24.01.2017

Mitteametlikul GACil Maltal. Päevakorras koos MT eesistumise prioriteedid (osalesid ka kandidaatriigid) ja püsiteema EL tulevik. Prioriteetide kohta ütles MT asepeaminister Grech tabavalt, et elu ise seab prioriteedid. Sama ka meil – kui veel paar aastat tagasi võisime mõelda, et tegeleme peamiselt eelnõudega (pluss kriisid muidugi), siis nüüd on selge, et EL eesistuja peab oma jaksamise-oskamise jagu tegelema ka EL (ja laiemalt Lääne) ühtsusee hoidmisega ja ka nelja põhivabaduse kaitsega. Mõlemad asjad on meie prioriteetide esimeses paberis kirjas. Jätkuvalt on elu enda seatud prioriteetide hulgas esikohal ränne, seal jooksevad kokku väga mitmed asjad: EL suutlikkus tegutseda usutava välispoliitilise toimijana, kaitsta oma piire, täita iseenda otsuseid (Gondori kroonika lugejatele pole uudiseks, et see polegi alati päris automaatne), täita oma kodanikele antud lubadusi, ühesõnaga, rändekriisi lahendamine on EL suutlikkuse ja koostöövõime lakmustest. Seda enam, et sinna jookseb kokku kogu EL solidaarsuse probleemistik.

MT prioriteetide seas polnud otseselt mainitud laienemist ja seda mainiti mitme LR poolt, mitte ainult kandidaatriikide esindajatelt. Õppetund ka meile, ka kui eeldame, et otseselt meie ajal võib-olla komkreetselt võib-olla midagi ei toimugi.

EL tuleviku päevakorrapunkti läbis punase joonena ammu tunnetatud vajadus vastata paremini kodanike ootustele. Hea seegi, et EL tulevikuarutelude alatise põhiteema, EL institutsionaalse ülesehituse, suhtes on vähemalt NK poolel selge, et praegu on olukord erinev, praegu pole aeg meeliskleda võimu jagamise üle – EP poolel ma küll päriselt pead ei annaks. Tõsi, kodanike ootused – või poliitikute lugemine neist – on liikmesriigiti mõnevõrra erinevad. Põhiasjades on aga arusaamad ühtsed. Majanduse toibumise tingimustes on inimeste esimene soov julgeolek, nii sise- kui välismõõtmes. Niisiis rääkisime jälle palju rändest. Ma rääkisin lühiduse mõttes vaid EL globaalse mõjukuse ühest traditsioonilisest võimendajast, transatlantilisest suhtest, täpsemalt aladest, kus EL peab USA uue administratsiooni ajal valmistuma palju rohkem vastutust ja initsiatiivi võtma – kaitse, sealhulgas kaitsekulud, naabuses toimuv, kus tulems uuesti läbi mõelda nii naabrus- kui laienemispoliitika, ja muidugi kaubandus. Kuna või kuni USA on kaubanduspoliitikas pausi võtnud, peaks EL kiirendama läbirääkimisi Jaapaniga ja tegema pingutusi väga samameelsete riikidega nagu Austraalia ja Uus-Meremaa.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga