27.12.2012

Soov kõrvutada, paralleele-seoseid luua, tänapäevaseid olukordi ajalooliste näidetega selgitada on äärmiselt inimlik.  Pakun pühadeaja lugemiseks kolme (üks neist küll juba mais ilmunud) artiklit, mis kõik püüavad võrrelda EL-i mõne varasema supranatsionaalse moodustisega.

Robert Cooper võrdleb EL-i ja Habsburgide monarhiat, näidates, et esimene pakub peamiselt heaolu ja teine pakkus peamiselt julgeolekut. Kohe, kui selle põhifunktsiooni täitmine kaduma peaks, on impeeriumi/EL eksistents ohus, sest ta kaotab põhilise õigustuse oma subjektide silmis. GR, ES kodanike jaoks hakkabki Cooperi meelest EL sellest otsast oma legitiimsust kaotama.

Economisti jõulunumber on leidnud väga huvitavaid paralleele aastatel 800-1806 eksisteerinud Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigi ja EL vahel. Põhiline õpetussõna selles, et kuni impeeriumi kaks suurimat subjekti, Austria ja Preisimaa, koos töötasid, püsis asi koos. Kui Preisi aga liiga tugevaks kasvas, kadus tal huvi impeeriumi asja edendamiseks, tasakaalul lasti kaduda. Seega peaks praegu hoolikalt vaatama, et FR ja DE koostöö (mida väiksemate LR poolt muide tihti kardetakse, sest kahe suure kokkuleppel võidakse teistest lihtsalt üle sõita) kestaks, et DE ei tugevneks liialt, ei kaotaks huvi EL kui terviku edu vastu.

Seoses euroala kriisiga on tihti vaadatud USA kui eeskuju järele. Ka seal olid osariigid algselt kõik oma eelarvetasakaalu ja võlgade eest üksi vastutavad, kuni suur rahandusminister Hamilton keskvalitsuse tugevdamise ja keskpanga loomisega olukorra lahendas. Praegu on USA võlatase ja eelarvepuudujääk suurem kui euroalal, kuid keegi ei kahtle USA maksuvõimes. Kuid nagu kirjutab Anton “Charlemagne” la Guardia, on peamine erinevus selles, et USA-s oli olemas rahvus ja sellele välja võideldud riik. Alles seejärel lisati poliitilisele liidule eelarveliit.

Kõik võrdlused lonkavad vähemalt üht jalga, on öelnud üks tark kolleeg. Võib küll leida paralleele ajalooliste impeeriumite ja EL vahel, samamoodi, nagu igas kahes suvalises  keeles võib küllap leida mõne kokkulangeva sõnatüve. Kuid EL pakub oma kodanikele palju enamat kui lihtsalt heaolu, DE-d ei hoia EL-is vastutustundlikult toimimas ainult isekas huvi ja Hamiltoni-USA erinevusest tänasest Euroopast on juba eespool kirjas. Ühe lausega öeldes teeb EL-i unikaalseks LR suveräänsus ja selle osaline vabatahtlik jagamine globaliseeruvas maailmas, tasakaalupunkti otsimine rahvusriigi ja riikideülese mõõtme, identiteedi vahel. Võrdlused ajaloost on küll harivad ja pühadeajal tore lugemine, kuid tänastele probleemidele tuleb praegusel põlvkonnal täitsa uued lahendused leida. Nagu läbi ajaloo ikka. Niipalju pakub ajalugu tõesti universaalset õpetust.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga