28.02.2016

Nädal enne järjekordset rändeteemalist erakorralist ÜK koos Türgiga on õpetlik lugeda mõttekoja ECFR analüütiku Mölleri artiklit DE võimalikest plaanidest ja valikutest. Kellelegi, kes rändekriisi jälginud, pole jäänud tähelepanuta EL suurima LR juhtkonna meele- ja poliitikamuutused alates 2015 augustist. Praegu väidab liidukantsler Merkel endal (ja EL-il) olevat kaks valikut. Esiteks, panna tööle Türgiga kokku lepitud tegevuskava. Merkeli mitmed viimase kuu väljaütlemised näitavad lausa ehmatavalt suurte lootuste panemist Türgile. Möller märgib õigesti, et kunagi pole ühel kandidaatriigil olnud EL üle nii suurt mõju kui praegu (president Erdogani) Türgil. Koos kõigi sellest tulenevate riskidega, arvestades Türgi mitte liiga stabiilset poliitilist olukorda, Süüria naaberriigiks olemisest rääkimata. Ent ka kui oletada, et Türgi variant on võimalik ja sealtkaudu Euroopasse jõudvate põgenike arv hakkab kahanema, tähendab see Merkeli enda sõnul vastutasuna EL-ülest juriidiliselt siduvat ümberjaotamiskava, olgu siis juba saabunute -paigutamise või otse Türgist -asustamise teel. Selleks on Merkelil vaja EL LR seast liitlasi, keda on õige vähe järele jäänud.

Möller arvab samas, et  Merkel valmistub ka plaaniks B. Mis on tema (Merkeli) puhul üpris haruldane, tal on tavaliselt pärast põhjalikku planeerimist ja analüüsi valmis üks ja õige lahendus, mille ka läbi surub. Plaani B on Brüsselis ja pealinnades juba mõnd aega on kahtlustatud, nimelt GR praktikas Schengenist väljalülitamine. GRl pole maapiire Schengeni riikidega, seega piisab BGl ja ametlikult pika nimega Makedoonial oma piir põgenikele kinni panna ja kõik tulnud ongi GRs lõksus. Sellel variandil on suured eelised: surve vähenemine transiidi- ja sihtriikidele, probleemi lokaliseerimine (koos EL abi fokuseerimise võimalusega), ideaalis ka Türgis ja mujal olijate tulemahakkamismotivatsiooni vähenemine. Aga riskid on ka tohutud. Esiteks solidaarsustunne – tegu oleks praktikas ühe LR väljaviskamisega Schengenist. Teiseks GR võimalikud vastusammud EL muudes küsimustes – peaminister Tsipras on sellega juba ähvardanud. Kolmandaks (tegelikult esiteks) humanitaarolukord GRs. Neljandaks, samuti mitte vähe olulisena – ükskõik kuidas, kelle ettepanekul, sellise otsuseni jõutakse, (Möller spekuleerib, et praegu nähakse Berliinis hea meelega AT aktiivsust) ikka saab tänases EL-is öelda, et DE/Merkel tegi. Seda ajaloolist riski pole viimane seni võtta tahtnud, nagu näitas eurokriis.

Ka Brüsselis on nähtud märke teise variandi võimalikkusest. COM algatatud GR Schengeni täitmise hindamise juures on nähtud DE kätt. Viimati koos Ankaras käinud EL ametnikud on imestunud, kui karme nõudmisi DE esindajad türklastele esitavad – kas tahetakse ka päriselt EL-Türgi tegevuskava jõustada?

EE kohati kandilise mõtlemise juures võib variant B isegi vastuvõetav tunduda (paralleelid ka eurokriisi ajaga). Siiski tundub ka siin, et LR ükskõik millisest koostöövormist väljaarvamise riskid kaaluvad plussid ikkagi üles. Solidaarsustunne, kindlus, et klubi seisab su eest, on üks tegur. Väljaarvatu solvumine ja võimalikud vastusammud (meile tuleb kohe meelde EL Vene-poliitika, näiteks) on teine. Humanitaarolukord GRs, inimlikud kannatused, kolmas. Tuleb kokkuvõttes vist ikkagi loota, et Türgi tegevuskava õnnestub tööle panna. Aga realiteedid, sealhulgas geograafilised, ei anna sellele liiga palju lootust. Nädala pärast, erakorralisel ÜKl, saame (natuke) targemaks, aga karta on, et õigus on neil, kelle meelest asi peab enne paranema hakkamist veel palju hullemaks minema.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga