28.-29.10.2016

Osalesin SK mõttekoja GLOBSEC korraldataval nn Tatra Summit-konverentsil. Ülimalt interaktiivne, küsimusi sai esitada ja kommenteerida ka Twitteri kaudu. 3 läbivat teemat: EL tulevik, euroala olukord ja MFF. Brexit on muidugi esil igal pool, hakkab muutuma viiendaks mõõtmeks.

Kõigpealt austati DE kauaaegset rahandusministrit ja veel kauaaegsemat Euroopa-mõtlejat Schäublet. Kes ütles, et on kogu oma poliitilise karjääri mõelnud Euroopa maja ehitamise peale, aga tegelenud peamiselt majale remondi tegemisega. (mis muidugi on ses mõttes loogiline, nagu iga majaomanik teab, et maja küljes on kogu aeg midagi nokitseda). Schäuble oli saksalikult kriitiline euroala reeglite järgimise suhtes nn poliitilise COM poolt, öeldes, et ta iseenesest föderalistina toetab COM muutmist EL valitsuseks, aga sel juhul tuleb reeglite järelevalve anda üle mõnele sõltumatule institutsioonile, näiteks teha ESMist midagi Euroopa Valuutafondi laadset.

See aga leidis vasturääkimist järgneva paneeli poolt, kus Schäublega nõustus vaid SK rahandusminister Kažimir. IT Padoan, FR Sapin ja COM rahandusvolinik Moscovici väitsid vastu, et alati, alati tuleb arvestada ka poliitilist konteksti – näiteks ESs pole aasta otsa valitsust olnud. Näiteks tehakse suuri reforme, milleks vaja investeeringuid jne. See arutelu kuvas taas kord põhimõttelist vastuolu (peamiselt) FR ja DE vahel – üks ütleb, et eelarve(reeglid) on nii oluline asi, et mitte kunagi ei saa valimata tehnokraadid selle üle otsustada; teine jälle, et reeglite üle peavad valvama sõltumatud ametnikud. Kažimir väitis, et väikesele LRle on reeglid ekstra tähtsad, Schäuble polnud kade ja tõdes aplausi saatel, et muidugi pole FR või IT kunagi samamoodi koheldud kui SK ja see pole Euroopa vaimule kohane. Huvitav oli Moscovici põhjendus, et COM pole küll demokraatlikult valitud, aga seal on ikkagi ka endisi peaministreid. Ja üldse, lõpuks teeb otsuseid ikkagi NK.

MFF teema alt on tõusev trend tugev toetus paremini sihitud investeeringute poole ja muidugi (EFSIle (vt ka Gondori kroonika 25.10.2016). Iseenesest kõlab hästi. Aga värske analüüs näitab, et EFSIst on praeguseks 91% rahast kasutatud 15 LR poolt (amüsantsel kombel liidriks siin UK), ja ülejäänud 13, sh EE, siis 9% jagu. Selle fondi puhul peetigi väga oluliseks, et geograafilise tasakaalu põhimõtet ei järgitaks. Nii on EE jaoks kujunemas tanner traditsioonilise ÜKP kaitseks. Kust on muidugi vaid üks samm ÜPP toetamiseni, sest need kaks poliitikat lähevad sujuvalt “vanade rahaneelavate poliitkate” kategooriasse, millele seatakse vastu “hästi suunatud investeeringud.” Õnneks on meil selles liitlasi, ÜKP riigid ja mingitpidi ka EP, mille eelarvekomitee juht Arthuis tõstis MFF reformimise kinnituseks esile just seda, et muidu tulevad erifondid ja muu. Muide, üks majandustaustaga mõttekodalane väitis, et kui Euroopa pangandussüsteem toimiks, poleks EFSIt üldse vajagi.

Euroopa tuleviku, täpsemalt Bratislava protsessi üle arutasime mitteametlikul lõunal rea mõttekodalaste ning SK ja HU kolleegiga ja ka avalikus paneelis. Loomulikult on “Brüsseli mulli” asukatel ja seda linna hästi tundvatel inimestel kole kihk hakata mõtlema institutsionaalsete ümbermängimiste ja lepingumuudatuste peale. Aga seda muidugi ei tule, ükski poliitiline liider ei riski praegu potentsiaalselt läbikukkuvate rahvahääletuste lainega. Ideid aga oli huvitavaid, ÜKle oma aparaadi ja järelevalveõiguste andmiseni. Realistlik kokkuvõte aga on, et EL peab lähitulevikus tegema konkreetseid asju oma kodanike hüvanguks, eriti põletav on vajadus turvalisuse alal, piirikaitse ja rändekriis laiemalt, terrorismivastane võitlus. Kaubanduse alal on vaja hoopis paremini inimestega rääkida, Kanada leping sai küll tehtud, aga see on vaid peaproovi poeg TTIP jaoks. Ebameeldivalt huvitaval kombel ei rääkinud keegi siseturu süvendamisest, see roll koos digituru kiitmisega jäi siis mulle. Nagu ka EL potentsiaali tõdemine hübriidohtudega võitlemisel.

Last but not least – kõlas arvamusi, et Bratislavas 16.09 alanud järelemõtlemisperioodil peab kindlasti tulema ülesehitavaid ideid ja ettepanekuid ka Kesk- ja Ida-Euroopa LRdest. Kui PL ja HU räägitud “kultuuriline kontrrevolutsioon” ja Višegradi grupi õnnetu “paindliku solidaarsuse” mõiste kõrvale jätta, siis mina eriti midagi rohkem kuulnud pole. Olen küll arvamusel, et EE jaoks oleks siin sobivam rühm Põhja-Balti oma. Peaks vist midagi mõtlema, kõlab riigiametniku loov, ülesehitav, kaugeleviiv kokkuvõte.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga