29.06.2015

Olin varahommikul kutsutud LU, järgmise eesistuja juurde, teemaks teadagi rändeküsimus. Sõnum ühene: LR on selle asja nüüd üle võtnud, seega ka meie vastutus, seega peavad kõik kiiresti oma arvu välja käima, ja juuli lõpuks tuleb kokkuleppele jõuda. Saime esimest korda tõsiselt rääkida proportsionaalsest numbrist, mis oleks vastavuses meie osakaaluga EL SKT-st ja rahvaarvust. Vaatame, kui kaugele LU selle lähenemisega jõuab, igatahes käivad kiirkorras läbi kõik LR ja on juba 01.07, oma esimeses Coreperis lubanud tutvustada ajagraafikut ning 06.07 korraldada erakorralise Coreperi, lootes kõigilt numbreid juba laual olevat. Loodame, sest LU on neis asjades arusaadavalt ülikogenud.

Coreper kiitis kõigepealt ilma aruteluta heaks EE, CY ja LU Majandus- ja sotsiaalkomitee delegatsiooni vähendamise 1 koha võrra. Võtke ta, ja mu meelekibedus pealekauba, nagu Steinbecki tegelane ütleb. Siiski saime võrreldes Regioonide komitee sarnase protsessiga väikese võidu selle näol, et suured LR ei teinud omapoolset deklaratsiooni selle kohta, et demograafilised arengud võivad neile tulevikus veel rohkem kohti anda; ja väikese kompensatsiooni ühes allkomitees saime ka.

Ainus arutelupunkt oli 25.-26.06 ÜK järelmid, kus läks pisut ütlemiseks. Ikka küsis mõni, kas solidaarsus on EL-is (ja EL lepingute järgi) olemuslikult kohustuslik või vabatahtlik; ja kas solidaarsuse puudumine näiteks põgenike asjas võib kaasa tuua ka valikulist solidaarsust nüiteks EL tõukefondide asjas – ilmne viide vabatahtlikkust toetanud LR kui netosaajatele EL-i eelarvest. Ma pidin seepeale ka sõna võtma ja ütlema, et ÜK tulemus on teada, nüüd peaksime keskenduma sellele, kuidas selle otsused ellu viia, numbrid kokku saada, ja ses asjas on loomulikult suurem kohustus vabatahtlikku lähenemist pooldanud LRdel, sh EEl. Täna läks ilma suurema tülita, aga ei välista, et lühiajal mingi Coreperi lõuna või hommikusöök atmosfääri asjus ikkagi tehakse.

Lõpetuseks lõpetasime LV eesistumise. Väga hästi tehtud, öeldi väga südamlikult. Ongi nii. Keegi poleks uskunud, et andmekaitse määrus saabki tehtud, väga suured kahtlused olid, kas EFSI saab selle tähtajaga tehtud jne, jne. Lisaks kriisid, terrorism ja ränne, mida hallata tuli. Oma vähepretensioonika ent asjaliku stiliga ajasid lätlased kõik need asjad ilusti jutti, näidates tihti üles ka suurepäraseid diplomaatilisi võimeid (vt kasvõi üle-eelmine lõik). Respekt ja kerge kadedus.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga