26.01.2014

Soovitan lugeda TEPSA võrgustiku kaudu levitatatavat ülevaadet COM presidendi seekordse valimise eripäradest. Kõik oluline kirjas, Lissaboni lepingu nõuded ja EP erisoovid. Autor tõdeb, et nn otsevalimiste peamine eesmärk on tõsta EP valimiste osalusprotsenti ja suurendada nii selle legtitiimsust, olukorras, kus kriisi ajal on jõuliselt tõusunud esile ÜK ning COM roll on üha tehnilisem. Lisaks tõuseb presidendikandidaadi nimetanud Euroopa poliiitliste parteide nähtavus, kandidaadid on seotud oma poliitilise platvormiga ja loodetavasti aitab üle-euroopaliste kandidaatide esiletoomine tuua LR debattidesse enam Euroopa teemasid. Ühe tippkandidaadi parteilisus tähendab ka, et kogu muu ametissenimetamiste pakett on selgemalt parteiline (mida on ju ka seni olnud). Tõsi on, et EPl on siis paketi kokkupanemisel suurem sõnaõigus.

Autor naerab kahe peamise vastuväite üle, mis COM presidendi otsevalimistele tuuakse. Esiteks, et parteilise presidendiga ei saa COM olla erapooletu EL reeglite täitmise kontrollija ja teiseks, et COM president peab ikka peaministri tasandi poliitiline figuur olema. Kõigepealt, otsuseid teeb COM kollektiivselt, mitte ainult tema parteiline juht ja teiseks, inimene, kes veab välja üle-euroopalise kampaania, pole kehvem poliitik kui mõni LR peaminister. COM on küll viimase 10 aastaga omandanud kaunis presidentaalse näo ning teo ja uuel presidendil seisab ees titaanlik töö, et seda arusaama muuta, nii maja sees kui eriti väljaspool. Autori lõppjäreldus on, et COM presidendivalimiste parteistamine ei pruugi kaasa tuua positiivsete muutuste doominoefekti, aga kuskilt tuleb ju alustada. Lisan omalt poolt, et nagu ELis tavaks, alustatakse kole kõrgelt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga