19.06.2018

Paar kiiret kommentaari täna sõlmitud ja kaua oodatud [[DE]]-[[FR]] leppe kohta, teemadeks euroala tulevik, välispoliitika ja kaitse, ränne, majanduspoliitika, maksud, innovatsioon, kliima ja EL institutsioonide reform.

Kahe EL suurima liikmesriigi ühist tulevikuvaadet oodati väga kaua, pea aasta. Tulemus on ebaühtlane: väga detailne [[ESM]]i ja pangandusliidu kriisimehhanismi backstopi üle, palju üldsõnalisem näiteks välispoliitika üle. Lepe kannab ikkagi [[DE]] pitserit, Macroni soovitust on sisse pikitud elemente ja mitte vastupidi. Viimase (ja [[AT]] eesistuja) lööklausest “Euroopa, mis kaitseb” pole tekstis midagi.

Trumpi ajastule omaselt algab deklaratsioon välispoliitika osaga. Nõutakse paremat EL koordinatsiooni rahvusvahelistes organisatsioonides + Merkeli idee nn Euroopa julgeolekunõukogust. Uuritakse enamushääletuse kasutamist [[CFSP]]s – aeg meilgi see läbi mõelda. Macroni Euroopa interventsioonimehhanismi idee suunatakse turvalisse EL kaitsekoostöö [[PESCO]] raamistikku. Tunnistatakse oma vastutust Ukraina kriisi lahendamise eest nn Normandia formaadis.

Rände osas puuduvad kõige lennukamad viimaste aegade ideed nagu asüülitaotluspunktide loomine väljaspool EL-i. Lubatakse muudegi riikidega sõlmida Türgi-stiilis leppeid rändevoogude tõkestamiseks, tugevdada piirivalvet ja luua EL ühtne asüülisüsteem. Kas see aitab Merkeli kodus hädast välja? Rände osaga detailne tegelemine sellises dokumendis näitab taas kord, et EL-il pole operatiivstaapi, üht keskust, kust operatiivseid kriise hallata ja edasist kavandada. Brüssel on ikka veel peamiselt seadusandliku tegevuse ja reeglite kontrolli masinavärk.

Just rände lähteriikidega tegelemiseks lubatakse kokku kutsuda tarkade rühm, kes juba detsembriks ehk ahvikiirusel, peaks pakkuma finantsraamistiku, sh uue raha kaasamiseks EL arengupoliitikas. Vaevalt see [[COM]]le meeldib.

Konkurentsivõime ja majanduspoliitika kohta lühike ent üldsõnaline osa. Ettevõtte tulumaks lubatakse kahe riigi vahel ühtlustada… aga samal ajal jõuliselt suruda EL ühtset tulumaksubaasi. Saame näha.

[[ESM]]i kohta minnakse detailidesse. [[DE]] soove mööda, rõhutades tingimuslikkust, suunates laenusoovijat ka IMF-i juurde ning nähes [[ESM]]ile ette liikmesriikide majandusolukorra hindamise funktsiooni. Lisades küll, et mitte dubleerides [[COM]] rolli(?). Selles osas muide kasutatakse mõisteid ja lühendeid, mis arusaamatud mitte ainult laiemale publikule, vaid ka kogenud EL-jälgijatele. Kas tahtlikult? Pangandusliidu alt lubatakse [[ESM]]l olla ühtse kriisihaldusmehhanismi [[SRM]] backstop, lisades ohtralt kitsendusi ja vaheülevaateid. Pangandusliidu 3. samba, ühtse hoiusekindlustuse kohta antakse kristallselgelt konkreetne lubadus (katsuge kelgul püsida): Pärast juuni [[ÜK]]d võib alata (järelikult isegi ei pruugi?) töö hoiusekindlustuse üle läbirääkimiste alustamiseks vajaliku teekaardi kallal.

Macroni suur soov euroala eelarvest lubati täita. Raske on aru saada, kuidas see suhestub [[MFF]]iga, aga suhet lubatakse. Eesmärk aga selge: euroala konkurentsivõime ja konvergentsi edendamine innovatsiooni ja inimkapitali investeerimise teel. Hea.

Teinegi viibe Trumpi suunas – kinnitatakse seniseid ja lubatakse uusi kliimaeesmärke. EL institutsioonide üle lubatakse järgida Lissaboni lepet ja vähendada volinike arvu (aeg-ajalt seega ka suurimate ilmajäämist?) + lubatakse ellu viia Macroni suur idee üleeuroopalisteks valimisnimekirjadeks [[EP]] valimisteks 2024.

EL reform seega aeglaselt jälle liigub. Mis edasi? Küllap soovitakse 28.-29.06 [[ÜK]]l neile ideedele mingis vormis heakskiitu ja kastanid peaks seega tulest tooma selle eesistuja Tusk. Kes on väiksemate liikmesriikidega arvestamisel suuremaid varemgi üllatanud. Tuleb huvitav nädal.

14.05.2018

[[GAC]] Brüsselis, millele eelnes varem juba nii rahandus- kui välisministrite formaadis kogunenud [[NL]]+[[IE]]+Põhja-Balti eelkoordinatsioon, mida mõni asjaosaline ja ka mõni ajakirjanik uueks Hansa liiduks nimetada tahab. Mina olen EL-siseste gruppide väljakuulutamise üle üldiselt ettevaatlik, kuna kõik alliansid EL sees on alati teemapõhised, aga aeg-ajalt päevakord läbi käia on kasulik küll. Näiteks [[MFF]] üle oleme kahes reljeefselt erinevas grupis.

Toimus esimene arutelu uue [[MFF]] üle. Enamus väljaöeldust oli muidugi esialgne, kuna analüüsimine alles käib ja ka suurte poliitikate reformikavad veel [[COM]] poolt esitamata – viimase suhtes esitati ennetavaid tantsusamme, ka [[EE]]. Esialgseid tähelepanekuid.

Üldmaht, mis eelmine kord religioosse tähenduse omandas, seekord nii valusaks ehk ei kujune, ehkki 5 [[LR]], neist 3 Põhjamaad, on resoluutselt eelarve vähendamise poolt. Nn [[ÜKP]] sõbrad, kes ka täna hommikul oma eelkoordinatsiooni alustasid, ütlevad (ütleme), et võiks ka suurem maht olla, samas – netosaajatel on seda lihtsam öelda. [[DE]] ja [[FR]] väljendavad valmisolekut rohkem maksta, samas tingimustega, ja lisada võib siin, et kuna 10-12 miljardit neto läheb koos UK-ga, ja [[MFF]] eelnõu on nominaalselt sama suur kui praegune, siis maksvad juurde ju kõik.

Uued prioriteedid (ränne, välisvahendid, kliimamuutus, digitaliseerimine) ja nn traditsioonilised poliitikad ([[ÜKP]] ja [[ÜPP]] on ju miskitpidi tasakaalus (vt ka eelmine lõik). Samas, kõik vannuvad uute prioriteetide nimel… ja siis 2/3 ütlevad, et vanu tuleks ikka suurendada. See rehkendus kokku ei tule, sest, niipalju kui mul kogemust, üldmaht enam ikka ei kasva, kui, siis väheneb. Muide, [[COM]] eelarvevolinik Oettinger märkis, et kui praeguse [[MFF]] maht on 1% RKT-st ja praegusel 1,11%, mis sisaldab ka seni eelarvest väljas olnud Euroopa arengufondi (0,03%), siis on ka protsentides mahu kasv õige väike. Kuna vanadel poliitikatel on otseseid harjunud kasusaajaid rohkem, siis ei välista, et lõikamissurve, kui ta tuleb, langeb lõpuks ikka uute teemade peale.

Uute omavahendite osas entusiam umbes sama suur (või väike) kui eelmisel korral. Tagasimaksete säilimine teatud ajaks ärritab nn keskmikke (tagasimaksed seni vaid reljeefsetel netomaksjatel), aga arvan, et [[COM]] ettepanek need 5 aasta pärast kaotada on lõpuks üsna kompromissi lähedal.

3 Balti riiki on, nagu praegustki [[MFF]]i läbi rääkides, väga sarnastel seisukohtadel. Tahame [[ÜKP]]d võimalikult suurena, sealjuures meil ja [[LT]]l erimure seoses üleminekupiirkonnaks saamisega. Tahame, et [[CEF]]ist saaksime oma suurprojekte rahastada. Tahame põllumeeste otsetoetusi veelgi suurendada, mis saab olema [[ÜPP]] üldkärpe tingimustes väga keeruline.

Välisvahenditest rääkisid vähesed, umbes 5 [[LR]] toetasid (minu sellest esimesena kõnelema sattudes) naabruspoliitika eraldi rahastu säilitamist. Vaatame, kui kaua seda jätkata saab ehk mõtet on.

Muudes päevakorrapunktides rääkisime 28.-29.06 [[ÜK]]st, kus päevakord juba praegu väga pikk ja enamus teemasid veel täitsa lahti – kas ühtse asüülisüsteemi ehk Dublini määruse üle kokkulepe tuleb? Kas [[EMU]] edasiarendamise üle saab midagigi kokku leppida? Kuipalju on esil välispoliitika teemad, kaubandus USA-ga, Iraan jne? Mina rõhutasin taas vajadust edasi liikuda digituru eelnõudega (16.-17.05 Sofia mitteametlikul tippkohtumisel see ka teemaks) ja juunis plaanis järeldused.

[[PL]] ja [[COM]] dialoog õigusriigi üle kestab, dialoog on olemas, aga [[COM]] asepresidendi Timmermansi sõnul tulemusi vähevõitu. 26.06 [[GAC]]il on teema taas ametlikult päevakorras, ülevaatena olukorrast, mitte ametlikeks sammudeks Lissaboni lepingu artikli 7 lõike 1 põhjal.

Pärastlõunane artikli 50 [[GAC]] kuulas ära pealäbirääkija Barnier ülevaate läbirääkimiste käigust (palju edasiminekut kõige valusamas, [[IE]] küsimuses pole). [[LR]]d kinnitasid oma toetust nii Barnier’le kui [[IE]]le ja ootame UK valitsuse seisukohtade edasist täpsustumist.

07.05.2018

Kohtumised Madriidis välisministri ja endise [[Coreper]]i-kolleegi Dastise, peaministri EL-nõuniku Renedo ja [[GAC]]i liikme riigisekretär Toledoga. Kõige pikemalt muidugi [[MFF]]ist, mille üle käib pealinnades palavikuline analüüsitöö. [[ES]] on esimest korda oma EL-liikmesuse jooksul saamas netomaksjaks ja eks see mõjutab ka nende mõtlemist, täpsemalt: vajab veel selgimist-harjumist. Üks riigisiseselt oluline mõte siit: on väga tore ja kõik valgustatud valitsused saavad aru, et EL eelarvet on vaja moderniseerida ja rahasta uusi prioriteete nagu välistegevus, ränne, kliimamuutustega võitlemine. Samas on traditsioonilistel poliitikatel nagu [[ÜKP]] ja [[ÜPP]] olemas otsesed kasusaajad – põllumehed, teedekasutajad jne, kes löövad ka väikese vähenemise puhul kohe lokku. Aga kes on irregulaarse rände vastu võitlemise raha tuntav kasusaaja [[LR]]s? Välistegevuse oma? Ikka tahaks kätega katsuda saada. Valitsustel seisab ees tõsine selgitustööülesanne ja keskendumine vaid oma riigi netopositsioonile ei aita seda sugugi teha. [[ÜKP]] alt tahab [[ES]] kriteeriumina näha ka tööpuuduse taset. Integratsiooni rahastamise üle pidasime esialgu rohkem filosoofilist arutelu: kelle ja kus? Naabruspoliitikale eraldi rahastu säilimist peame mõlemad õigeks, vaatame, kui tugevalt seda (veel) ajama hakkame.

[[GAC]]i päevakorras olevatel teemadel oleme suuresti sama meelt. [[PL]] õigusriigi küsimuse tungivalt soovitav lahendus peab tulema [[COM]] ja Varssavi dialoogi teel, mitte hääletusega [[NK]]s. Rände, täpsemalt Dublini määrusega edasiliikumise puhul küsivad hispaanlased, et kuidas ühtse asüülisüsteemi kaasajastamine aitab [[LR]] nagu [[ES]], kes on ise EL välispiiri kaunis edukalt pidamas hoidnud, suuresti ise, ilma EL rahalise abita? Laienemise, täpsemalt Albaania ja ametlikult pika nimega Makedooniaga liitumisläbirääkimiste alustamise üle polda Madriidis entusiastlikud, kuid nende taha asi vaevalt jääb. Ja ega meiegi arva, et need riigid oleksid juba homme valmis liituma. Kuid läbirääkimiste käigus on EL-il kandidaatriigi mõjutamiseks palju paremad võimalused kui enne seda, n.-ö distantsilt.

 

02.05.2018

Esialgseid tähelepanekuid [[COM]] tänase 2021-2027  [[MFF]] ettepanekust. Kuna esimene lugemine kiire ja tervikpildist suuri tükke puudu, siis on ka see sissekanne siin suuresti spekulatiivne ja sisaldab kindlasti ebatäpsusi. Esmapilguks aga loodetavasti ülevaatlik. Nüüd algab eelnõu analüüsimise, [[LR]] seisukohtade kujundamise faas, mida ei saa viimistleda enne, kui nähtud ka konkreetsed eelnõud eelarvega seotud poliitikate tuleviku kohta ehk nn fondimäärused. Need on [[COM]] lubanud esitada umbes kuu aja pärast. [[MFF]] jääb nõukogu formaadi mõttes [[GAC]]i pädevusse ja saab meil püsivaks päevakorrapunktiks.

[[MFF]] numbrid on esitatud nii püsihindades (2018) kui jooksevhindades (mis võtavad arvesse ka eeldatava inflatsiooni 2021-2027). Vaheks 1,135 ja 1,279 triljonit. Siit võimalus erinevateks sõnumiteks vastavalt auditooriumile: kellele kokkuhoid, kellele ühispoliitikate piisav rahastamine. Üldmaht on 1,11% EL27 rahvamajanduse kogutoodangust (RKT), praegusel MFF-il 1%. [[ÜKP]]/struktuurivahendite absoluutnumber jooksevhindades pea sama, mis praeguses MFF-is – seega tuleb selle poliitika tegelik kärbe eeldatava inflatsiooni võrra (mida arvestatakse 7 aasta peale 11 ja 12% vahele). [[EE]] on [[ÜKP]] alt aga jätkuvalt kõige olulisem, kui suur langus tuleb rahastuses seoses me tõusmisega vähem arenenud piirkonnast üleminekupiirkonnaks (üle 75% EL keskmisest SKT-st). Seda saame teada alles 4 nädala pärast, kui [[COM]] esitab nn fondimäärused. Seega, kõik täna esitatavad arvamused Eesti netopositsiooni muutuse kohta on spekulatiivsed ka siis, kui peaksid lõpuks tõeks osutuma. Sama kehtib ka meie põllumajandustoetuste harmoneerimise kohta EL keskmise tasemega. Sahistatakse nii 30% kui ka 50%-lisest sammust – keskmiseni jõudmine siis vastavalt umbes aastaks 2041 või juba 2034. Siin mängib kaasa ka kasutuses olevate hektarite arv, mis [[EE]]s kasvab. [[ÜPP]] otsetoetuste summa väheneb tänase ettepaneku järgi umbes samapalju, kui seni UK osa. Ka põllumajanduspoliitikas seega kärbe väiksem, kui kardeti.

[[CEF]] transpordiosas järsk langus, samas ülekanne [[CEF]]i ühtekuuluvusfondist (ehk peamiselt vaid vaesematele riikidele kasutamiseks) tuleb sama suur, mis seni, 11,3 miljardit. [[CEF]]ist meie suurprojektide rahastamise tingimused sõltuvad suuresti jällegi nn fondimäärustest. Digiosa kasv on nii [[CEF]]ist kui [[MFF]]ist üldse aga võimas, selle taga suuresti [[COM]] asepresidendi Ansipi ja ta meeskonna hea töö. Nagu arvata oli, tõusis oluliselt teaduse-innovatsiooni, Erasmus+, rände- ja piirikorralduse ning julgeoleku- ja kaitsevaldkonna rahastamine. Näiteks sõjalise liikuvuse (military mobility) jaoks u 6 miljardit.

Kasvab EL välistegevuse rahastamine. Siin on eelarvetehnikat oluliselt lihtsustatud, osalt meie vaates isegi üle piiri, kaotades ära eraldi rahastu naabruspoliitika riikide jaoks, ehkki naabrus mõistena figureerib suurelt. Seda proovime [[NK]] aruteludes tagasi muuta, pole mõtet jätta (tean, tean, et sisult ekslikku, kuid diplomaatias on ka vorm ülioluline) muljet, et EL paneb Tuvalu ja Tuneesia ühte patta.

Eelarve sissetulekute osa jääb tugevalt RKT-põhiste sissemaksete varale. Küll pakub [[COM]] uusi omavahendeid nagu ettevõtte tulumaks, plastikumaks, osa emissioonikaubanduse tuludest. Uute vahendite üle käivad alati tulised vaidlused, mis lõppevad eikuskil. Kas seekord läheb teisiti? See sõltub suuresti (ka) sellest, kas uusi omavahendeid tahetakse sisulisteks tuluallikateks või tahetakse poliitilistel põhjustel kuskil millegi väikesega alustada. Kui esimest, siis ma väga optimistlik pole. Kui teist, siis võrdlemisi lihtne peaks olema EL uue reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) lõivude kandmine EL eelarvesse – digitaalne süsteem, EL heaks ja EL jaoks ühine. See on ka [[MFF]] tänases ettepanekus kirjas, loodame, et pesuveega välja ei visata.

EL maksete sidumine EL põhiväärtuste järgmisega on lahendatud peamiselt kohtusüsteemi ja eelarveasjade kohtuliku kontrolli toimimise järelevalve sildi all. Kui kahtlus, et ei toimi nagu peab, et (EL) eelarveraha õiguspärane kasutamine on häiritud, teeb [[COM]] ettepanek maksed peatada. [[NK]]l on võimalus kvalifitseeritud häälteenamusega ettepanek tagasi lükata. Seejuures ei tohi (valitsuse vastutustundetu käitumise eest) kannatada EL rahast kasusaajad, näiteks Erasmuse tudengitele peab valitsus ikka maksma, ka siis kui maksed EL eelarvest peatatud. Pakutu on kavalam ja lihtsam alla neelata kui mõni varem mõlgutatud mehhanism, mida oleks võinud otseselt näha kui osutamist mõnele [[LR]]le või veel hullem, mõnele piirkonnale nagu Kesk- ja Ida–Euroopa. [[PL]] EL-minister Szymański ongi ettepanekut juba toetavas toonis kommenteerinud. Läks mööda? Kellest?

26.04.2018

Seekordne Euroopa-turnee lõppes Pariisis, kus pikk ja põhjalik õhtusöök Quai d’Orsay esindusruumides [[FR]] Euroopa asjade ministri Loiseau ja president Macroni välisnõuniku, endise [[Coreper]]i-kolleegi Etienne’ga. [[EMU]] tuleviku kohta ja Berliinist kuulduva tagasihoidlikkuse kohta öeldi lihtsalt, et Macron ei jäta asja niisama pooleli. Kohati just [[FR]]s negatiivset tähelepanu saanud [[NL]], [[IE]] ja Põhja-Balti rahandusministrite ühiskirja kohta ütlesin, et selle üks eesmärke oli juhtida tähelepanu ka teiste kaasamise vajadusele – muidu jääbki mulje, et rahaliidu tulevik vaid kahe suurima [[LR]] otsustada. Sellest saadi diplomaatia suurriigi pealinnas hästi aru.

[[MFF]] üle on me seisukohad sarnasemad kui eelmisel korral. [[FR]] oskab eriti elegantses sõnastuses selgutada, miks eelarve moderniseerimine ja traditsiooniliste poliitikate jätkuv finantseerimine pole vastuolus. Saame neid kindlasti ka edasipidi ses asjas toetada. [[ÜKP]] all tahavad prantslased küll näha ka uusi kriteeriume nagu tööpuudus ja migrantide integratsioon, väites, et see on (ka) Euroopa ühtekuuluvuse küsimus, mitte ainult [[LR]] majandusnäitajate ühtlustamine. [[FR]] on traditsiooniliselt ülitugev [[ÜPP]] toetaja, rõhudes seekord rohkem innovatsioonile ja kliimamuutustele selle poliitika alt – nad on esimest korda ka põllumajanduspoliitika mõistes netomaksjad ja eks see mõjutab seisukohti. Eraldi naabruspoliitika rahastu säilimist toetame mõlemad. Kliimamuutuse rahastamine EL eelarvest on samanimelise kliimaleppe sõlminud Pariisis eriti oluline.

Nn kodanike konsultatsioonid EL teemadel on veel üks president Macroni ideedest ja [[FR]]s on need just minister Loiseau koordineerimisel hooga käima läinud. Tore olevat, inimestel kõvasti huvi, ja sugugi mitte vaenulikku. Järgmisel nädalal algavad need ka [[EE]]s, osalen isegi ühes. Avaliku (mitte just soodsa) arvamuse konteksti, eriti 2019 [[EP]] valimisteks valmistudes, paigutatakse ka edasise laienemise küsimus, konkreetsemalt liitumisläbirääkimiste alustamine ametlikult pika nimega Makedoonia ning Albaaniaga. Juuni [[GAC]] ja selle ettevalmistamine saavad selles asjas keerulised olema. Õigusriigi olukord läheb samasse kategooriasse, kodanikud küsivad, et milliste riikidega me ikkagi samasse klubisse kuulume. Nõustuti küll, et enne [[PL]] menetluse lõpetamist pole arukas uue mehhanismi arutelu algatada, seda nähtaks kui ühe [[LR]] või regiooni vastu suunatut (aga nähtaks küllap ka muidu, tuleb tunnistada).

24.-25.04.2018

Kohtumine Dublinis EL asjade ministri McEnteega, põhjalikud konsultatsioonid välisministeeriumi asekantsleri (ja vana kolleegiga [[Coreper]]ist) Montgomeryga ja esinemine mõttekojas IIEA EL tuleviku kohta. Kõikidel kohtumistel Brexit üheks peateemaks. Lahkumisleppe üle on suur enamus tööd tehtud, kuid piiri üle Iiri saarel lahendusi seni ei paista. UK poolt mingi aeg tagasi EL-ile pakutud tollikoostöö kavad on tagasi lükatud ja hetkel otsitakse 2017 detsembris nii UK kui EL poolt heaks kiidetud protokolli põhimõtete alusel: nn kõva ehk sisuliselt, kontrollidega, piiri ei tohi tulla. [[IE]] on väga tänulik ülejäänud 26 [[LR]]le, [[COM]]le ja [[ÜK]] eesistuja Tuskile solidaarsuse eest ning toetavad igati meie seisukohta, et tulevane suhe välis- ja julgeolekupoliitikas peab olema unikaalne.

[[MFF]] osas vaated üpris sarnased. [[IE]]le on [[ÜPP]] väga tähtis, seni eelarves põhiasi olnud. Nüüd on iirlased netomaksjaks saanud ja käib neilgi uue olukorra analüüs ja enda positsioneerimine. [[ÜKP]] põhimõtteid tahavad samaks jätta nagu meiegi, [[CEF]] pole neile geograafilise asendi tõttu seni suuremat korda läinud, aga nüüd mõtlevad ka nemad ühenduste peale Mandri-Euroopaga. Teaduse ja innovatsiooni toetamine ülioluline.

Seni paljudes asjades UK-le toetunud [[IE]] otsib EL-is agaralt uusi konstellatsioone. Rahandusminister liitus Põhja-Baltimaade ja [[NL]] ühiskirjaga [[EMU]] tuleviku üle, välisminister korraldas hiljuti [[FAC]] veerel õhtusöögi Põhja-Balti kolleegidele. Ongi loogiline, muudki otsivad, ka meie, sest lahkub suur tugev liberaalne [[LR]]. Aga kõige rohkem otsib end ja seltskonda praegu just [[IE]], see sai selgeks ka mõttekoja üritusel.

Edasise laienenemise üle meil väga sarnased vaated, McEntee käis hiljuti Lääne-Balkanil. Samameelsed oleme ka õigusriigi küsimustes, nii praeguse [[PL]] kui ka tulevase võimaliku püsivama mehhanismi üle – viimasega ei ole arukas enne suuremalt tegelema hakata kui esimese menetlus lõpetatud, muidu lähevad liiga segi.

23.-24.04.2018

Kohtumised Berllinis Euroopa ministri Rothi, liidukantsler Merkeli [[šerpa]] Corsepiuse ja välisministeeriumi [[MFF]]-erisaadiku Ossowskiga. Lisaks korraldas meie saatkond EL tuleviku arutelu koos kohaliku mõttekoja Polis180-ga, päris huvitav formaat, kus kolmele panelistile võis järjekorras publiku hulgast osalejaid lisanduda oma küsimuste ja kommentaaridega, tohtisid olla kuni tuli järgmine huviline.

Põhiteemaks [[MFF]]. Eelmise korra kogemusele tuginedes on Balti koostöö juba enne ametliku protsessi algust käima lükatud, sealhulgas suurte netomaksjate lobimine, mis hea. Laias laastus on meil ka seekord samad seisukohad, väikeste erinevustega, mille mahalihvimine on samuti alanud. Toetame põllumajandustoetuste harmoneerimist, mõistlikku [[ÜKP]] mahtu, ja mitte selle järsku kukkumist üleminekupiirkondadele, [[ÜKP]]st tahame saada raha oma suurprojektideks, toetame eraldi naabruspoliitika rahastu (euroargoos millegipärast instrumendiks nimetatud) säilitamist. [[DE]] on valmis eelarve mahtu (ja seega oma sissemakset) suurendama, kui tingimustega: eelarve moderniseerimine ([[ÜPP]] ja [[ÜKP]] osakaalu vähendamine, rohkem raha uutele teemadele nagu ränne, julgeolek, kliima, ka pagulaste integratsioon jne), rangem tingimuslikkus, ka poliitiline. Suurelt netomaksjalt on pisut üllatav kuulata tugevat toetust paindlikkusele nii eelarve rubriikide sees kui ka vahel – tavaliselt püüavad need olla võimalikult jäigad, aasta lõikes ülejäävat mitte ära kulutada, et siis enda sissemakse väiksem oleks.

Muudest teemadest. [[EMU]] tuleviku üle ikka veel liikumist pole, kokkulepet [[FR]]ga reformide ulatuse ja suuna üle. Kui see olemas, konsulteeritakse enne 28.-29.06 [[ÜK]] kindlasti ka teiste [[LR]]dega, lubati. Ei tundu aga, et midagi suurt oodata oleks. Õigusriigi olukord on suur mure, nii praegu seoses [[PL]]ga kui EL-is üldiselt. See, kuidas klubi oma liikmete kohatiste äravajumistega hakkama saab või tegeleb, on lähiaja üks suuri küsimusi EL-is. Rühm läänepoolseid [[LR]] käib koos ja plaanib mingit uut mehhanismi, aga seni eriliste tulemusteta. Hoiatasin, et seda teemat ei tohi muuta ida- ja läänepoolsete [[LR]] vastasseisu objektiks (mida ajakirjandus kohe just nii näha tahaks). Laienemise, täpsemalt, Albaania ja ametlikult pika nimega Makedooniaga liitumisläbirääkimiste avamise kohta saime eri majadest pisut erinevaid signaale, päriselt siiski pole välistatud, et teatud tingimusi lisades võiks sel aastal avamisotsused teha. Ka [[EE]] ei arva, et need riigid oleksid kohe valmis liituma. Kuid läbirääkimiste käigus on EL-il palju paremad võimalused reformiprotsessi suunamiseks seal, nii et avamine oleks arukas.

17.04.2018

[[GAC]] Luksemburgis. Põhiteemaks [[COM]] ja [[PL]] dialoog õigusriigi olukorrast viimases. Uue valitsusega Varssavis on mingid asjad liikuma hakanud, parlamendis on esitatud muudatusettepanekuid problemaatilistesse seadustesse ja [[COM]] esimene asepresident Timmermans sai tõdeda, et nüüd tõesti saab rääkida päris dialoogist. Mh kuna nüüdse valitsuse liikmed kohtuvad temaga, nagu 09.04 ta Varssavi-visiidi ajal. [[LR]] lauaring oli arusaadavalt positiivsema tooniga kui seni, progressi tervitati laialt. Samas on selge, ka Timmermansi sõnul, et päriselt on asi lahendatud siis, kui seadusi ja/või praktikat on muudetud, reaalseid samme astutud; ja päris rahul polnud ta ka seni esitatud parandustega. Teema on [[COM]] soovil ka 14.05 [[GAC]] päevakorras, seekord põhipunktina (seni infopunkti all) ja surve ei kao. Mitu [[LR]] rääkis täna ka tugevdatud õigusriigi mehhanismi sisseseadmise vajadusest, mis annaks [[NK]]le võimaluse jälgida ja arutada õigusriigi olukorda kõigis [[LR]]des, ilma asja nii hapuks minemata, et kõigepealt ametlikke artikli 7 protseduuri peaks käivitama. Selge, et sellesuunalist survet tuleb ka edaspidi. Ma ise kutsusin täna üles praegust [[PL]] protseduuri enne läbi käima (tugeva soovitusega dialoogis, ilma hääletusteta) kui hakata uusi välja mõtlema – muidu oleks need arutelud liiga tugevalt päevasündmustest mõjutatud. Ehkki seda mõju vältida muidugi päriselt ei õnnestu.

[[EP]] valimiskorra reformi üle on konsensus peaaegu saavutatud, vaid [[BE]] (ja kuidagi ka [[IT]]) ei saanud täna oma nõusolekut anda. [[EP]] soovitud asjadest on nagunii järel peaaegu pelk kosmeetika ja [[NK]] peaks parlamendile ikkagi oma ettepanekud esitama. Loota võib, et aprilli jooksul konsensus siiski sünnib, vähemalt [[BE]] täna seda võimalust tugevalt välgutas. [[EE]]le, kes eesistujana kompromissi põhijooned paika pani, on see eriti oluline.

Hommikul kohtusin [[EIB]] asepresidendi Stubbiga, kes esitles panga vaateid ja soove tulevaseks [[MFF]]iks, täpsemalt nende rollist eelarvest tulevate investeeringute toetamisel. Ei pruugi päriselt [[COM]] (ega meiesarnaste väikeste ja vaesemate [[LR]]de) soovidega kokku käia, aga vaatame pärast [[MFF]] ettepaneku esitamist mais edasi.

Ennelõunal EL-konsultatsioonid [[LU]] välisministeeriumis. Integratsioonimeelse asutajariigiga on alati hea ja enamasti üksmeeles arvamusi vahetada, nii ka seekord. Spekulatsioonid [[MFF]] teemal, ränne, kus [[LU]]l kriisiaasta 2015 eesistujana eriline omalus, Brexit, kus [[LU]] erihuvi finantsteenused.

12.04.2018

Asendasin rahandusministrit [[ÜKP]]le pühendatud [[GAC]]il Luksemburgis. Tegu oli viimase [[NK]] tasandi aruteluga enne [[MFF]] ettepaneku ja sektoraalsete poliitikate reformikavade esitamist [[COM]] poolt – vastavalt 02.05 ja mai lõpp-juuni algus. Nii et seekordse  arutelu sisuks oli enda positsioneerimine tulevasteks eelarveläbirääkimisteks.

[[ÜKP]] eesmärk on elatustaseme ühtlustamine EL-is. Selle loogika järgi võiksid sellest poliitikast osa saada vaid vaesemad regioonid. Ometi peab EL poliitikate legitiimsuse mõttes olema kõigil, ka rikkaimal, [[LU]]l, võimalus [[ÜKP]]st osa saada. See oli ka absoluutse enamuse [[LR]]de seisukoht [[GAC]]il. Vaid mõni sammaldunud netomaksja leidis, et rahastada tuleb vaid vaeseimate piirkondade arengut – iseenesest arusaadav seisukoht, eelarvet tuleb kuskilt kärpida – samas läheb üle 80% [[ÜKP]] rahast nagunii vaesematele ja ülejäänud rahast suurt kärbet välja ei pigista. [[EE]]le, aga näiteks ka [[LT]]le, kes me mõlemad ületame vähim arenenud piirkonna ja üleminekupiirkonna rajajoone ehk SKT 75% EL keskmisest, on väga oluline, et [[ÜKP]] atraktiivsus säiliks, et [[LR]]del oleks motivatsiooni järgmisele tasemele jõuda – selleks ei tohi raha vähenemine liiga drastiline olla. Piiranguid raha kasutamiseks on jõukamas kategoorias nagunii rohkem. Siis oleks vähem karta ka lennukaid ideid hakata niigi väikest ja mitmes mõttes üsna unitaarset, koondunud elanikkonna, majandusega riiki kunstlikult piirkondadeks tükeldama.

Teine suur teemablokk oli tingimuslikkus. Side [[Euroopa semester]]iga ja selle käigus [[LR]]dele tehtavate reformisoovitustega tuleb nagunii – nn riigipõhiste soovituste alusel tehtavate reformide toeks saab hõlpsamini EL raha. Aga muu tingimuslikkus, eriti poliitiline, EL raha saamise sidumine õigusriigi põhimõtte, EL alusväärtuste järgimisega, on juriidiliselt palju keerulisem teha. Samas, rida [[LR]]e seda nõuab ja ma pakun, et [[COM]] mingi asjaga ikkagi välja tuleb või vähemalt väga tahab tulla. Tingimuslikkuse all püüab mõni [[LR]] sisse suruda ka sotsiaal- või maksusüsteemide ühtlustamist vms – see ei lähe mitte, küll aga iseloomustab ajastu hõngu ja survesuundi praeguses EL-is. [[EE]] on makromajanduslikku tingimuslikkust ja seost semestriga kogu aeg toetanud, muus osas oleme – diplomaatiliselt öeldes – üsna kahtlevad.

Väga oluline teema on, milliste kriteeriumite alusel otsustatakse [[ÜKP]] jaotusvõti [[LR]]de vahel. Seni toimub see peamiselt SKT määra alusel ja meie meelest peakski see nii jääma. Mitte ainult sellepärast, et [[EE]] on ikka veel suhteliselt vaene riik, vaid sellepärast, et siin on vähem tõlgendusruumi, võimalusi poliitiliseks kempluseks. Aga on ka teisi seisukohti, [[COM]] mõtleb väga pingsalt uutele kriteeriumitele nagu tööpuuduse määr, pagulaste integreerimiseks tehtavad kulutused jne. Viimast võib soovi korral laiendada-arendada ka kriteeriumiks EL ühispoliitikate elluviimisest tulevad kulud. Ma mõistan seda loogikat, samas on siin poliitiline küsimus: kui [[ÜKP]] eesmärk on piirkondade elatustasemete ühtlustamine, siis kas rikka [[LR]] tehtavate integratsioonikulutuste toetamine ikka teenib seda eesmärki? Ehk siis, keda aitame: pikaaegset vaest või ootamatult hättasattunut? Teiseks ja mitte palju vähem olulisena: poliitiliseks tõlgendamiseks ja kempluseks annaksid sedalaadi uued kriteeriumid rohkem võimalusi ja selles mängus on suurematel ja vanematel alati paremad eeldused. Selle teema arutamisel 12.04 [[GAC]]il toetas mitu suuremat [[LR]] uute kriteeriumite sissetoomist, nii et sellest tõotab tulla eelseisvate [[MFF]] läbirääkimiste üks tõsiseid sisulisi küsimusi.

Rituaalsed ettevalmistavad tantsud [[ÜKP]] üle on selleks korraks peetud, diplomaatilise balli järgmine faas algab mais.

 

22.-23.03.2018

[[ÜK]]s oli dünaamikat. Mitmes järelduste punktis muudeti sõnastust, USA terase- ja alumiiniumitollide küsimuse arutamist lükati edasi, Salisbury närvigaasirünnaku põhjal toimus tõsine sisuline arutelu EL-Vene suhete üle jne.

Digifirmade maksustamise üle on [[LR]] jagunenud kahte leeri – ühed, kes [[FR]] eestvõttel tahavad [[COM]] ettepaneku alusel kiiret, EL-i puudutavat lahendust, mida siis püütakse ajutisena esitada… kuni valmib [[OECD]] ja G20 raames nn globaalne lahendus, mida toetab teine leer [[LR]], sh põhimõtteliselt ka [[EE]]. On muidugi nii, et ajutised lahendused kipuvad püsivaks jääma ja globaalset lahendust toetavad mõned praegu ka lootuses, et järsku ikka ei tulegi. Hammaste krigisedes lubati [[COM]] ettepaneku alusel tööle hakata, mis veel sugugi ei tähenda, et see maks tuleks, maksuküsimustes on EL-is vaja konsensust. Kulme kergitas ka ettepaneku ajastus – kuna maks kehtiks kindlasti suurtele Ameerika firmadele, siis praegu, kaubandussõja veerel olles võidaks seda Washingtonis võtta EL poolt ebasõbraliku sammuna. Ka [[ÜK]] omalt poolt ei suutnud öösel tulnud teadet EL ajutisest vabastamisest USA terase- ja alumiiniumitollidest kuidagi positiivse sammuna tervitada, läbirääkimised ja surve ju jätkuvad, ehkki 01.05-ni õnnestus ajapikendust saada. Kaubandusvolinik Malmström teeb siin tõesti väga head tööd, aga ei välista, et ka riigijuhtidel tuleb ses asjas veel erakorraliselt kokku saada.

[[EMU]] üle peeti üpris tavaline arvamusvahetus. Lennukad ideed euroala rahandusministrist ja suurest oma eelarvest on tahaplaanile jäänud ja üsna kindlasti tundub, et lähiaja põhiküsimus on pangandusliidu lõpuleviimine – kuipalju on veel vaja teha riskide vähendamiseks, et saaks [[EDIS]]ega edasi liikuda. Loodetavasti saab 29.-30.06 [[ÜK]]l esimese osas edu kviteerida.

Brexiti üle kiideti heaks tulevikusuhte suunised. EL on tulevase suhte läbirääkimisteks valmiks, aluseks ulatuslik vabakaubandusleping (kuna UK soovib lahkuda nii siseturult kui tolliliidust) pluss lepped mitmel muul alal, mitte viimases järjekorras ka välispoliitika alal. Lisaks kuulati pealäbirääkija Barnier ülevaadet lahkumisleppe seisust. Arvata 75% on kokku lepitud, sealhulgas kodanike õigused ja rahaasjad. Aga EL-is kehtib põhimõte, et midagi pole kokku lepitud kuni kõiges pole kokku lepitud ja lahti on veel tõsised teemad nagu piir Iiri saarel ja lahkumisleppe haldamine, sealhulgas Euroopa Kohtu roll, mis brittide jaoks seni üsna punane rätik olnud.

Türgi kohta, kus pikemat arutelu polnud, on järeldused väga kriitilised ja Lääne-Balkani osa läks samuti libedalt. On tõeline akrobaatikatrikk pidada 17.05 tippkohtumine Lääne-Balkani riikidega ilma laienemispoliitikat mainimata. Igatahes, juunis tuleb [[GAC]] ja ehk ka [[ÜK]] laienemisteemade juurde tagasi.

Salisbury närvigaasirünnaku arutelu kujunes põhjalikuks EL-Vene suhete vaagimiseks, kuna riigijuhid nõustusid, et väga suure tõenäosusega vastutab Salisbury rünnaku eest Venemaa. Räägiti ka konkreetsetest sammudest, mis praegu vastuseks tuleb teha. EL kutsub konsultatsioonidele oma suursaadiku Moskvas ja riigijuhid lubasid koordineerida ka edasisi võimalikke samme. [[ÜK]] eesistuja Tusk ütles kohtumisejärgsel pressikonverentsil, et ootab  uudiseid juba esmapäeval.