30.03.2014

Soovitan lugeda Ukraina kriisi kohta laiemas rahvusvahelises kontekstis Carnegie mõttekoja analüütikutelt. Ukraina enda olukord on äärmiselt tõsine, riigi murenemise oht suur (ehkki ma pole kindel, kas lääneosa vähemused ikka kiikavad niimoodi oma piiritaguste rahvuskaaslaste poole), kuid selles halvas on üks uskumatult suur võimalus, tõelise rahvustunde sünd tunnil, mil isamaa on hädaohus. Putini välispoliitika tegelik olemus on nüüd selge kõigile, oma 18.03 kõnes ütles ta selle häbenemata välja – Venemaa õigus “kaitsta” keda heaks arvab, kus heaks arvab ja vahenditega, mis ise heaks arvab. Igasugused totakad lootused sellest, et “Venemaa saab ju ise aru, et see pole nemde huvides”, on läbi. Iseasi, kas meie, kes me oleme kogu aeg olnud Venemaa suhtes Lääne keskmisest tublisti skeptilisemad, selle pärast kuidagigi rõõmustada saaksime, et osutus, et meil on õigus.

Euroopa julgeolekuparadigma muutus on selge. Arvamus, et ollakse postmodernistlikus ajastus, kus jõud enam ei otsusta ja et kontinendi julgeoleku tagamise saab delegeerida ameeriklastele, on valeks osutunud (küll ei näägutata siin ameeriklaste üle, kes mingil perioodil tundusid Ida-Euroopa asju omakorda EL-ile delegeerivat). Vanamoodne jõupoliitika on tagasi. Mis järeldusi Euroopa riigid sellest teevad, on veel vara öelda. 01.04 NATO välisministrite kohtumisel ehk saab esimest aimu. LT erakonnad on sõlminud kokkuleppe kaitsekulude tõstmisest 2% SKT-st, see on esimene ja väike, aga loodetavasti mitte viimane omalaadne uudis.

EL ja USA edasisest tegutsemisest ja taktikast Venemaa suunas arvatakse vaid, et ees seisab pikk ebastabiilsuse periood. Laiemate majandussanktsioonide kehtestamisel, näiteks Vene peamiste ekspordiartiklite gaasi ja nafta hinna kõigutamisel on sügavamad tagajärjed kogu maailmamajandusele ja see tõstab nende kasutamise künnist veelgi. Lisan omalt poolt, et see künnis EL poolt on praegugi väga kõrge ja Vene viimase ööpäeva sammud, Putini-Obama telefonikõne ja valmidus välisministrite kohtumiseks loovad kindlasti veelgi ettekäändeid ootamiseks-vaatamiseks. Ehkki, kui järele mõelda – valmidus kolmanda riigiga rääkida oma naabriga kõneluste algamise eeltingimustest, mida see naaber täitma peab, kas see on tõesti vastutulek? Igatahes, jätkavad Carnegie analüütikud, Lääne senised sanktsioonid ei jäta meile eriti taktikalist paindlikkust, kuna pole välja öeldud viisi, kuidas isikud sellest sanktsioonide nimekirjast välja peaksid saama. Aga see ongi poliitiline otsus, mõlemat pidi. Pealegi, mitu asjaosalist on kuulutanud, et on uhked sellesse nimekirja kuulumise pärast. Ma praegu väga ei muretseks selle nimekirja lühendamise võimaluse kui taktikalise relva pärast. Ei saa alati evida väljapääsuteed, teada alati, kuhu lõpuks välja jõuad. Ehkki see soov on inimlikult arusaadav ja mitu mu tarka kolleegi on mulle öelnud, et jah, teeme praegu õiget asja, aga ikkagi tahaks teada, kuhu me lõpuks välja jõuame…

Maailmapoliitikast. Süüria kodusõjalt on rambivalgus mujale suunatud, aga see võib olla üks koht, kus Venemaa saab hõlpsa vaevaga, kui nii tahab, näidata oma koostöövalmidust rahvusvahelisel areenil. Keemiarelva hävitamise lepe sündis ju nende osalusel ja nende mõju president Assadile on jätkuvalt suur. Iraani tuumarelva ei taha ka Venemaa, pole kunagi tahtnud. Aga Venemaa mõjujõud on siin palju väiksem, iraanlased tahavad peamiselt USA sanktsioonide leevendamist. Ainus, kus Venemaal otsustav jõud, on, kui ÜRO-s peaks tahetama Iraanile uusi sanktsioone kehtestada. Hiina suhtumine on mitmetahuline. Igal juhul jälestatakse Pekingis referendumit kui viisi territoriaalsete muutuste esilekutsumiseks – Tiibet! Aga Hiina võib siiski Ukraina kriisist mitmeti kasu lõigata. Esiteks, ta saab mängida venelastega, hoides ebaselget positsiooni sanktsioonide üle. Teiseks, Hiinale sobib olukord, kus USA on seotud kriisidega, mis Ida-Aasiast kaugel. Kolmandaks, Lääne ja Vene suhete halvenemine võib anda hiinlastele madalama Vene gaasi hinna ja ehk võimaldada kõrgtehnoloogilist relvamüüki parematel tingimustel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga