28.12.2012

Aasta kokkuvõtted tehtud, järgmise eesmärgid seatud. Euroala kriisihaldus paranes, ehkki palju on veel teha, nüüd tuleb vaadata, et [[Euroopa semester]] ja muu majandusvalitsus usutavalt ellu rakendataks ja samas jätkaksime konkreetsete sammudega just pangandusliidu alt. See tähendab [[SSM]] rakendamise ettevalmistust ja kriisihaldusmehhanismi eelnõu õigeaegset esitamist [[COM]] poolt ning kiiret menetlemist [[NK]]-s. Muud suured julged sammud jäävad 2013 vist astumata ja kas ongi tingimata vaja? Üha olulisemaks saab demokraatliku legitiimsuse küsimus. [[COM]]  ja [[EKP]] on saanud ning saavad veelgi võimu juurde. Kuidas seda aga igapäevaselt õigustada [[LR]] parlamentide, lõpuks kodanike silmis?

[[EE]] õppis 2012 päris mitu asja. Esiteks, mõistlikkus ja järjepidevus kogu EL asja ja oma erihuvide ühendamisel. Hoiame oma riigirahanduse korras, kuid ei hõõru seda teistele nina alla. Toetame majandusvalitsust ja karme samme, kuid pole esimesed, kes teistelt häälekalt nende kohustuste täitmist nõuavad. Selgitame alati, et teeme asju, toetame midagi sellepärast, et see on kogu EL-ile hea (nagu näiteks siseturu tugevdamine). Võtame sõna kõigil olulistel üldpoliitilistel aruteludel.

Teiseks, pole nii, et meil on alati kodune toetus garanteeritud, kuna meie inimeste jaoks on EL-i kuulumine julgeolekuküsimus. [[ESM]]-i leping läks vaid ühe enamhäälega Riigikohtust läbi ja see on kaasa toonud uuel tasandil siseriikliku debati, mida tuleb ainult tervitada. Sest kaugema tuleviku suveräänsuse edasised jagamised nõuavad ka meil tõenäoliselt rahvahääletust.

Kolmandaks, õppisime tegutsema mõnel seni meile kaugemaks jäänud teemal, näiteks EL Kesk-Aasia poliitikas. Nii oleme paremini valmis 2013-ks, mil NATO operatsiooni järgne Afganistani-Kesk-Aasia regioon, nn uus suur mäng, tõuseb senisest hulka olulisemaks teemaks.

Last but not least – [[MFF]] läbirääkimiste viimases faasis ei anna midagi juba saavutatust ära. Ei anna!