27.03.2017

Hommikul kohtumine hea IE ekskolleegiga Coreperist Montgomeryga. Iirlased teevad praegu väsimatult ringe LR pealinnades, et oma (eri)olukorda selgitada. Tõepoolest, IEd mõjutab UK lahkumine enim. Neil on alates iseseisvuse faktilisest saavutamisest 1922 UK-ga ühtne inimeste liikumise ala (Common Travel Area), Põhja-Iirimaa elanikel on automaatselt õigus ka IE kodakondsusele, IE kodanikel on mitmed erihüved UK-s, mh ka õigus avalikus teenistuses töötada – naljaga võiks küsida, et miks meil pole? Aga leidlikud juristid on muidugi valmis tõestama, et diskrimineerimine ja osale erihüvede andmine pole päris samad asjad. 88% IE energist tuleb neile impordina UK-st, teistpidi läbib 80% IE ekspordist UK-d transiidina. Kõige eel tuleb aga (Põhja-)Iiri vägivalla lõpetanud 1998. aasta Suure Reede kokkulepetes (mille tegemise juures ka Montgomery oli) kirjatäht ja vaim. Ühine liikmesus EL-is garanteeris üpris edukalt rahu saarel – nii piirideta liikumise, ühisprojektide ja nende rahastamise teel jne. Ja sinna tuleb muidugi juba otsapidi juurde ka kahe rahva sajanditepikkune suhe, mis kohati väga valus ja verine.

IE on saavutanud selle, et piiri küsimus Iiri saarel on artikli 50 ehk lahkumisleppe küsimus. Otsitakse võimalusi säilitada inimeste ja kaupade vaba liikumist niipalju kui võimalik, ka ühtse inimeste liikumise ala säilimist. Kaupade suhtes mingi tollikontroll muidugi tulema peab, IE töötab siin väga aktiivselt ja lähedaselt ka COMga. Rääkisime ka protsessist, olles mõlemad osalenud kolmekohalise arvuga mõõdetaval hulgal  Coreperi ja GACi istungitel. Brexitiga võrreldav protsess võiks olla MFF, kus eelarve on igas LRs tegelikult rahandusministeeriumi teema, aga EL tasandil hoiti seda üldasjade hulgas ehk GACi päevakorras. Montgomery meenutas ka veel Lissaboni leppe tegemise aegu, kus sama protseduur. Sama lähenemine on otstarbekas ka Brexiti puhul. IEs muidugi on Brexit sellise tähtsuse ja meediatähelepanu küsimus, et ministrid lihtsalt peavad kogu aeg näitama-rääkima, kuidas nad kogu aeg sellega tegelevad. Selle loogika järgi saa(ksi)me meie eesistumise ajal GACiga täisprogrammi, iga kuu istung. Lähiaeg annab selgust.

Pärastlõunal kohtusin Idapartnerluse parlamentaarse kehami Euronest kaasesimehe Lupuga Moldovast. Meie huvid sel aastal langevad täielikult kokku – tõsta ja hoida idapartnerluse nähtavust ja tähtsust niipalju saab. Idapartnerluse peamine poliitiline küsimus on see, et kui EL pole valmis andma liikmesuse perspektiivi, siis mida ollakse valmis andma? Kuidas tõustakse – eriti assotsieerunud partnerriikide Moldova, Gruusia ja Ukraina puhul – suhete järgmisele tasandile, mis see tasand on? Kas ideed partnerite tihedamast osalemisest EL programmides ja agentuurides oleks “see asi” 2017ndal? Kuidas morefor-more põhimõtet praktikas rakendada, kuidas anda järgmist motivatsioonisõõmu viisavabaduse saavutamise järel? Lupul oli ka mitu head ja praktilist ideed EP suunal, mida kindlasti toetame – idapartnerluse arutelu välisasjade komitees ja miks mitte ka plenaaristungil? Ainet mõtiskluseks ja heaks koostööks idapartneritega küll ja veel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga