29.09.2014

GAC kestis pool päeva ja enamuse ajast võttis oktoobri ÜK ettevaade. Seekord lauaring, ehkki võrreldes eelmise nädala Coreperiga (vt Gondori kroonika 24.09.2014) polnud ühtki lisadokumenti esitatud. On tunda suurte LR survet kliima- ja energiapakett vastu võtta ja fakt, et tegu on praeguse eesistuja Van Rompuy viimase ÜKga, annab samuti alust arvata, et kokkulepe tuleb. Aga lihtne see pole, sest LR jagunevad mitmesse tugevasti erinevate seisukohtadega gruppi. Ühelt poolt “rohenäpud”, kes tahavad julgemaid ja siduvamaid emissionivähenduseesmärke, siis on neid, kes vastu kõigele, mis võiks nende majandusele lisakoormust paneks, on neid, kes valmis tegema, kui koormajagamine käib ühe kindla valemi järgi, ja neid, kes teise valemi toetajad. EE on, nagu sel teemal varemgi, mõistlikult valvsas rühmas – eesmärkide ambitsiooni toetame, EL globaalset liidrirolli mõistame, Balti energiasaare kaotamist ajame. Aga oma rahaga endale ka kosja ei lase tulla ehk juba otsustatud projekte meie nn aktivasse kirjutada: te ju olete juba saanud! ei lase. Eks teksti konkretiseerudes lähevad ka vaidlused teravamaks.

ÜK majandusosa all oli on kaks huvipakkuvat momenti. Esiteks tundub, et DE on minemas ennetavale ofensiivile, nõuab täpset ülevaadet ja arutelu juba vastuvõetud otsuste elluviimisest – kuipalju on ikkagi noorte tööpuudusega võitlemiseks eraldatud 6 miljardist kulutatud? Kuidas on kasvu- ja muid pakette ellu viidud? Jne. Võin eksida, aga ehk on see seotud üha tugevneva survega senisele nn kasinuspoliitikale, mis 2013 lõpus nagu kergelt hakkas euroalas tulemust tooma, aga nüüd jälle kasv kuhtunud ja inflatsioon nullis. Mis on kaasa toonud nii senise poliitika kriitika kui surve EKPle massiivsemaks USA, Jaapani stiilis quantitative easingu poliitikaks, mida DE publik ja ka poliitikud omakorda kardavad. Ja püüavad siis viia jutu sellele, et kõik seniotsustatu tuleb viimase komani ellu viia, enne kui uusi meetmeid hakkame arutama?

Teine silma hakanud asi oli UK (uit?)mõte, et teenuste siseturust rääkides oleks ehk otstarbekas eristada mõned perspektiivikamad sektorid nagu ehitus, e-kaubandus jne, et nendega kiiremini edasi minna. Kuna teenuste vabale liikumisele en gros on praktikas vastuseis suur, siis ehk on sel lähenemisel isegi mõtet?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga