26.06.2018

[[GAC]] kestis Luksemburgis terve päeva, hommiku 9-st õhtu 22-ni, peamise aja võttis laienemise arutamine. Aga kõigepealt käisime läbi 28.-29.06 [[ÜK]] päevakorra. Seal põhiteema ränne ja eriti uued ideed väljaspool Euroopat asuvate asüülitaotluskeskuste loomiseks. Selle üle on küsimusi palju rohkem kui vastuseid. Kuidas järgitakse rahvusvahelist ja EL õigust, aga kõige enam: mis on nende riikide motivatsioon selliseid laagreid oma territooriumile lubada? Ainult rahaga seda ei osta, kindlasti on vaja ka siduvat ja usutavat lubadust sealt pagulasi vastu võtta (ja mida tehakse nendega, kes asüüli ei saa?). Sealt on aga ainult üks samm uue aruteluni ümberasustamiskvootide üle – tõsi, vabatahtlikuna. Aga kas võimalik vabatahtlik skeem on ikka usutav? Igatahes, küllap ütleb [[ÜK]], et selle ideega tuleb edasi töötada. Ja muidugi välispiiri tugevdamise, piirivalveametnike arvu kasvatamisega … ja sellega, mis see kõik maksab ja kelle taskust. [[ÜK]] järeldustes peaks ilusti sees olema ka meile ja [[EE]] volinik Ansipile eriti oluline küberturvalisuse lõik.

Ja siis algas 7 tundi kestnud laienemisarutelu. Lahti oli liitumisläbirääkimiste alustamise küsimus Albaania ja ametlikult veel pika nimega Makedooniaga, kes hakkab küll nime Põhja-Makedooniaks lühendama. Olen ses blogis vist korduvalt kirjutanud, et iga järgmine laienemissamm on eelmisest raskem – laienemine pole kunagi õieti olnud olemasolevate [[LR]] jaoks väga populaarne teema ja siseprobleemidega maadleval unioonil on uute liikmete vastuvõtt üsna vähe prioriteetne küsimus. Täna oli olukord selline, et [[PRES]] oli esitanud üsna ettevaatliku teksti, mida siis mõne laienemisleige [[LR]] survel muudkui lahjendati ja venitati. Täna tahtis [[PRES]] mingi hetk alla anda, kuna konsensust ei paistnud (laienemisalasteks otsusteks on alati vaja ühehäälsust) ja vaid EL kogenuima välisministri, [[LU]] Asselborni visa töö tulemusena õnnestus lõpuks teksti veelgi lahjendades üksmeelele jõuda. Keda täpsemalt huvitab, siis muudatused tehti lõikudes 44 ja 54.

[[NK]] otsustas vastata positiivselt 2 riigi tehtud edusammudele ja avada tee liitumisläbirääkimiste avamiseks juunis 2019 (ajastuse põhjuseks muidugi [[EP]] valimised). Vahepeal tuleb lõpule viia parlamendiprotseduurid [[LR]]des – näiteks [[NL]] parlament on suure häälteenamusega otsustanud olla vastu Albaaniaga läbirääkimiste alustamisele ja jääb üle [[NL]] valitsusele vaid jõudu soovida selle muutmiseks. Vahepeal jälgitakse muidugi olukorda ja edusamme 2 riigis, tekstis on ka viide [[COM]] raportile, aga on targalt jäetud ütlemata, kas see tähendab uut, 2019. aasta eduaruannet või praegust, 2018nda oma – meie koos suure hulga laienemissõpradega keeldusime nõustumast mingi uue aruandega, mis oleks tähendanud [[COM]] umbusaldamist ja toonud sisse täiendava tingimuslikkuse elemendi. [[COM]] võib alustada ettevalmistustega läbirääkimiste avamiseks. Esimene liitumiskonverents peaks toimuma 2019 lõpuks, sõltuvalt Albaania ja Makedoonia tehtavatest edusammudest – selle ajamääruse üle peeti lahingut viimseni.

Ka mina andsin sõnastamisse täna oma panuse ja jube hea meel on, et 2009 mu enda osalusel esmakordselt saavutatud [[COM]] avamissoovitus Makedooniaga nüüd 9 aastat hiljem lõpuks tulemuseni jõudis. Tänast otsust võib müüa ja juba ongi hakatud müüma erineval moel. Mis kõige olulisem, Albaania ja Makedoonia riigijuhid on kohe otsust kiitnud. Laienemissõbrad, sh [[EE]], võivad seda siis samuti teha. [[NL]] ja [[FR]] (ja ehk mõni teine veel) aga räägivad kodus kindlasti sellest, et ärge muretsege, midagi veel ei juhtu ja otsus pole automaatne. Õigus kõigil.

Lõunat sõi [[GAC]] eelarvevolinik Oettingeriga. Loomulikult oldi igasugusest ajagraafikust üle mindud ja kuna Oettinger arusaadavalt ei soovinud oma sissejuhatavas sõnavõtus vastata [[PRES]] ettepandud küsimustele, kas [[MFF]] struktuur ja eelarve paindlikkus on rahuldavad (miks ta oleks pidanudki, ettepanek ju ta enda oma), siis kujunes arutelu struktureerimatuks. Ma võtsin kindluse mõttes kohe alguses sõna ja väljendasin [[EE]] üldise eladasaamise kõrval ka soovi, et kõik [[ÜKP]] fondid oleks ühe alajaotuse all ning et naabruspoliitika rahastu jääks globaalrahastust eraldi – mõlemat toetati õige mitme [[LR]] poolt ja vähemalt viimase üle pole võitlus sugugi lootusetu.

Pärastlõunal, tegelikult õhtul, toimus [[PL]] kuulamine (hearing) artikkel 7 menetluse raames. [[PL]] oli ülipõhjalikult valmistunud ja andsid 3 eksperdi poolt kõigepealt tunnise ja 50 slaidiga ülevaate justiitsreformi kõigist aspektidest. Siis esitas umbes pool [[LR]]dest küsmusi, ka mina. Vaat kuidagi ei tahtnud, et see oleks nn Vana Euroopa versus Uus Euroopa: ühed räägivad, teised on vait. Küsisin, kuidas täidetakse ülemkohtu 03.07 pensionilejäävate kohtunike kohad ja andsin ka võimaluse [[PL]]le selgitada, kuidas saavutatakse selle reformi üht põhieesmärki, kohtusüsteemi efektiivsemaks muutmist. [[PRES]] ütles arutelu kokku võttes, et teema on ka järgmise [[GAC]]i päevakorras – loodan, et see oli tal [[AT]]ga kooskõlastatud, sest [[BG]] jaoks oli täna ju viimane nõukogu istung. [[COM]] ja [[PL]] jäid tänasele istungile järgnenud avalikes kommentaarides enda juurde – esimese asepresident Timmermans teatas, et süsteemne oht õigusriigi olukorrale püsib, [[PL]] esindanud aseminister Szymański aga, et loodetavasti saab kogu teema nüüd varsti lõpetada.

Pärast 21alanud artikli 50 [[GAC]] läks seevastu (väsimusest?) ülikiiresti. Pealäbirääkija Barnier andis ülevaate läbirääkimiste käigust, pole olnud ei edasiminekut ega uudiseid. Juulis on UK valitsus lubanud esitada oma visioonipaberi tulevasest suhtest – ehk aitab see meid edasi? Lahkumisleppe teemadest on jätkuvalt lahti mh Iiri piiri ja leppe haldamise küsimused. Aga karjuvas ajahädas me veel (ka) sellega pole.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga