28.08.2015

Poolaastakonsultatsioonid jätkusid siseministeeriumis. Pole vist vaja öelda, et ainus sisuline teema oli ränne.  Kaks sõna rääkisime ka meie eesistumisest ning reisijateinfo vahetamise direktiivist, mille EP nüüd tõsiselt käsile on võtnud. Kahju, et juuli  JHA ei saanud ümberpaigutamise 40 000 kokku, see annab nüüd soovijatele võimaluse öelda, et näe, see teie vabatahtlik süsteem ikkagi ei tööta. Ehkki küllap oleks ränne teravalt esil ikkagi, tulijate arv kasvab kiiresti ja dramaatilised pildid Balkanilt on Vahemere omadele lisaks tulnud. See on sügishooaja põhiteema kindlasti ja meilt nõuab suurt tarkust, et EE mõistlikku mainet ja EL ühtsust hoida. Esimese osas peaksime julgemalt rääkima sellest, et EL ühisoperatsioonidesse panustamisel oleme SKT järgi 6. kohal. Kindlasti on rännet vaja arutada valitsuse erakondade juhtide vahel, muidu ei saa seda asja riigi seas aetud.

Välisministeeriumi poliitikaosakonnaga EL-Vene suhted CFSP kõrge esindaja Mogherini esmaspäevase visiidi valguses (kust saadud signaalid meile üpriski soodsad), idapartnerlus, kus Ukraina presidendi Porošenko eilsel Brüsseli-visiidil saadi nii temalt kui COM presidendilt Junckerilt taas tugev kinnitus, et assotsiatsioonileppe kaubandusosa jõustub ettenähtult 01.01.2016. Ja ka siin ränne, mis välispoliitika mõttes viib EL tähelepanu üha enam idasuunalt lõunasse, millega ka meie peame arvestama. 11.-12.11 toimuval EL ja Aafrika tippkohtumisel peab EL olema aafriklaste suhtes väga mõistev, kuna just see on rände algpõhjustega tegelemine.

Euroopa- ja atlandiüleste suhete osakonnaga sügishooaja GAC agenda, kus COM 2016. aasta tööplaani esmakordne arutamine, institutsioonidevaheline kokkulepe ja esmakordne õigusriigi (EL LRde kontekstis) arutelu. Lisaks laienemine, kus meie ambitsioon on rong liikumas hoida, ja kui seda kuidagi kiirendada saab, siis kindlasti aidata. Viimased dramaatilised rändeteated Serbiast ja ametlikult pika nimega Makedooniast (ja ka Türgist), näitavad taas, kui tihedalt me nende riikidega seotud oleme. Väliskaubanduses teha kõik meist olenev – mida pole küll palju – et TTIP edeneks.

Vahepeal rääkisin presidendi mõttekojas rändest EL kontekstis. Teised ettekanded puudutasid EE olukorda ja läbiv mure oli kommunikatsioon. Kui raske on kus tahes immigratsioonist asjalikult rääkida, selle kohta soovitan lugeda Oxfordi professori Collieri esseed.

Päeva lõpetas kohtumine kaitseministeeriumis. Mõtlesime, mida ja kuidas tahame EL uuest julgeolekustrateegiast ja kuidas hübriidsõja teemaga saaks EL ja NATO koostööd pisutki tihendada. Lisaks EL sõjalised operatsioonid ja EE osalemine neis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga