23.07.2015

Hooaja eeldatava lõpu puhul väike tagasivaade. Oli uue COM koosseisu, uue ÜK eesistuja, uue CFSP kõrge esindaja ja uue EP koosseisu esimene hooaeg.

COM reklamib ennast kui “viimase võimaluse COM”, pidades silmas, et kui nüüd ei taastata kodanike usaldust EL vastu, siis võibki hilja olla. Kindlasti on tõsi, et eelnõusid, EL regulatsiooni tuleb sellelt koosseisult vähem ja tore on. PR-kampaaniaid oskavad ja suudavad ka osavamalt teha kui eelkäijad. 315-miljardiline investeerimisfond EFSI sai kiirkorras tehtud ja võib sügisel tegevust alustada. Samas on uus COM juba kahes asjas võtnud tohutu riski – kuulutades ja ajades, et GR ei tohi mingil juhul euroalast välja kukkuda ja teiseks kohustuslikke põgenikekvoote kehtestades – ja need riskid pole end kaugeltki täielikult õigustanud. GR oli väljakukkumise äärel (ja kõõlub ääre lähedal praegugi) ja COM jäeti just oma eeldavava erapooliku hoiaku tõttu mõnelt 12.07 euroala ÜK olulisemalt arutelult välja. Kvoote arutades jättis NK COM valemi kõrvale ja võttis oma (SKT- ja rahvaarvupõhise). Nii et ühest hinnangut COM uuele lähenemisele ei saa veel anda.

ÜK eesistuja Tuski algust peeti mõnel pool ettevaatlikuks, ebapiisavalt visioonikaks ja nähtavaks. Ikkagi uuepoolse ja mitte euroalasse kuuluva LR poliitik. Kohe oli näha stiilivahet tema eelkäijaga – üks on suure riigi kauaaegne peaminister, teine väikese riigi lühiajaline. Tusk võttis 12.07 euroala kriisiÜKl siiski väga jõulise juhtrolli ja seda ka meie vaates täiesti õigelt positsioonilt: kogu EL ja euroala stabiilsus, püsimine, on ülim eesmärk. Ja (seekord) saavutas oma eesmärgi. Tusk on samuti väga sihikindlalt juhtinud EL idasuunalist poliitikat, tundub isegi, et siin hakkab välja kujunema teatav tööjaotus CFSP kõrge esindaja Mogheriniga, mida meie vaid tervitada saame. Ka COM presidendil Junckeril tundub olevat oma eelkäijast hulka vähem ambitsiooni väliseks esindamiseks, mis Tuskile tundub sobivat.

Mogherini alustas katse-eksituse meetodil siira sooviga FAC töömeetodeid parandada. Praeguseks on reaalne elu headesse kavatsustesse siiski oma korrektiivid teinud ja nüüd tuleb otsida tasakaalu strateegiliste arutelude (mõttekojatöö, ütleks pahatahtlik) ja akuutse välispoliitika kujundamise vahel. Mogherini reisib, kohtub ja osaleb palju enam kui ta eelkäija, mis kindlasti positiivne. Mõni tagasilöök paberite lekkimise näol on teinud ta kindlasti väga ettevaatlikuks, samas, ilma eeltööta ei saa ka parimad välisministrid suuri asju teha, poliitikamuutusi kujundada. Välisministrite kirju seltskonna ohjamisel on kindlasti vaja tugevaid taustateadmisi, tugevat iseloomu ja tugevaid juhioskusi. Mogherini on palju aktiivsem COM liige kui ta eelkäija – kui brittidele veel võib tunduda, et saavad ilma “oma” volinikuta” hakkama, siis itaallastele kindlasti isegi ei tundu nii.

Uus parlamendikoosseis otsib “poliitilise COM” ehk eesti keeles öelduna vähemate eelnõude tingimustes oma rolli. Päriselt pole veel leidnud. Kuid EL-vastaste äärmuste tugevnemine on tänuväärselt konsolideerinud mõõdukat peavoolu, selmet panna neid ise eurovastasusega flirtima.

EE seisab uutes koosseisudes hästi. Digitaalne siseturg on üks Junckeri prioriteetidest, kabinettidesse (sealhulgas Tuski omasse) sai 2 eestlast, esimene EE kodanik sai peadirektori positsiooni, meil on 2 EL delegatsioonijuhti ehk suursaadikut. Ka EE MEPidel tundub varasemast rohkem tegutsemisindu olevat.

Ometi on viimase hooaja kriisid – Ukraina omale lisandusid GR oma ja rändekriis – näidanud ära ka meie ohtlikud nõrkused. Ühe lausega öeldes: me oleme ka 12ndal liikmesusaastal olukorras, kus saame küll hakkama aktsioonidega, kuid pikemaaegseks pidevaks sihikindlaks tegutsemiseks puuduvad ressursid, (analüüsi)oskused, harjumused, kannatlikkus. See puudutab näiteks rahandusteemasid EMU tulevikku, ka maksuasju. Välispoliitika alalt näiteks EL sanktsioonipoliitika, aga ka pikemaajalised poliitikakujundamised idasuunal, ENP tulevik. Rändeteema aga näitas ära kogu meie poliitilise eliidi suutlikkuse vähe laiema teema haldamiseks riigiaparaadi seeski, saati siis avalikkuses. EL tasandil tuli ses asjas ikka väga kõikuval köiel kõndida, et jätta EEst mulje kui Euroopa solidaarsust hindavast LRst.

Sellest viimasest räägitaksegi praegu palju. Solidaarsus ei ole miski, mida saaks omal vabal tahtel valida – kord näitame üles, kord aga mitte. See kõik on üks suur tervik, eelarvepositsioonist (meil, meenutan, see 1 euro sisse, 4 tagasi) üle Vene-poliitika kuni rändevoogude haldamiseni välja. Loomulikult peavad kõik solidaarsuseküsijad ka ise oma töö ära tegema, seda näitavad viimased rändearutelud selgelt. Aga EE-suguse, meie asendi ja ajalooga LR jaoks taandub asi alati EL ühtsusest ja tugevusest tulevale turvatundele. Meie jaoks pole ajalugu Fukuyama mõttes kunagi lõppenud ega lõppe ka. Selleks, et EL oma praeguses(ki) lõimumistiheduses paigal püsiks, tuleb sellest huvitatutel palju kiiremini joosta. Eriti meil.

Siit on hea lõpetada ettevalmistustega meie eesistumiseks 2018. Nüüd hakkab tõsiseks minema, ehk siis: tuleba hakata konkreetseid inimesi võtmekohtadele paigutama. Juba esialgsete nimekirjade pealt on näha, et see osutub just nii raskeks, nagu ma kartnud olen. Või isegi veel raskemaks. Inimressurss, väikeriigi igavene häda.

Nüüd lõpetab Gondori kroonika selleks hooajaks, kroonik loodab sule mõneks nädalaks käest panna. Kui august just tulikuumaks ei kujune.

1 thought on “23.07.2015

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga