23.-24.10.2014

ÜK saavutas oodatult kokkuleppe kliima- ja energiapaketis, ehkki veel toimumise ajal peeti kahe- ja mitmepoolseid kohtumisi viimaste eriarvamuste kaotamiseks. Kliimaeesmärgid aastaks 2030 on: kasvuhoonegaaside vähendamine 40%, taastuvenergia osakaalu tõstmine 27%-ni ja energiatõhususe tõstmine 27% võrra, lisaks energiaühenduste parandamine nii, et 15% elektritootmise võimusest oleks võimalik eksportida teise LR. Need eesmärgid on kompromiss, mis pole keskkonnaorganisatsioonidele ja mitmele ambitsioonikamale LR piisav. Sedagi kokkulepet varjutab pisut lubadus vaadata eesmärgid üle pärast 2015 globaalset kliimakonverentsi Pariisis. Samas, ehk on see isegi tark, anda muule maailmale signaal, et me võime oma osa tegemist ka tagasi tõmmata, kui teised järele ei tule. Eelmisele, 2009. aasta kliimakonverentsile Kopenhaagenis, läks EL ambitsioonikate lubadustega, lootuses, et teised suured saastajad nagu USA, Hiina, India tulevad kaasa. Ei tulnud, ja EL jäeti lõppotsuste läbirääkimistestki pea sootuks kõrvale. Et see ei korduks, peab EL eelnev diplomaatia olema osav ja tark. Lihtsalt tõrviku kandmisest, tee näitamisest ei piisa, majandushuvid, mis mängus, on nii suured ja EL hääl globaalsel areenil on nõrgenenud mitmel põhjusel, mh euroala kriisi tõttu.

EE jätkas oma liini ega positsioneerinud end ei nn kliimasõprade ega ettevaatlikumate Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulka. Kliimaeesmärgid on meie jaoks tehtavad, energiaühenduste tase juba praegu olemas. Meie erimured olid seotud esiteks Balti piirkonna ühendustega laiemalt, seal saime koos LV ja LTga sisse viite meie elektrisüsteemi sünkroniseerimise kohta kontinentaal-Euroopa võrkudega (ehk siis lahtihaakimine Vene-Valgevene omast). Teiseks meie põlevkiviõli perspektiivid, kus pidime põhjalikult selgitama, kuidas ühes Euroopa nurgas on mootorikütuste suurema tootmisega võimalik kasvuhoonegaaside emissioone vähendada. Saime hakkama ja tulemust võib näha järelduste punktis 2.13, kus kutsutakse üles kiiresti vastu võtma kütusekvaliteedi direktiivi. Kas ja kui kasumlikult põlevkiviõlist kütusetootmine tegelikult käivituda saab, nafta hinna all olles, seda saab näha.

Teatav debatt tõusis Ukraina punktis. Paar LR vastustas sanktsioonide mainimist, suurem hulk jälle ütles, et peaks uutele sanktsioonidele mõtlema. Jäi seniste meenutamine ja looritatud viide sellele, et võib alati uute peale mõelda, kui olukord nii nõuab. Võrreldes 20.10.2014 FAC järeldustega isegi samm edasi, nagu selle kriisi dünaamika algusest peale on olnud.

Pisut ärevaks teevad aga majandusosa ja euroala ÜK toon ja terminoloogia. Heakene küll, COMl paluti koos NK ja EIBga detsembri ÜK esitada konkreetsemaid plaane nn 300 miljardi investeerimispaketi kohta. Igiammune poliitvõte – kui ei saa sisu näidata, siis näita protsessi. Aga debati sisu ja õhustiku kohta – majanduskasvu pole ja mõneti ollakse tagasi euroala kriisi aegses närvilisuses, kus otsitakse kasvu allikaid natuke nagu spunki. Hüütakse uute investeeringute järele, mõne LR juhid nõuavad reeglite painutamist jne. Kriisiajaga võrreldes on 2 asja küll erinevad. Esiteks, LR riigivõlakirjade intressimäärad on ikka madalad, selle eest on hoolitsenud EKP presidendi Draghi 2012. aasta lubadused ja plaanid. Seega pole valitsuste häda nii kohutavalt akuutne, umbes et tuleb järgmisel esmaspäeval osa riigivõlast refinantseerida, aga raha pole. Teiseks, reeglite järgimist nõudvasse leeri on lisandunud karmid tingimused täitnud (endised) programmiriigid nagu IE, PT, ka GR, ES. Aga sõnastused, mida euroala tippkohtumise avalduses kasutati, on kriisiajast kahtlaselt tuttavad – majanduspoliitikate parem koordinatsioon, solidaarsus, konvergents. Need teemad said 2012-2013 suhteliselt põhjalikult läbi käidud ja jõuti tulemusele, kus peale LR majandusolukorra parema analüüsi ja sellest tulenevate riigipõhiste soovituste, eelarvekavade koordinatsiooni, eelarvepuudujäägi alandamise (süsteem, mida tuntakse nime all Euroopa semester) ning pangandusliidu kahe esimese sammu, SSM ja SRM, muid, tõsisemaid meetmeid ei kavandatud. Edasiminekuks sel teel on vaja senisest suuremat suveräänsuse jagamist LR poolt,  milleks omakorda vaja aluslepingute muutmist, ja suuremat raha ümberjagamist EL tasandil. Kummakski puudus tahe, valmisolek nii LR kui tegelikult ka EL institutsioonide juhtidel pea täielikult. Kas praegu tõesti on see tahe kasvanud või naasnud?

Muidugi saaks tahte korral mõndagi teha. Pangandusliidu kolmas samm, ühtne hoiusekindlustus on üks asi, mingi siduvam poliitikate koordinatsioon teine. Aga tahet nagu ei paista. Viimasel ajal on palju räägitud reformidest LRdes. Tore, ja ÜKl EKP presidendi Draghi esitatud ettepanek, et järgmisel korral võiks iga riigijuht esitleda 2-3 oma riigi suurt reformi võib kaasa aidata heade ideede levikule üle EL. Aga kui reformijutu kontekst on see, et me teeme raskeid reforme ja soovime selle eest ühiste reeglite muutmist või vähemalt painutamist (suurema eelarvepuudujäägi lubamist), siis ei tundu mulle, et pinnas selleks oleks praegu valmis. Lähinädalatel-kuudel tuleb igatahes nende teemadega taas põhjalikumalt tegelda.

LR EL eelarvesse tehtava panuse ümberarvestamine, millest eriti UK ajakirjanduses palju juttu, on tegelikult statistilise arvutuse tulemus, mis ei tohtinuks üllatusena tulla. Võib muidugi alati öelda, et kommunikatsiooni mõttes oleks asja väljakäimine võinud parem olla. Aga neid tehnilisi statistikareegleid üle vaatama küll ei hakata. Ja UK peaminister on endale tekitanud uue rindelõigu Euroopa-suhtes. See muudab selletagi rasked EL iga-aastased eelarvekõnelused veel keerulisemaks.

Vähem märgatud, kuid siiski väga tähtis oli ÜK otsus juriidiliselt kinnitada ametisse COM uus koosseis, alates 01.11.2014. Ehk siis õigeaegselt, tore. Vaadates tagasi seekordsele nimetamisprotsessile võib öelda, et see oli sujuvam ja rahulikum kui paar varasemat. EPle jäi mulje, et nn Spitzenkandidat-protsessiga said nemad “oma” COM presidendi ja eks siis näis, kuidas see reaalses elus toimima hakkab. Uus president Juncker on viimaste kuude jooksul näidanud üles sõltumatust ja heas mõttes isepäisust. Selle joone tark hoidmine on kogu EL huvides.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga