24.03.2015

Andsin lõuna endisele kolleegile volinik Rehni kabinetist ja mõnele kolleegile. Vestlus rahandusteemadel, majandusvalitsus, EMU tulevikust. Ükskõik millist teemat ka arendama ei hakka, jõuad pigem varem või hiljem poliitilise dimensioonini välja. COM on tugevdatud majandusvalitsusega palju võimu juurde saanud, aga möönab ka ise, et selle demokraatlik legitiimsus on kaheldav. Küsimus tõuseb eriti teravalt alates sellest aastast, mil tulevad valimised mitmes endises programmiriigis (või EL-lt muidu abi saanud LRs) – PT, ES, IE. GR kurb näide, kui kogu senine peavoolupoliitika koos poliitikutega minema pühiti, on kõigil silme ees. Pisut paradoksaalsel kombel on kõige keerulisem hetk akuutse kriisi lõppemise faas, mis just 2014, ehk ka praegu, toimunud-toimumas. Keeruline, sest senist narratiivi on raske hoida – kui kiidad liiga palju edu toonud (kasinus)poliitikat, kaotad hääli; kui ütled, et nüüd hakkame asju kapitaalselt teisiti tegema, kaotad mõtlevate inimeste, partnerite ja ka turgude usaldust. Küsimus on ka EL institutsioonide rollist selles poliitilises protsessis – heakene küll, täitsite siin reegleid, andsite meile soovitusi ja mõõtsite meie tulemusi, aga kas tulete ka ja selgitate meie publikule neid asju? Ja teisalt – kas publik tegelikult tahab, et välispidised, enamasti välismaalased, neile neid puudutavaid asju selgitaksid?

EMU tuleviku kohta suuri samme lähiaastatel ei nähta, aluslepingute muudatusi 4-5 aasta jooksul ei ennustata. Aga ka lepingumuudatuseta on võimalik tugevdada teenuste siseturgu ja harmoneerida ka midagi tööturgude korraldusest. Neid asju, lisaks euroala eelarvele, näeb COM majandusloogikast lähtuvalt euroala tuleviku jaoks kõige olulisematena. Eriti viimane on aga poliitiliselt üliraske, kui mitte võimatu lähiajal teha. Seepärast valmistabki COM EMU tulevikust pigem akadeemilisemat kui poliitilisemat laadi pabereid ette.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga