30.-31.03.2017

Brüsselis kohtumisel EE saadikutega EL LRdes. Hea võimalus saada ülevaade hetkeseisust EL-is ja muidugi meie eesistumise ettevalmistuste hetkeseisust. NK peasekretär Tranholm-Mikkelsen rääkis Brexiti läbirääkimiste ettevalmistustest. Täna hommikul jagati LRdele läbirääkimisjuhise esimene mustand (kohe lekkinud) nüüd toimub selle kallal töö ja juhise peab heaks kiitma erakorraline ÜK 29.04. Juhises võtab EL kindla positsiooni läbirääkimiste dünaamika ja teemade järjestuse üle: kõigepealt lahkumisleping ja alles siis, kui selle tingimuste üle on saavutatud piisavat edu, saavad alata kõnelused tulevikusuhte üle. Sellest “piisavast edust” saab suur sisuline küsimus, arvestades, et lahkumistingimuste hulgas on ka UK kohustused ehk arve. UK soov on rääkida kõigest, kaasa arvatud arve; EL kindel seisukoht, et lahkumisleping, sh arve, kõigepealt. Siiski kinnitab juhis üle EL igiammuse põhimõtte, et milleski pole kokku lepitud kuni kõiges pole kokku lepitud. EL on juhise järgi huvitatud ka tihedast koostööst julgeoleku vallas, hea. Antakse ka hoiatus, et tulevase kaubanduslepingu puhul peab EL silmas, et UK ei alandaks nn normaalseid standardeid maksude, keskkonna, töötajate õiguste jm üle – see reaktsiooniks Londonist kõlanud juttudele (ja praktikas mitte liiga realistlikele) suureks maksuparadiisiks muutumisest.

Brexiti-jutt viitab ka ühele meie eesistumise suurele probleemile: kuidas vältida seda, et meie omast saabki Brexiti-eesistumine. Muidugi teame me kõik, et EL teeb väga palju muid asju ka, aga kui huvi on peamiselt ühe suure teema vastu, on raske käia ja seletada, et vaadakse, siin ka palju muud. Rääkisime tulevasest infovahetusest, ootustest saatkondalele LR pealinnades jne. Käisime läbi CFSP põhiteemad ning energialiidu ja Balti riikide desünkroniseerimise küsimused.

Pärastlõunal esitlesin koos sise- ja kaitseministeeriumi inimestega meie eesistumise prioriteete Brüsseli mõttekodadele. Küsisime ka nende ideid, ja selle üle oldi päris tänulikud. Saime ka hea tunnetuse, kuidas narratiivi paremini esitada, mis on täpsemad huvipakkuvad asjad, mis on kiuslikud küsimused. Peamise sai enda peale siseministeeriumi asekantsler Koort, kel tuli oma e-turvalisuse, andmebaaside jm asjades päris palju balansseerida. Eks sellega olegi nii, et kui ajad tehnohipi juttu, kui toredad  on andmebaasid ja nende ristkasutus, saad kiuslikke privaatsuse küsimusi ja kui liiga miilitsamehe juttu pättide püüdmisest, siis … seda enam, inimõiguste omi. Mina rääkisin välispoliitika teemadest, keskendusin idapartnerlusele ja pääsesin kergelt. Laienemise alalt on suur küsimus arengud Türgiga pärast 16.04 referendumit.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga