26.09.2013

Hommikul briifisin EPs üht MEPi idapartnerlusest ja Vene viimastest sammudest. Praegu on see aeg, kus parlament saab ja julgeb olla valitsustest ja teistest EL institutsioonidest otsekohesem hinnagute andmisel neile sammudele ja ka sellele, mis juba mitu nädalat toimub LT ja Venemaa piiril, kus järjekorrad veninud rohkem kui nädalapikkusteks. Seost läheneva Idapartnerluse tippkohtumisega Vilniuses ei saaks siinkohal välistada. EP meeleolu on sõjakas, neid on palju ja neil on kõva hääl. Peamine on nimetada ajsu õigete nimedega ja teha idapartnerite abistamiseks konkreetsed samme, nagu viisavabadusperspektiivi konkretiseerimine või veinituru avamise kiirendamine.

Lõuna grupi EE ajakirjanikega, keda COM Tallinna esindus tänuväärsel kombel regulaarselt Brüsselisse saadab. Kuna EL institutsioonidest, majandusvalitsusest, kaks- ja kuuspakkidest kuulevad nad oma kahe päeva jooksul nagunii ja mitte vähe, siis rääkisin vahelduseks Eestist, meie hakkamasaamisest ja mainest EL-is. Vestlus elav ja asjatundlik. Loogilisel kombel jõudsime Eesti maine kaudu ka meie eesistumiseni 2018. aastal. Rääkisin, miks sisulisi teemasid on veel vara mõelda. Sellega hakkaks pihta 2014 lõpus, kui uus COM oma 5 aasta poliitilist programmi arutab. Loodetavasti arvavad need ajakirjanikud oma riigist nüüd natuke veel paremini kui seni. Sest oma EL-poliitika ja Brüsselis hakkamasaamise üle pole meil häbeneda küll suurt midagi. Ehkki alati saab paremini.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga