28.01.2014

ECOFIN möödus kiiresti ja sujuvalt. Oma osa selles on kindlasti kriisi taandumisel, osa aga ka faktil,  et parlamentaarne tsükkel hakkab läbi saama ja suuri uusi eelnõusid enam arutlusel pole. Küll aga läksid LR esindajad otse nõukogu istungilt jätkama läbirääkimisi SRM ühtse kriisilahendusfondi riikidevahelise kokkuleppe üle. See protsess, et üks osa SRMist otsustati lepinguga, mitte EL õigusega sätestada, on EP arusaadavalt väga tigedaks ajanud. Loodetavasti õnnestub täna kokkulepe saavutada, see peaks andma veel piisavalt aega pidada kurnavaid lepitus-maharahustamistrilooge parlamendiga. ECOFINi peamised teemad olid EKP ülevaade SSM rakendamise ettevalmistustest – loodetavasti juba 03.02 annab keskpank ülevaate pankade stressitestidest ja varade kvaliteedi ülevaatusest. Ja viimase, kurvavõitu punktina, uuele liikmele HRle ülemäärase eelarvepuudujäägi protseduuri kehtestamine. Selle riigi eelarvedefitsiit on 2014. aastal tõenäoliselt 6,4%, mis teadagi üle kahe korra lubatust suurem. 3%-ni tuleb horvaatidel eelarvepuudujääk viia 2016. aastaks. Ka muidu on HR majandus kehvas seisus. Kurb, kui äsja liikmeks saanud riigiga asjad nii – arusaadavalt ei aita see laienemise sõpru meie töös edasise laienemise kasulikkuse kiitmisel ja edendamisel. Euroala rahandusministritest koosnev eurorühm arutas aga taas GR järgmist väljamakset. GR on suutnud saavutada riigieelarve primaarülejäägi (tulud-kulud ilma võla teenindamiseta) ja nagu maailmapraktika ennegi näidanud, kahaneb siis järsult tagasimaksmise isu. Iseneesest ja eriti sisepoliitiliselt loogiline, sest ülejääk läheb kõik ju võlausaldajatele. Ennustan, et see teema töölistab meid veel mõnd aega.

Tähtsate inimeste Brüsselis viibimist kasutas ära mainekas mõttekoda EPC, korraldades hommikusöögi IMF peadirektori Lagarde ning DE ja ES rahandusministri Schäuble ja de Guindosega. Töökohtade tulevik tehnoloogia kiirel arengul, umbes nagu üle-eelmise Economisti kaanel, on praegu moeteema. Kasutatakse lendlauseid a la peame hoolitsema inimeste, mitte töökohtade eest (tähenduses, et ümberõppele ja koolitusele tuleb panustada palju enam kui töötu abirahale). EL kontekstis oli huvitav Lagarde nõudlikkus pangandusliidu osiste kiirema ellurakendamise suhtes, de Guindose tugev toetus vabakaubanduse laienemisele majanduskasvu allikana ja Schäuble otsene kriitika EL ülereguleerituse aadressil. Viimane läks selleni välja, et nimetas otse COM eri peadirektoraatide vähest koostööd liigse regulatsioonitulva üheks peapõhjustest. Kas katse ennetada EL-vastase populismi lööke ühe põhisihtmärgi suunas enne maikuiseid EP valimisi? Püüe alustada debatti tulevase COM töökorralduse üle (rohkem sünergiat, volinike klastrite moodustamist jne)?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga