28.05.2013

Asendasin arengukoostöö FAC-il ministrit. Kaks lauaringi, esimene neist aasta tagasi heaks kiidetud EL uue arengukoostööstrateegia “Agenda for Change” rakendamise kohta. Strateegia arvestab muutunud oludega maailmas, suunab abi eeskätt kõige vaesematele riikidele ja EL naabruspiirkondadele. Viimase alt meie peamine huvi muidugi Idapartneritel. Ega nii suures süsteemis nagu EL aastaga suurt ei muutu, ja tõeline rakendamine tuleb nagunii uue MFF ajal. Seega rääkisingi vajadusest koostööks kolmnurgas COM-EEAS-EL delegatsioonid (saatkonnad) ning avatud ja läbipaistvast ühisprogrameerimisest sihtriikides, kus osalevad EL delegatsioonid ja seal tegutsevad LR. Rõõmustav on LT kava arutada Idapartneritega tehtavat koostööd eraldi sügisesel arenguministrite nõukogul. Teise pikema päevakorrapunkti sisuks oli ÜRO aastatuhande arengueesmärkide järgse raamistiku (alates 2015) arutelu. EE tegutseb siin väikeste võimaluste piires mitmel rindel – välisministeeriumi asekantsler Saar on valitud ÜRO kestliku arengu rahastamise valitsustevahelise komitee liikmeks.

Lõunakülaliseks oli ÜRO asepeasekretär Jan Eliasson. Peamiselt käis jutt samal, post-2015 teemal, kuna just Eliassoni juhitav töögrupp peab sügiseseks ÜRO peaassambleeks tegema peasekretär Ban Ki-Moonile raporti seniste aastatuhande-eesmärkide täitmisest ja pakkuma ka uusi, vähemalt töösuundi. Üha olulisem on mitte ainult vaesuse vähendamine iseenesest (kuigi see peaks põhimõtteliselt olema iga abi, ka riigisisese sotsiaalabi eesmärgiks), vaid selle saavutamine hea valitsemistava ja õigusriigi edendamise kaudu (sobib ka meile), kuna ilma tugevate institutsioonideta on ühiskondadel kehvad šansid kestlikuks arenguks. Lisaks räägiti Afganistanist ja Birmast. ÜRO ja EL koostöö neis riikides ja teisteski arengukoostöö sihtriikides on võtmetähtsusega. EL on ju ka kriisiajal maailma suurim arenguabi andja – 2012. aastal 55,2 miljardit eurot.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga