30.08.2014

Erakorraline ÜK sai hakkama ametissenimetamistega ja võttis ka järgmised otsused Venemaa-vastaste sanktsioonidega tegelemise kohta. ÜK eesistujaks saab PL peaminister Tusk ja CFSP kõrgeks esindajaks IT välisminister Mogherini (viimase üle siiski mitte ühehäälne otsus). Euroopalik tasakaalustatud pakett (selle loogika kohta vt Gondori kroonika 16.07.2014 ja 28.08.2014) ja kuigi võib kahetseda, et mõlemasse ametisse võib-olla ei saanudki tugevaim võimalik kandidaat, siis tuleb küsida, et milliste poliitiliste ametissenimetamiste puhul see pädevuse printsiip ikka täielikult toimib? Ehkki jah, praeguses julgeolekuolukorras oleks soovinud anda signaali, et EL võtab oma välispoliitikat ikka ülitõsiselt. Tuski saamine  on aga esiteks tunnustus PL edule (ainus LR, mis ei läinud kriisi ajal majanduslangusse), teiseks märk 2004-2007 liitunud riikide kasvanud mõjujõust ja kolmandaks oli selles nimetamises ka osa meie regiooni riikide, sh EE, aktiivsel tegutsemisel juunis-juulis. Tähenduseta pole ka fakt, et euroalasse mittekuuluva riigi kodanik hakkab juhtima ka eurotsooni tippkohtumisi (mida, tõsi, peetakse harva ja väga formaalselt, kuna euroalavälised LR on eraldi koosolekute üle alati väga kiivad).

Tusk tegi esimese pressikonverentsi päris toredalt, muuhulgas visates nalja oma inglise keele oskuse üle (võin kinnitada, et räägib seda täitsa korralikult). Ja kinnitades, et PL peab peatselt euroga liituma, kui juba nii Euroopa tuumikus on, et ta paremaid poegi pannakse kogu kontinenti juhtima. Tema suureks proovikiviks uues ametis saab (eurokriisi, geopoliitika ja äärmusluse kasvu kõrval) UK probleemi lahendamine – kuidas veenda Londoni valitsust veenma oma kodanikke, et nende riigi püsimine EL-is on hea ja kasulik.

Ukraina arutelu oli pikem ja tõsisem. Taas oli kohal president Porošenko, kes ütles, et täiemõõdulisest sõjast Ukraina ja Venemaa vahel lahutab meid vaid väga õhuke joon ja et Putini esitatud valik Ukrainale on ühemõtteline: Euroopa orientatsioon või rahu Ida-Ukrainas, mõlemat ei saa. Hoolimata mitme LR juhi eelnevast avaldusest, et ukrainlastele tuleks relvi saata, ei küsinud Porošenko sõjariistu. Küsis sanktsioone Venemaa vastu ja sõjalise koostöö lõpetamist EL ja Venemaa vahel. Järelduste tekst muutus veelgi tugevamaks, diplomaatilisest protsessist seekord ei kõnelda. Venemaa relvajõudude tegutsemist Ukrainas nimetab EL nüüd ametlikult agressiooniks. Rahvusvahelise õiguse järgi on sel oma tähendus ja sellel peavad olema tagajärjed. Sanktsioonide osa tugevdati samuti, COM peab ettepanekutega välja tulema nädala jooksul. Ma küll ennustan, et neid ettepanekuid esitletakse juba 01.09 ja nädala lõpuks proovime ikka juba otsused vastu võtta. Eriti kuna rõõmustavalt mitme LR juhid, sealhulgas kõige suuremate omad, rõhutasid vajadust NATO järgmise nädala tippkohtumiseks ka EL poolt tulemusi näidata. Sedalaadi poliitiline haakumine pole kahjuks seni alati enesestmõistetav olnud.

Mis kurvastab, on paari LR juhi arutelujärgsed meediakommentaarid, et sanktsioonid pole ikka õige tee. EL, kel pole diviise ega sõjalaevu, suurim tugevus on tema liikmete ühtsuses. Seda ühtsuse muljet on kaunis ohtlik minna lõhkuma, eriti olukorras, kus ise oled pool tundi tagasi uute sanktsioonide väljatöötamisele oma heakskiidu andnud. See on teema, millega nii Van Rompuy kui EL uued juhid peavad tõsiselt tegelema.

P.S. Peaministrid-presidendid veetsid üllatavalt palju aega järeldustesse kiiruga lisatud punkti 7 üle. Isegi mitte niivõrd majandusolukorrale hinnagu andmisel (viimaste andmete kohaselt tõesti kehvakene), vaid aeg läks peamiselt aruteluks, kas ja millal täpselt kutsub IT eesistujana kokku tööhõivele, eriti noorte tööhõivele pühendatud riigijuhtide tasandi konverentsi. Lõpuks ei saadudki päriselt sotti, millal siis. Aga Milaanos tuleb, niipalju on selge. Meie jaoks on need majanduskasvu-tööhõive konverentsid olnud nagu tagasihoidliku sisulise lisaväärtusega, kuna lisaraha seal tulemas pole ja ka EL tasandi seadusandlust saab arutada ikka ametlikes formaatides. Aga paljudel riigijuhtidel on kodus vaja näidata, et tegeldakse intensiivselt ja olgu nii – kui inimesed usuvad, et lahendused võivad tulla Euroopa tasandilt, siis pole ka tark seda usku maha kiskuda ja sellega EL maine allaminekuga riskida.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga