28.01.2015

TervepäevaCoreper algas hommikusöögiga, teemadeks EL liitumine Euroopa inimõiguste konventsiooniga ja COM 2015. aasta tööprogramm. Esimese kohta tuleb siis nüüd mõelda, kuidas edasi, pärast Euroopa kohtu negatiivset arvamust kavandatud liitumislepingu üle. Täna oligi rohkem selline mõeldud-mõeldud arutelu, nenditi, et peab siis nüüd kohtu arvamust analüüsima ja seda arvestades kuidagi edasi minema. Sest liituma peab, see on aluslepingus kirjas ja seda ei vaidlusta isegi UK, kes suveräänsust üldiselt alati väga kaitseb ja kel koduses poliitikas Strasbourgi inimõiguste kohtuga kõvasti kana kitkuda. Tööprogrammi, mille osaks ka üle 40 eelnõu tagasivõtmine, üldiselt kiideti. Eks NK institutsionaalne hammas natuke verel ka – EP ei suutnud tööprogrami heaks kiita (ehkki juriidiliselt võttes pole mingi muu EL-institutsiooni heakskiit vajalik, COM on seadusandliku algatuse ainuõigus ja teeb ise oma plaanid), ja see teeb COMst kohe palju LR-sõbralikuma. Ja me oleme mihklid küsima üha paremat kooskõlastamist, varasemat informeerimist, meie soovide paremat arvestamist jne.

Ennelõuna põhiteema 21.-22.05 Riias toimuva idapartnerluse tippkohtumise orientatsioonidebatt. Poliitiline mõiste, mida kõik nüüd heameelega kasutavad, on diferentseerimine – igale partnerile tema eripärade järgi, eriti reformide tegemise suutlikkuse, ja vajaduste järgi. Ikka vaatab EL neid 6 riiki, nende (tõsi, erinevaid) EL-suunalisi ambitsioone isekast teie-tahate-meilt-kogu-aeg-midagi vaatepunktist. Selle asemel, et EL pehmet jõudu, naaberriikide soovi Euroopale läheneda, suuremeelsemalt ära kasutada. Konkreetsetest asjadest on Riias võimalik saavutada kuupäev Gruusia ja Ukraina viisavabaduse saamiseks EL-iga ja ehk mingit nipet-näpet veel. Uue lepingu põhimõtted Armeenia ja Aserbaidžaaniga, ehk. Viisalihtsustus (NB! mitte -vabadus) Valgevenega? Nüüd hakkab siis EEAS tippkohtumise ühisdeklaratsiooni kirjutama ja seda paralleelselt LR ja idapartneritega läbi rääkima – seda rolli küll ei kadesta. Eelmine kord, 2013 Vilniuse tippkohtumist valmistades oli selle läbirääkimine üks kohutav vaev, jäime FRga viimasteks vaidlejateks, nii et tuttav töö.

Lõunakülaliseks oli EP president Schulz, emotsionaalne ja avatud inimene, kellega on huvitav rääkida ka siis, kui sa temaga kõiges nõus ei ole. Kirjeldas kaunis isiklikult, kuidas tema põlvkond (läheneb 60-le) kasvas üles heaolu kogu aeg kasvades, elu pidi kogu aeg paremaks minema. Sellest loobumine nüüd on kohutavalt raske, tekitab kapitaalse depressiooni, mis omakorda tõstab populistilikke äärmusparteisid. Niikaugele kõik õige. Aga Schulzi kui leekiva  sotsialisti retseptid sellega võitlemiseks on ikkagi kuidagi sama asja jätkamine – rohkem investeeringuid, loobumine tuimast kasinuspoliitikast jne. Ma sain siis öelda, et mul hakkas juba järg käest kaduma, kes on lääne-, kes idaeurooplane, aga kriisid tõid sele tunde kuidagi jälle tagasi. Ja mitte ainult Venemaa agressioon, vaid ka majanduskriis – me veel kõik mäletame, kuidas olime okupatsiooni all, ilma igasuguste isikuvabadusteta. Sellel taustal ei tundu 10%-line palgakärbe NII eksistentsiaalse probleemina.

Pärastlõunal homse erakorralise FAC ettevalmistus. On selge, et kui erakorraliselt on kokku tuldud, siis peab ka tulema konkreetseid otsuseid, muidu on mainekaotus suur. EEAS oligi vahelduseks ette valmistanud kaunis tugeva järelduste eelnõu – Venemaa vastutuse selge esiletoomine, isikutevastaste sanktsioonide pikendamine ja uute nimede lisamine, uute majandussanktsioonide väljatöötamise ülesanne jne. Üldine heakskiit, kuid siiski, nagu kõik juba lehest lugenud, üks väga värske valitsusega LR pidi panema reservatsiooni, arutame homme enne ministrite saabumist edasi. COM andis ülevaate sanktsioonide mõjust EL majandusele – kokkuvõttes vaid 0,2-0,3% SKT-st, seega minimaalne. Muidugi, kui see liikmesriigiti lahti lüüa, on pilt pisut erinev, ja seda mõni ka ütles-nurises.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga