ja mitte selle järsku kukkumist üleminekupiirkondadele, ÜKPst tahame saada raha oma suurprojektideks, toetame eraldi naabruspoliitika rahastu (euroargoos millegipärast instrumendiks nimetatud) säilitamist. DE on valmis eelarve mahtu (ja seega oma sissemakset) suurendama, kui tingimustega: eelarve moderniseerimine (ÜPP ja ÜKP osakaalu vähendamine, rohkem raha uutele teemadele nagu ränne, julgeolek, kliima, ka pagulaste integratsioon jne), rangem tingimuslikkus, ka poliitiline. Suurelt netomaksjalt on pisut üllatav kuulata tugevat toetust paindlikkusele nii eelarve rubriikide sees kui ka vahel – tavaliselt püüavad need olla võimalikult jäigad, aasta lõikes ülejäävat mitte ära kulutada, et siis enda sissemakse väiksem oleks.

Muudest teemadest. EMU tuleviku üle ikka veel liikumist pole, kokkulepet FRga reformide ulatuse ja suuna üle. Kui see olemas, konsulteeritakse enne 28.-29.06 ÜK kindlasti ka teiste LRdega, lubati. Ei tundu aga, et midagi suurt oodata oleks. Õigusriigi olukord on suur mure, nii praegu seoses PLga kui EL-is üldiselt. See, kuidas klubi oma liikmete kohatiste äravajumistega hakkama saab või tegeleb, on lähiaja üks suuri küsimusi EL-is. Rühm läänepoolseid LR käib koos ja plaanib mingit uut mehhanismi, aga seni eriliste tulemusteta. Hoiatasin, et seda teemat ei tohi muuta ida- ja läänepoolsete LR vastasseisu objektiks (mida ajakirjandus kohe just nii näha tahaks). Laienemise, täpsemalt, Albaania ja ametlikult pika nimega Makedooniaga liitumisläbirääkimiste avamise kohta saime eri majadest pisut erinevaid signaale, päriselt siiski pole välistatud, et teatud tingimusi lisades võiks sel aastal avamisotsused teha. Ka EE ei arva, et need riigid oleksid kohe valmis liituma. Kuid läbirääkimiste käigus on EL-il palju paremad võimalused reformiprotsessi suunamiseks seal, nii et avamine oleks arukas.

17.04.2018

GAC Luksemburgis. Põhiteemaks COM ja PL dialoog õigusriigi olukorrast viimases. Uue valitsusega Varssavis on mingid asjad liikuma hakanud, parlamendis on esitatud muudatusettepanekuid problemaatilistesse seadustesse ja COM esimene asepresident Timmermans sai tõdeda, et nüüd tõesti saab rääkida päris dialoogist. Mh kuna nüüdse valitsuse liikmed kohtuvad temaga, nagu 09.04 ta Varssavi-visiidi ajal. LR lauaring oli arusaadavalt positiivsema tooniga kui seni, progressi tervitati laialt. Samas on selge, ka Timmermansi sõnul, et päriselt on asi lahendatud siis, kui seadusi ja/või praktikat on muudetud, reaalseid samme astutud; ja päris rahul polnud ta ka seni esitatud parandustega. Teema on COM soovil ka 14.05 GAC päevakorras, seekord põhipunktina (seni infopunkti all) ja surve ei kao. Mitu LR rääkis täna ka tugevdatud õigusriigi mehhanismi sisseseadmise vajadusest, mis annaks NKle võimaluse jälgida ja arutada õigusriigi olukorda kõigis LRdes, ilma asja nii hapuks minemata, et kõigepealt ametlikke artikli 7 protseduuri peaks käivitama. Selge, et sellesuunalist survet tuleb ka edaspidi. Ma ise kutsusin täna üles praegust PL protseduuri enne läbi käima (tugeva soovitusega dialoogis, ilma hääletusteta) kui hakata uusi välja mõtlema – muidu oleks need arutelud liiga tugevalt päevasündmustest mõjutatud. Ehkki seda mõju vältida muidugi päriselt ei õnnestu.

EP valimiskorra reformi üle on konsensus peaaegu saavutatud, vaid BE (ja kuidagi ka IT) ei saanud täna oma nõusolekut anda. EP soovitud asjadest on nagunii järel peaaegu pelk kosmeetika ja NK peaks parlamendile ikkagi oma ettepanekud esitama. Loota võib, et aprilli jooksul konsensus siiski sünnib, vähemalt BE täna seda võimalust tugevalt välgutas. EEle, kes eesistujana kompromissi põhijooned paika pani, on see eriti oluline.

Hommikul kohtusin EIB asepresidendi Stubbiga, kes esitles panga vaateid ja soove tulevaseks MFFiks, täpsemalt nende rollist eelarvest tulevate investeeringute toetamisel. Ei pruugi päriselt COM (ega meiesarnaste väikeste ja vaesemate LRde) soovidega kokku käia, aga vaatame pärast MFF ettepaneku esitamist mais edasi.

Ennelõunal EL-konsultatsioonid LU välisministeeriumis. Integratsioonimeelse asutajariigiga on alati hea ja enamasti üksmeeles arvamusi vahetada, nii ka seekord. Spekulatsioonid MFF teemal, ränne, kus LUl kriisiaasta 2015 eesistujana eriline omalus, Brexit, kus LU erihuvi finantsteenused.

12.04.2018

Asendasin rahandusministrit ÜKPle pühendatud GACil Luksemburgis. Tegu oli viimase NK tasandi aruteluga enne MFF ettepaneku ja sektoraalsete poliitikate reformikavade esitamist COM poolt – vastavalt 02.05 ja mai lõpp-juuni algus. Nii et seekordse  arutelu sisuks oli enda positsioneerimine tulevasteks eelarveläbirääkimisteks.

ÜKP eesmärk on elatustaseme ühtlustamine EL-is. Selle loogika järgi võiksid sellest poliitikast osa saada vaid vaesemad regioonid. Ometi peab EL poliitikate legitiimsuse mõttes olema kõigil, ka rikkaimal, LUl, võimalus ÜKPst osa saada. See oli ka absoluutse enamuse LRde seisukoht GACil. Vaid mõni sammaldunud netomaksja leidis, et rahastada tuleb vaid vaeseimate piirkondade arengut – iseenesest arusaadav seisukoht, eelarvet tuleb kuskilt kärpida – samas läheb üle 80% ÜKP rahast nagunii vaesematele ja ülejäänud rahast suurt kärbet välja ei pigista. EEle, aga näiteks ka LTle, kes me mõlemad ületame vähim arenenud piirkonna ja üleminekupiirkonna rajajoone ehk SKT 75% EL keskmisest, on väga oluline, et ÜKP atraktiivsus säiliks, et LRdel oleks motivatsiooni järgmisele tasemele jõuda – selleks ei tohi raha vähenemine liiga drastiline olla. Piiranguid raha kasutamiseks on jõukamas kategoorias nagunii rohkem. Siis oleks vähem karta ka lennukaid ideid hakata niigi väikest ja mitmes mõttes üsna unitaarset, koondunud elanikkonna, majandusega riiki kunstlikult piirkondadeks tükeldama.

Teine suur teemablokk oli tingimuslikkus. Side Euroopa semesteriga ja selle käigus LRdele tehtavate reformisoovitustega tuleb nagunii – nn riigipõhiste soovituste alusel tehtavate reformide toeks saab hõlpsamini EL raha. Aga muu tingimuslikkus, eriti poliitiline, EL raha saamise sidumine õigusriigi põhimõtte, EL alusväärtuste järgimisega, on juriidiliselt palju keerulisem teha. Samas, rida LRe seda nõuab ja ma pakun, et COM mingi asjaga ikkagi välja tuleb või vähemalt väga tahab tulla. Tingimuslikkuse all püüab mõni LR sisse suruda ka sotsiaal- või maksusüsteemide ühtlustamist vms – see ei lähe mitte, küll aga iseloomustab ajastu hõngu ja survesuundi praeguses EL-is. EE on makromajanduslikku tingimuslikkust ja seost semestriga kogu aeg toetanud, muus osas oleme – diplomaatiliselt öeldes – üsna kahtlevad.

Väga oluline teema on, milliste kriteeriumite alusel otsustatakse ÜKP jaotusvõti LRde vahel. Seni toimub see peamiselt SKT määra alusel ja meie meelest peakski see nii jääma. Mitte ainult sellepärast, et EE on ikka veel suhteliselt vaene riik, vaid sellepärast, et siin on vähem tõlgendusruumi, võimalusi poliitiliseks kempluseks. Aga on ka teisi seisukohti, COM mõtleb väga pingsalt uutele kriteeriumitele nagu tööpuuduse määr, pagulaste integreerimiseks tehtavad kulutused jne. Viimast võib soovi korral laiendada-arendada ka kriteeriumiks EL ühispoliitikate elluviimisest tulevad kulud. Ma mõistan seda loogikat, samas on siin poliitiline küsimus: kui ÜKP eesmärk on piirkondade elatustasemete ühtlustamine, siis kas rikka LR tehtavate integratsioonikulutuste toetamine ikka teenib seda eesmärki? Ehk siis, keda aitame: pikaaegset vaest või ootamatult hättasattunut? Teiseks ja mitte palju vähem olulisena: poliitiliseks tõlgendamiseks ja kempluseks annaksid sedalaadi uued kriteeriumid rohkem võimalusi ja selles mängus on suurematel ja vanematel alati paremad eeldused. Selle teema arutamisel 12.04 GACil toetas mitu suuremat LR uute kriteeriumite sissetoomist, nii et sellest tõotab tulla eelseisvate MFF läbirääkimiste üks tõsiseid sisulisi küsimusi.

Rituaalsed ettevalmistavad tantsud ÜKP üle on selleks korraks peetud, diplomaatilise balli järgmine faas algab mais.

 

22.-23.03.2018

ÜKs oli dünaamikat. Mitmes järelduste punktis muudeti sõnastust, USA terase- ja alumiiniumitollide küsimuse arutamist lükati edasi, Salisbury närvigaasirünnaku põhjal toimus tõsine sisuline arutelu EL-Vene suhete üle jne.

Digifirmade maksustamise üle on LR jagunenud kahte leeri – ühed, kes FR eestvõttel tahavad COM ettepaneku alusel kiiret, EL-i puudutavat lahendust, mida siis püütakse ajutisena esitada… kuni valmib OECD ja G20 raames nn globaalne lahendus, mida toetab teine leer LR, sh põhimõtteliselt ka EE. On muidugi nii, et ajutised lahendused kipuvad püsivaks jääma ja globaalset lahendust toetavad mõned praegu ka lootuses, et järsku ikka ei tulegi. Hammaste krigisedes lubati COM ettepaneku alusel tööle hakata, mis veel sugugi ei tähenda, et see maks tuleks, maksuküsimustes on EL-is vaja konsensust. Kulme kergitas ka ettepaneku ajastus – kuna maks kehtiks kindlasti suurtele Ameerika firmadele, siis praegu, kaubandussõja veerel olles võidaks seda Washingtonis võtta EL poolt ebasõbraliku sammuna. Ka ÜK omalt poolt ei suutnud öösel tulnud teadet EL ajutisest vabastamisest USA terase- ja alumiiniumitollidest kuidagi positiivse sammuna tervitada, läbirääkimised ja surve ju jätkuvad, ehkki 01.05-ni õnnestus ajapikendust saada. Kaubandusvolinik Malmström teeb siin tõesti väga head tööd, aga ei välista, et ka riigijuhtidel tuleb ses asjas veel erakorraliselt kokku saada.

EMU üle peeti üpris tavaline arvamusvahetus. Lennukad ideed euroala rahandusministrist ja suurest oma eelarvest on tahaplaanile jäänud ja üsna kindlasti tundub, et lähiaja põhiküsimus on pangandusliidu lõpuleviimine – kuipalju on veel vaja teha riskide vähendamiseks, et saaks EDISega edasi liikuda. Loodetavasti saab 29.-30.06 ÜKl esimese osas edu kviteerida.

Brexiti üle kiideti heaks tulevikusuhte suunised. EL on tulevase suhte läbirääkimisteks valmiks, aluseks ulatuslik vabakaubandusleping (kuna UK soovib lahkuda nii siseturult kui tolliliidust) pluss lepped mitmel muul alal, mitte viimases järjekorras ka välispoliitika alal. Lisaks kuulati pealäbirääkija Barnier ülevaadet lahkumisleppe seisust. Arvata 75% on kokku lepitud, sealhulgas kodanike õigused ja rahaasjad. Aga EL-is kehtib põhimõte, et midagi pole kokku lepitud kuni kõiges pole kokku lepitud ja lahti on veel tõsised teemad nagu piir Iiri saarel ja lahkumisleppe haldamine, sealhulgas Euroopa Kohtu roll, mis brittide jaoks seni üsna punane rätik olnud.

Türgi kohta, kus pikemat arutelu polnud, on järeldused väga kriitilised ja Lääne-Balkani osa läks samuti libedalt. On tõeline akrobaatikatrikk pidada 17.05 tippkohtumine Lääne-Balkani riikidega ilma laienemispoliitikat mainimata. Igatahes, juunis tuleb GAC ja ehk ka ÜK laienemisteemade juurde tagasi.

Salisbury närvigaasirünnaku arutelu kujunes põhjalikuks EL-Vene suhete vaagimiseks, kuna riigijuhid nõustusid, et väga suure tõenäosusega vastutab Salisbury rünnaku eest Venemaa. Räägiti ka konkreetsetest sammudest, mis praegu vastuseks tuleb teha. EL kutsub konsultatsioonidele oma suursaadiku Moskvas ja riigijuhid lubasid koordineerida ka edasisi võimalikke samme. ÜK eesistuja Tusk ütles kohtumisejärgsel pressikonverentsil, et ootab  uudiseid juba esmapäeval.

 

21.03.2018

Valmistudes MFF aruteludeks kohtusin Brüsselis EP eelarvekomitee esimehe Arthuis’ ning värskete EP resolutsioonide – üks MFF ja teine eelarve omavahendite kohta – raportööride Olbrychti ja Lewandowskiga. Parlament on varakult alustanud, õige ka, varased linnud lendavad kaugele ja nii on ka meil otstarbekas seal aegsasti suhted sisse seada. Praegust MFFi tehes oli meil parlamendist eriti põllumajandustoetuste kasvatamisel tublisti abi, olen neist asjust kunagi Diplomaatias ka kirjutanud.

Viidatud resolutsioonid on nn jõulukuuse tüüpi, katavad ära ja nõuavad enam-vähem kõiki häid asju. Mis enamasti ka meile hästi sobivad – eelarve suurem maht, suurte poliitikate nagu ÜKP ja ÜPP mahu säilitamine, paindlikkus eelarves, ka eraldi naabruspoliitika rahastu säilimine jne. On ka mõned asjad, mis kahtlased nagu poliitiline tingimuslikkus ja eriti muidugi uute tõsiste omavahendite nagu digimaks, heitmegaasikvootide müügitulu, FTT, nõudmine. Ega EP ka ise liiga tõsiselt nende saavutamist ei looda, selge on, et ka järgmiseks MFFiks jääb peamiseks tuluks ikkagi LRde rahvusliku koguprodukti põhinevad sissemaksed.

Kogenud MEPid teadsid asju väga hästi, kohati nende luureandmed COM sügavustes toimuvast paremad kui meie omad. Olbrycht teeb oma 3ndat MFFi, Lewandowski oli eelmise esitamise ja läbirääkimiste ajal COM eelarvevolinik, saimegi plekisel rinnahäälel vanu aegu meenutada. Kiiret kokkulepet, veel selle EP koosseisu ajal, enne aprilli 2019, ei usu õieti keegi, kel varasem kogemus. Isegi kui []COM]] algne, 02.05 esitatav ettepanek rahuldaks juba suurt enamust LR, oleks küllap ikka neid, kes loodavad veel järgmise parlamendikoosseisu ajal midagi juurde kalastada. Mingi loogika on ju ka selles, et järgmisel koosseisul, kelle ajal eelarvet tegelikult rakendama hakatakse, võiks ka mingi otsustus jääda. Ehkki liigsest riigimehelikkusest ei lasta end kah kaasa kiskuda.

Esitasime EE esialgseid põhiseisukohti – piisav eelarve maht, ÜKP atraktiivsus ka üleminekupiirkondadele, kelleks me just saime, ühenduste finantseerimimine (Rail Baltic, elektrisüsteemi sünkroniseerimine Euroopa omaga), põllumajandustoetuste ühtlustamine, eraldi naabruspoliitika rahastu säilimine, uued alad nagu ränne ja välistegevus ja muidugi ka teadus-arendustegevus. Oldi meeldivalt üllatunud, et juba prioriteetideseadmisega niikaugel oleme (ehkki päriselt saab midagi arvata alles COM MFF-ettepaneku ja sektoraalsete poliitikate reformikavade esitamist mais-juunis). Pika diplomaatilsise maratoni esimesed meetrid läbitud ka parlamendi suunal.

20.03.2018

GAC käis kõigepealt läbi 22.-23.03 ÜK järeldused. Mis oli pisut poolik harjutus, sest tõenäoliselt ÜK peateemaks kujuneva kaubandussuhte USA-ga kohta teksti veel pole – COM kaubandusvolinik Malmström on alles Washingtonis ja olukorda püütakse veel päästa. Teiseks pole veel üldse selge teise eeldatava põhiteema, digimaksustamise arutelu suund ja sisu. Homme peaks COM välja tulema oma seadusandliku ettepanekuga digiformade maksustamise kohta. Samuti pole veel järelduste teksti Türgi üle, 26.03 EL-Türgi tippkohtumisele lihtsalt peab eelnema urahtus Brüsselist, et kõik 28 LR pardal oleksid.

Järelduste kaubandusosa on arutelude käigus paranenud, aga meie maitse järgi ikka veel liiga protektsionismi poole kaldus. Sotsiaalosast ei saanud välja viidet vajadusele COM poolt esitatud tööturuagentuuri asutamist arutada, aga kiireks need arutelud sellegipoolest ei kujune – piisavalt LR, sh EE on nii vajaduse kui EL ja LR vaheliste kompetentside üle üsna kahtleval positsioonil. Salisbury tekst saab seda tugevamaks minna, mida lähemale see ÜK eesistuja Tuskini jõuab, juba tänase arutelu toon läks eilse FACi avaldusest pisut edasi.

PL õigusriigi teemal on ajastus varemgi problemaatiline olnud – COM 20.02.2017 otsus Lissaboni lepingu artikli 7 käivitamise kohta tehti just siis, kui PL uus valitsus oli ametisse astunud ja alles hakkas oma käike kavandama; täna õhtul just on PL jaoks tähtaeg esitada ametlik vastus COMle. Vast seetõttu oli tänase infopunkti arutelu toon pisut ootusärevam kui mõnel eelmisel korral. Loodeti (sh EE), et PL vastus aitab dialoogi edasi, arvati, et järgmisel GACil peaks see ikka põhipäevakorrapunkt olema (mida küll otsustama tahetakse hakata, hääletust nii kiiresti vaevalt õnnestub esile kutsuda), ja rõhutati õigusriigi tähtsust.

Lõunateemaks oli PRES palunud arvamusi selle poliitilise tsükli (sügiseni 2019) jooksul veel ärategemist vajavate asjade kohta. Eks prioriteete tuli üsna seinast seina, rohkem korduma kippusid digiturg ja muu siseturg (kurvastaval kombel nimetas teenuseid vaid IE), pangandusliit, kus ühtse hoiusekindlustuse kohta oldi vanades kaevikutes – kas kõigepealt riskide vähendamine ja alles siis töö eelnõuga, või paralleelselt, sotsiaalsammas. Muidugi räägiti palju ka kodanike usalduse tagasivõitmisest, ka siin arvamused üsna erinevad, kuidas seda teha – investeeringutega või kodanike kaitsmisega kõigi halbade välismõjude eest. Paraku tähendab see viimane reaalses elus ka kaitset teiste LR konkurentsi eest.

Pärastlõunal artikli 50 GAC Brexiti teemal. Läbirääkijad saavutasid üleeile-eile lahkumisleppe üle päris häid tulemusi, sh üleminekuperioodi, kodanike õiguste, raha küsimustes. Lahti on lepingu tulevase haldamise ja Iiri saare olukord. Esimese puhul brittide suur vastuseis Euroopa kohtu tulevasele rollile, teise puhul üritatakse ikka veel tõestada, et ringi kvadratuur on võimalik ehk et piirkontrolli saab vältida ka olukorras, kus mõlemal pool piiri pole (kaupadele) samad reeglid ja standardid. Aga viimaste päevade edusammud on vaieldamatud.

GAC kviteeris 23.03 artikli 50 ÜK heaks kiidetavad järeldused EL-UK tulevikusuhte üle. Kuna UK punased liinid on lahkumine tolliliidust ja siseturult, saab tulevase suhte aluseks olla vaid kaubandusleping, lai ja ambitsioonikas selline, mis paraku teenuseid eriti sisaldama ei hakka. EL väljendab järeldustes küll valmidust tulla vastu juhul, kui UK peaks oma seisukohti muutma. Üldse sai teksti optika mh EE töö läbi pisut vastutulelikumaks – pole mõtet jätta muljet, et EL ütleb vaid asju, mida ei saa teha. Meile eriti oluline välispoliitka- ja julgeolekukoostöö osa sai ka ambitsioonikamaks. On selge, et pärast 45 aastat koostööd ja ühist vastutust Euroopa hea käekäigu eest pole ka Brexiti-järgne UK EL-i jaoks mingi tavaline kolmas riik. Lisaks nende sõjaline, välispoliitiline võimekus ja alaline liikmesus ÜRO julgeolekunõukogus. Nii et oleme valmis mõtlema ka uudsete koostöö-, koordinatsiooni- ja konsultatsioonimehhanismide peale, eeldusega küll, et EL otsusetegemine jääb suveräänseks.