23.10.2013

Rind tõuseb küll homse-ülehomse ÜK tõeliselt otsustavate sündmuste ootusel, aga vahelduseks jagan hoopis Legatum Institute analüütiku Dolani analüüsi EE majandusest, fookusega viimasele majanduskriisile ja sellega toimetulemisele. Autor on elanud-töötanud peale Chicago, Moskva, Astana ka Tallinnas ja ta asjatundlikkus on ilmne. Aeg-ajalt on hea lugeda midagi sellist, (asjatundliku) võõramaalase kirjutatut enda riigi kohta, samas nii, et aru saavad ka eriteadmisteta lugejad. Kellele on kindlasti hariv näiteks lugeda, kuidas Eesti krooni fikseeritud vahetuskurss 1990ndatel aitas inflatsiooni kontrolli alla saada, 2000ndate buumi tingimustes aga raskendas inflatsiooniga võitlemist. Head on ka võrdlused ujuva valuutaga PL ja CZga, kelle SKT ja palkade kõikumised olid kriisi ajal palju väiksemad kui meil. Lugu kõigutab pisut enesemüüti raudse eelarvedistsipliiniga riigist ning kasinusest kui kõigi heade asjade emast ja kriisist väljumise põhivahendist, kuid möönab siiski, et EE suhtelise edu tegurid on laias laastus samad, mis isegi arvame: 1. Stabiilne valitsus ja järjepidev majanduspoliitika, sealhulgas väike riigivõlg, 2. Kindel (loe: Põhjamaade) pangandussüsteem, 3. Paindlik tööturg ja 4.  Kiire ja otsustav kasinuspoliitika kriisi ajal.

EE ees seisvateks peamisteks probleemideks peab autor vaesust, seda võrreldes muu ELiga ja madalast sündivusest tulenevaid demograafilisi trende. Samas, institutsiooniliselt vaadates on alust optimismiks – poliitiline stabiilsus, õigusriik on suhteliselt heal järjel, samuti ettevõtlikkuse ja hariduse indikaatorid. Kui eestlane, eriti poliitik, seda kirjutaks, siis tahaks ehk käega rehmata ja paluda hooplemine lõpetada. Kui aga tähtis välismaine asjatundja, siis hakka või uskuma.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga