29.01.2015

Erakorraline FAC Ukraina teemal. Hommikul veel Coreper, kus kuskile ei jõutud, GRl üldine reserv järelduste kogu tekstile. Siiski sai selgeks, et nõukogul teksti avada on mõtet ainult sanktsioonide punktis, kuna muidu valgub ministrite arutelu lootusetult laiali.

FAC ise algas väga tänuväärselt EL sõjalise komitee esimehe de Rousiers´ ettekandega olukorrast Ida-Ukrainas. Pärast seda polnud enam võimalik kellelgi väita, nagu poleks tõestatud, et separatistid tegutsevad Vene relvadega, Vene juhendamise all. Isegi natuke puht sõjalisest mõõtmest kaugemale minnes analüüsis de Rousiers ka Vene võimalikke strateegilisi eesmärke Ukrainas, survet Kiievile.

Aga kui ühtpidi ei saa, siis saab teist kaudu, või siis: loll on see, kes põhjust ei leia. Seekordse tekstilahjendamise ettekäänetena toodi tänased teated kolmepoolse kontaktgrupi kokkusaamisest – anname diplomaatiale ikka veel võimaluse! Venelased on muidugi meistrid neid teateid ajastama. Teiseks räägiti, et noh, kui nüüd peaks tõesti algama suuremastaabiline rünnak, siis tulevad kindlasti uued sanktsioonid, aga oleme praegu veel ettevaatlikud. Möönan, et olen tavalisest sapisem, kuna järelduste vastuvõtmise dünaamika oli tavapärasest erinev. Selle kriisi käigus on EEAS enamasti välja tulnud kaunis lahja tekstiga, mida siis oled läbi koosolekute tugevamaks ajanud – siis tunned lõpuks muidugi mingit rahuldust. Seekord aga oli vastupidi, tekst kogu aeg lahjenes, ja siis tunned end lõppkompromissi käes hoides nagu paljaksvarastatu. Meeleolu ei aidanud tõsta ka GR uue valitsusega kaasnenud dünaamika. Tuleb nentida, et CFSP kõrge esindaja Mogherini sai tormilisevõitu koosoleku juhatamisega täitsa hästi hakkama. Näitas hambaid ka DEle, kes seekord FR … (ei, nii ei sobi, tõmban “mitschleppen” maha) toetusel oma parandusettepaneku esitas, Mogherini ei hakanud selle alusel tööle, vaid lõi kiiresti lauda oma kontrasõnastuse, mis saigi lõpliku kompromissi aluseks. Tulemus siis siiski see, et GR võttis kõik oma reservatsioonid maha ning EL suutis ühtselt, ühehäälselt, otsuse vastu võtta. Ja sellel on oma tugev väärtus igal juhul.

Tänaste järelduste konkreetsemad tulemused on järgmised: Esiteks ütleb EL selgelt, et peab Venemaad Mariupoli rünnakute ja konflikti sõjalise eskaleerimise eest vastutavaks. Teiseks pikendati kuni septembrini märtsis aeguma pidavaid isikutevastaseid sanktsioone. Kolmandaks peavad institutsioonid nädala jooksul välja tulema ja hiljemalt 09.02 FAC kinnitama uued nimekirjad. Neljandaks peavad EEAS ja COM  ette valmistama kõik vajalikud sammud, et ÜK saaks teha edasisi otsuseid – tundub, et Ukraina on juba ka 12.02 mitteametliku ÜK päevakorras. Nende “kõigi vajalike sammude” hulgas on ka uued majandussanktsioonid. Nii kinnitas COM, see oli üldine arusaam, aga seda sõna kirja panna siiski ei tahetud. Viiendaks, mh meie algatatud teemal, propagandasõjas, on samuti sammuke konkreetsemaks mindud – Mogherini sai ülesandeks mõelda kommunikatsiooniekspertide tiimi loomisele.

Kuvav on vaadata eri ajakirjandusväljaannete esimesi reaktsioone. “Brüsseli leht” Financial Times kirjutas, et nõrk, ebapiisav, leht keskendus liikmesriikide vahelistele eriarvamustele. Aga näiteks Interfaks andis esimese raksuga edasi vaid faktilise teate isikutevastaste sanktsioonide pikendamisest ja laiendamisest. Järsku läks see sõnum siiski õigesse kohta?

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga