30.09.2015

Keeruliste aegade ja tundlike teemade valitsedes saab üha tähtsamaks töövormiks Coreperi istungi asemel hommikusöök, kus osalevad vaid saadikud. Formaat väiksem, nii ka lekkimisoht, ja toon vabam. Tänane hommikusöök kestis 3 tundi ja PRES eesmärk oli saada selgust, kuidas keerulisemaid rändeteemasid, eriti turvaliste lähteriikide nimekirja ja COM esitatud põgenike jaotamise kriisimehhanismi 08.10 JHAl käsitleda. Nimekirja puhul on praktikas ainus küsimus Türgis. Ühtpidi on selge, et tegu on võtmepartneriga, kus on ligi 2 miljonit Süüria sõjapõgenikku ja kelle võimuses on EL elu veel palju raskemaks teha. Neile põgenikele on Türgi turvaline riik, siin pole mingit küsimust, Türgi ei pruugi olla turvaline kurdi aktivistidele jm, aga sõjapõgenikele on. Teisalt on Türgi ja türgi teema mitmes LRs tundlik ja vastuoluline, ja olukorda raskendab veelgi fakt, et nimekiri tuleb lõpuks läbi rääkida ka EPga, kus inimõiguste valulävi alati põlvekõrgusestki madalamal olnud. Mitu Türgit nimekirjas mitte näha tahtvat LR lubas mõelda, olukord on ikkagi väga eriline. Aga selge, et 08.10 veel Türgiga nimekirja ei saa, ja kuna sama päeva õhtul on Lääne-Balkani ja Vahemere idaosa rändekonverents, kus ka Türgi kohal, siis selge ka, et 08.10 ei saa üldse nimekirja vastu võetud.

Kriisimehhanismi puhul, mida kõik lubasid mitte nimetada “alaliseks” (ka COM ettepanekus see sõna puudub) sai selgeks, et edasiliikumise signaal tuleb anda, aga väga ettevaatlik. Rõhutada tuleb juba tehtud otsuste nagu 160 000 põgeniku ümberpaigutamist jm elluviimise vajadust, vajadust vaadata, kuidas see tööle hakkab jne. On mitu suurema surve al olevat LR, kelle minister ei saa 08.10 koju minna öeldes, et midagi edasi ei tehta, see on arusaadav. Aga enamus LR, sealhulgas EE, on väga ettevaatliku liikumise poolt.

Loogiliselt jäid arutelud Coreperi ametlikul istungil sellevõrra lühemaks. 06.10 ECOFINi päevakord, nagu viimasel ajal ikka, erilisi kirgi ei äratanud. Üpris ludinal läks ka 08.10 JHA siseministrite osa, mille all pisut vaieldi tagasipöördumise tegevuskava üle. Küll aga tutvustas COM pikalt Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide mõju ja Vene vastusanktsioonide mõju. Põhisõnum: Vene majandusel läheb halvasti (mis pole küll vaid Lääne sanktsioonide tõttu), majanduslangust ennustatakse nüüd ka 2016ndaks, kapital lahkub ja reservid vähenevad, inflatsioon on kõrge ja palgad langevad. EL majandusele on mõju aga marginaalne, 0,1% SKT-st. Eksport Venemaale on küll vähenenud 1/3, aga kuna Vene osa koguekspordis vaid 7%, siis pole sedagi eriti tunda, ja alternatiivsed turud on leitud. Muide, ka Hiina eksport Venemaale on pea samal määral vähenenud. Muidugi, liikmesriigiti pilt pisut erineb, ja loomulikult on rohkem probleeme enam Venega majanduslikult seotud LRdel nagu Balti riigid, FI ja CY.

Ütlesin ka tänusõnad kõigile LR, EEASile ja EL institutsioonidele, kes rohkem kui aasta jooksul Eston Kohvri teemat nii avalikult kui oma kahepoolsetes kontaktides Venega üleval hoidsid. Rahvusvahelisel survel oli tähtis osa Kohvri vabastamisel.

1 thought on “30.09.2015

  1. Kogu lugupidamise juures Euroopa Liidu vastu ( – ja ilmselt just sellest tuleb otsida minu kriitilise meele allikat) meenutab põgenike teema käsitlemine mulle olukorda, kus luumurdu ravitakse plaastriga… Abiks seegi, või teeb see olukorra üksnes halvemaks – ehkki pealtnäha ju antakse patsiendile abi?!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga