26.03.2013

Viimased 10 päeva on peateemaks olnud CY abipakett. Asjade käigust on kirjutatud väga palju ja seda pole siin mõtet korrata. Ehk täpseima ülevaate konkreetse paketi hetkeseisust saab Economisti Charlemagne blogist. Kahe lausega öeldes: riigi otsustavus oma majandusmudeli ja selle klientide kaitsmisel oli nii suur, et oldi valmis (tuleb tunnistada, et teiste LR nõusolekul) minema otsesele EL lubaduste rikkumisele (garanteeritud hoiustele lõivu seadmine) ja abi otsimisele EL-ist väljast ehk Venemaalt. Alles pärast kolmepäevaste Moskva kõneluste luhtumist, mil rahandusminister Siluanov tõdes, et CY pakutu ei äratanud Venemaas huvi ja EKP ähvardust CY pankade likviidsusabi lõpetamisest tuldi Brüsseli laudade taha tagasi ja kokkulepe sündis. Nüüd tuleb vaadata, mida teevad kliendid, kui pangad pärast 10 päeva sunnitud kinniolemist homme avanevad. Muide, neile, kel tundub, et õigus ise oma maksumäärasid seada on riikliku suveräänsuse ülim väljendusvorm, tasub tähele panna, et CY peab ka oma ettevõtte tulumaksu määra tõstma. Seega, see õigus pole absoluutne. Selle säilitamiseks tuleb hoiduda nii suurde hätta sattumast, et pead abipaketti paluma.

Iga abipakett on unikaalne, sest iga hättasattunu on hädas omamoodi. Siiski oli väga märkimisväärne eilne eurogrupi uue presidendi, NL rahandusministri Dijsselbloemi avaldus, et CY pakett, kus pangandussektori päästmisel osalevad oma rahaga ka osanikud ja hoiustajad, saab malliks ka järgmistele. Pole saladus, et see on osa ideoloogilisest ja samas väga praktiliste järelmitega debatist. Panganduskriiside lahendamisel pole üldiselt osanike, veel vähem hoiustajate raha kaasatud, see on liiga ohtlik pangandussüsteemi usaldusväärsusele, millest otseselt sõltub raha hind. Näiteks tehti kõik endast olenev, et GR päästmisse erainvestorite kaasamist eelmisel aastal näidata unikaalse juhtumina. Coreper-i lõunal ütles toonane Deutsche Banki nõukogu esimees Ackermann, et vaadake, 7%-ne aastaintress riigivõlakirjadele on seni sundinud riike abipaketti paluma, normaalseks on loetud riigist sõltuvalt 2-5%. Kui nüüd pääseb valitsema arvamus, et erasektori panustamine pankade päästmisse saab normiks, siis võib 7% intressist saada uus normaalsus, sest investorite silmis on riskid niipalju kasvanud. Samas on DE eestkõnelemisel üha tugevnenud nende LR hääl, kes ütlevad, et kui kaua me ikka maksumaksja rahaga teiste riikide pankurite äri garanteerime. Väga arusaadav jutt ka eestlase kõrvale, eks. Panganduskriiside senisest lahendamisest, kaasa arvatud sellest, kuidas see pole kaasa toonud piisavalt kiiret pangandussektori struktuurset paranemist, vt IMF-i raportist.

Seega – ühelt poolt arusaadav hirm pankade usaldusväärsuse, raha hinna tõusu ja investorite-hoiustajate pagemise ees. Teiselt poolt moraalsed ja ratsionaalsed kaalutlused – miks me peaksime teiste äririski kinni maksma ja ka kui me seda teeme, kas parandab see siis olukorda süsteemselt? Kas EL liigub nn bail-out mudelilt bail-in malli poole? Õnneks (vist) on see debatt nüüd avalik, kuna nii kõrge ametimees on küsimuse avalikult laua peale pannud. Selle debati tulemustest sõltub näiteks ka EL pangandusliidu järgmise sammu, ühtse kriisihaldusmehhanismi ideoloogia. Turgude närvilisus on igatahes tugev, seda võis näha kiirusest, millega Dijsselbloem oma sõnu pehmendama tõttas (vt EUobserveri artiklist). Aga debatti enam päriselt vältida ei õnnestu.

2 thoughts on “26.03.2013

  1. Juba üle sajandi tagasi leiti, et imperialismi üheks – ja kõige tähtsamaks – tunnuseks on finantskapitali ülemvõim. Kui Küprose pangandus on SKPst 8 korda suurem, siis meie õnn, et tegemist on tillukese riigiga. Siin saab mängida õpiku kohaselt, kus panga omanikud ka pisut vastutavad, mis sest, et hoiustatud raha eest pangahärrad olidostetud Kreeka obligatsioone. Selles riigi pankroti üks põhjustest. Ka Eestis kostus ju hääli, et teeme Tallinnast finantskeskuse. loodame, et need pisut häbenevad nüüd. Meil on jah veel ruumi, et Küprose tasemeni jõuda, kui langetame pealegi ettevõtete tulumaksu ka 10%ni. Küprose kriisi lahendamisel kumab ikka läbi, et on võrdsed riigid ELs ja väikeriigid. Suhteliselt loogiline, ja ka välismaalastest hoiustajaid ( sh venelasi) saab ka mõõta ühe mõõdupuuga. Mulle need lahendused meeldisid. Huvitav, kuidas käitutakse tulevikus Itaalia ja Prantsusmaaga?

    • Ka eilne-tänane Financial Times peab Küprose paketi lõppversiooni täiesti optimaalseks. Rohkem kui Itaalia ja Prantsusmaa muretseb praegu Luksemburg, kus pankade kohustused ületavad 20 või rohkemgi korda riigi SKT (Küprosel see kordaja 7 või 8).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga