25.-26.06.2015

[[ÜK]] oli raskem kui ükski tippkohtumine pärast 2012 juunit, eurokriisi haripunkti. Eks mõnes mõttes olegi eurokriis tagasi, [[GR]] on potentsiaalselt ikkagi üpris otsustavate sündmuste lävepakul. Mitu riigijuhti kurtis kehva atmosfääri üle, vaoshoituse poolest tuntud liidukantsler Merkelgi kasutas tema kohta kaunis tugevaid sõnu jne – temperatuurist saab lugeda saab näiteks sellest EUobserveri artiklist.

[[ÜK]] algas nn 5 presidendi raporti tutvustamisega. Seal on kiires perspektiivis üks suur konkreetne idee – ühtse hoiusekindlustuse ehk pangandusliidu kolmanda samba ärategemine. Ja seda küll lähiaastail ei ennusta juhtuvat, liiga kallis ja palju solidaarsust nõudev asi see. [[LR]] konkurentsivõimeametite või -asutuste sisseseadmine ([[DE]] vana idee, reformilepingute, uus kuub), euroala fiskaalstabilisatsioonifunktsioon (endise nimega fiskaalvõimekus) ja muud nipet-näpet. Ei saa öelda, et ambitsioon täiesti puuduks ega saa ka öelda, et raporti elluviimine ei tugevdaks euroala lõimumist. Aga arutelud selle üle kuulutati alles alanuks, eile ei arvatud veel midagi.

[[GR]] olukord oli riigijuhtide ees teist korda 3 päeva jooksul (vt Gondori kroonika 22.06.2015). Kui esmaspäeval ehk oli veel mingit sümpaatiat või arusaamist, siis eile oldi ühesed: kreeditoride viimane pakkumine on mõistlik, võtke see vastu, [[ÜK]] ei hakka ühe [[LR]] käibemaksumäärade või pensioniboonustega tegelema. Valitseb arusaam, et [[GR]] nõustub alles siis, kui tõesti midagi muud üle ei jää; ja see hetk on homme 27.06 õhtul, mil tuleb järjekordselt kokku rahandusministrite eurorühm. [[IMF]]ile maksmise tähtaeg on 30.06, programmi modifitseerimine vajab parlamendi kinnitust mitmes [[LR]]s ([[EE]]s piisab [[ELAK]]i heakskiidust) ja näiteks [[FI]]s on vaja 2 päeva, et parlamendis koosolek kokku kutsuda. Kuni homse õhtuni küsivad “institutsioonid” (varem tuntud kui “troika”) [[GR]]lt nõustumist või uut ettepanekut. Ei hakka ennustama, kas või kumb tuleb. Kui kokkulepet ei tule, siis tulevad muidugi kasvava paanika järjekorras Plaan B, kriisikoosolekud ja ka uus [[ÜK]].

Pika õhtu täitsid emotsionaalsed arutelud rändeteema üle. Nagu oligi karta, lendasid kohe vastu taevast arukad soovid rääkida kõigepealt tagasivõtmisest, algpõhjustega tegelemisest jne – ainus kirgi tekitanud küsimus oli vabatahtlikkuse/kohustuslikkuse üle. Pärast pikki tunde jõuti kella 3-ks otsusele, et osalemine on vabatahtlik ja konkreetsed panustamise numbrid otsustatakse [[LR]] vahel konsensusega. Õige mitu peaministrit ja [[COM]] president Juncker avaldas selle üle halvasti varjatud pahameelt. Niipalju kui mina kuulsin, keerati tooni üle võlli mõlemalt poolt, aga rohkem siiski vabatahtlikkuse nõudjate poolt. Kuidas saab keegi lubada endale öelda, et meile surutakse püstoli ähvardusel põgenikke kaela, kui meie lennukid käivad teie piirkonna õhuruumi valvamas, kõlas vastuküsimus, tõsi, koridoris. Siin ka vastus kõigile neile tarkpeadele, poliitikutele ja ajakirjanikele, kes on viimastel nädalatel nõudnud, et [[EE]] president, ministrid ja diplomaadid ei seoks omavahel NATO ja EL asju, erinevaid solidaarsuse väljendusvorme.  Meie ei pruugigi siduda, kuid meie partnerite jaoks on see üks tervik – nagu iga normaalse loogika järgi ongi. Ühesõnaga, nüüd on atmosfääri ja EL ühtsuse mõttes erakordselt oluline, et [[LR]] esitaksid väga kiiresti oma panustamisnumbrid, et reaalne töö 40 000 ümberpaigutatava ja 20 000 ümberasustatava kokkusaamiseks saaks [[LU]] kui uue [[PRES]] juhtimisel alata. Kohustus aktiivsust näidata on just nn vabatahtlikkusleeril – sest meie argument ju oli, et pole vaja suruda, saame ka omal tahtel teisi aidatud. Eriolukorras ehk vastuvõtukohustusest vabadeks [[LR]] kuulutati veel [[HU]] ja [[BG]] – teistele tuleb jälle pisut rohkem. [[COM]] on ennast oma ebarealistliku ja [[ÜK]]le teadlikku väljakutse esitanud ettepanekuga mõneti mängust välja arvanud, nüüd ei jää neile tõenäoliselt palju suurem kui vaid arvutusabi andmise roll. Millest [[EE]]-sugusel väikesel [[LR]]l muidu põhimõtteliselt kahju on, aga praeguses olukorras – ise tegi.

Õhtusöögi magustoidu ajal (mitte asemel, siiski) rääkis [[UK]] peaminister Cameron oma referendumikavast. Järeldustesse lisati 1 lause – kuulati ära ja naastakse detsembri [[ÜK]]l. Kel ligipääs, soovitan lugeda tänasest Financial Times´ist selle kohta P.Stephensi uskumatult realistlikku artiklit, kus saad aru, kui tohutu riski Cameron oma riigile selle referendumiasjaga võtnud on.

Täna hommikuks oli meeleolu töisem. Julgeoleku- ja kaitseosas tõdetakse julgeolekuolukorra muutust ja antakse [[CFSP]] kõrgele esindajale ülesanne aasta pärast esitada uue välis- ja julgeolekupoliitika strateegiadokumendi 2003. aasta oma asemele. Lisaks muu hulgas üleskutse piisavale kaitsekulutuste tase, hübriidohud – meie ettepanekud teksti, muide. Selle teema arutelul oli kohal ka NATO peasekretär Stoltenberg – pisut punastama ja muretsema paneb siiski, et NATO on järelduste tekstis nimetatud samas reas teiste partnerite nagu ÜRO, OSCE ja Aafrika Liiduga.

Viimane teema, digitaalne siseturg, [[ÜK]] kutsub üles kiiresti heaks kiitma telekomipaketti ja kannustab [[COM]] mais esitatud digituru strateegia kiirele elluviimisele. Veel täna, kohapeal, sai peaminister Rõivas teksti sisse e-valitsemise edendamisele kutsumise.

Sellest tahakski lõpetuseks veel kahe lausega. Kui jätta kõrvale kehv ja kindlasti mitte kellelegi kasulik meeleoluhapusus rändeteemadel, siis võib lõppenud [[ÜK]] muud osad [[EE]]le väga edukaks lugeda. Loetlen puhtalt [[EE]] tehtud ja sisse läinud parandusettepanekuid (miks puhtalt? sest koos [[FI]], [[LT]], [[LV]]ga saime veel sisse näiteks sõna “kaitse” peatüki pealkirjas): tagasisaatmisotsuste registreerimise Schengeni infosüstemis (järelduste punkt 5 lõik d), hübriidohtude mainimise (punkt 10 lõik c), kaitsekulutuste taseme (samas), andmete vaba liikumise (punkt 12 lõik b) ja e-valitsemise (samas). Ei ole nii, et väike [[LR]] üldse ei saa. Saab küll.