23.12.2015

Loodetavasti aasta viimane päev kontoris möödus tavapäraselt aastaaruande viimistlemisega. Kui 2014 varjutas pea kõike Ukraina kriis, siis nüüd on veel palju vastikum (aasta tagasi poleks iial arvanud) rändekriis seadnud meie ette täiesti uued ülesanded. “Meie” on siin nii EL kui eraldi ka EE. EL jaoks on võtmeküsimuseks, kas suudetakse hoida ühtsustunnet nii palju, et ei lasta käest EL integratsiooni ühe kroonijuveeli, Schengeni süsteemi, saavutusi. Siin aitab muidugi kaasa ka fakt, et Schengeni (seni täiesti teoreetiline, kinnitan) tagasipööramine, sisepiiridel kontrolli taastamine on mitte ainult poliitiliselt väga kõrge hinnaga (kodanikud vahkvihastuvad kohe, kui peavad reaalselt jälle passisabas seisma), vaid ka nii riigieelarvele kui makromajandusele ülimalt kallis. Kardetavasti tuleb aga Schengeni kaitseks teha paljude LRde jaoks valusaid otsuseid nii ühtse piirivalve kui täiendavate ümberjagamiskeemide näol.

EE peamine huvi on EL ühtsuse säilitamine. Pole vaja selgitada, kui eluline on meie asukohaga, ajalooga, sissetulekute tasemega riigi jaoks tugev, ühtne EL. Ja muidugi ka NATO, Lääs laiemalt. Selleks tuleb aga toimida väga targalt ja tõenäoliselt ka mõni pill alla neelata (vt eelmine lõik). Milleks omakorda peab poliitikute klass publikumi väga ausalt ja hästi informeerima. Siin meenub ühe mu kunagise ülemuse esmapilgul banaalsevõitu õpetus: Kui asjad on piisavalt keerulised, siis tuleb neist rääkida nii nagu nad on, ilustamata, keerutamata. Nii et: põhiküsimus ei ole X-kümmend pagulast rohkem või vähem, põhiküsimus on EL solidaarsus ja kõik, mis meil selle murenemisega kaotada on.

See viimane (solidaarsus) kestis 2015 aga näiteks Vene-Ukraina kriisi kontekstis päris hästi. Kui 2014 üllatas kõiki, ka kogenud välispoliitikavaatlejaid, 28 LR võime Vene-sanktsioonides kokku leppida, siis kaks korda toimunud pikendamist võetakse juba kui midagi normaalsusele lähenevat. See ei tähenda, et 2016 ei tuleks kaitseid sanktsioone miskist otsast järele andma hakata. Aga tulebki osata vahet teha (igas demokraatlikus kogumis normaalse) debati ja otsuse juurde jäämise kindlameelsuse vahel. Välispoliitiliselt saab 2016 I poolaastal tõenäoliselt põhiküsimuseks raamistiku olemasolu. Kui seni oleme saanud öelda, et Ukraina kriisi lahendamise rööbasteks on Minski lepped, siis mingil hetkel hakatakse küsima, kas need, 2015 lõpuks ellu viima peetud kokkulepped ikka kehtivad, on veel relevantsed? Minski täitmisega on aga poliitiliselt seotud ka meie sanktsioonid.

EE Brüsselis toimis 2015 ehk isegi veel paremini kui seni. COM asepresidendile Ansipile usaldati üks prioriteetsetest valdkondadest, digitaalne siseturg, mis ka EE kuvandi on kõigile imetlemiseks lõplikult seinale naelutanud. Saime esimese COM peadirektori koha. Eestlased kabinettides ja muudel võtmekohtadel näitavad nii sõna kui teoga, et on paksem. Hea. Alaline esindus tegi kõige kibedamas kriisis nii palju, kui meie oskused ja suutlikkus kannavad. Sellise tiimiga – nii esinduses kui Brüsselis muidu – on jube hea töötada. Aitäh.

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga