23.06.2015

Asendasin ministrit [[GAC]]il. Põhiteema 25.-26.06 [[ÜK]] ettevalmistus. Kaitse- ja julgeolekupeatükis tegime taas ühisettepanekuid [[FI]], [[LV]] ja [[LT]]ga ja lausa lust on kuulda, kuidas [[FI]] uus välisminister seletab, et julgeolekuolukord meie piirkonnas on Vene mõjul tugevasti muutunud. Digitaalse siseturu osas jätkasime e-valitsuse ja andmete vaba liikumise mainimise surumist, ja vajadusel jätkame [[ÜK]]ni välja.

Põhiaur läks aga rändele, eriti ümberpaigutamisele ja -asustamisele. [[ÜK]] eesistuja Tuski meeskond on teinud tugevasti tööd ja tundub, et rändekriisi lahendamise piirjooned hakkavad vaikselt selguma. Kõik [[LR]] osalevad – sellega saaks vältida sõnade “vabatahtlik” ja “kohustuslik” kasutamist. Üldnumbrist 40 000 pääsu pole, see on hakanud oma elu elama, kuid “[[LR]] otsustavad oma panused koos” – sellest võib välja lugeda, et ühehäälselt, vähemalt ei saa kellelegi peale suruda mingit kindlat numbrit (seda välditaks nagunii viimse võimaluseni). Tähtajaga tahetakse peale suruda, otsused tuleks teha kuu jooksul – 09.-10.07 on informaalne [[JHA]] ja sealt edasi [[Coreper]]i arutelud. Tänasel arutelul ei olnud [[LR]] arvamuste erinevused muidugi kadunud, kuid tooni mahenemine oli tuntav – osalt kindlasti järelduste uue versiooni mõjul. Eriti väärib märkimist [[IT]], [[DE]] ja [[PL]] liikumine, eri lähtekohtadest keskelepoole. Mina rääkisin meie põhiprobleemist, ebaproportsionaalsest numbrist, mille üle [[COM]] pole ikka veel tõsiselt läbi rääkima hakanud.

Lõunal arutasime strateegilist kommunikatsiooni asja, mille algatasid 4 välisministrit, sh [[EE]], alles mõni kuu tagasi. EL mõistes on asju tehtud kiiresti – [[EEAS]]is on praktiliselt loodud eraldi strateegilise kommunikatsiooni üksus (ka meie saadame sinna oma kulu ja kirjadega ühe eksperdi), ja see on juba valmis visanud tegevuskava koos eesmärkidega. Mis tulebki nüüd täita konkreetsete vahenditega ja tähtaegadega nende saavutamiseks. Huvitav oli aga kuulda, kuidas mitu ministrit ja [[COM]] asepresident läänepoolsetest [[LR]]dest kinnitasid, et oleme kõik Vene propaganda rünnaku all  ei tasu olla naiivne. Hea, sest EL sees pole päriselt üksmeelt selles, kas see strateegiline kommunikatsioon (vastupropaganda-sõna ei tohi kasutada) peab toimuma ainult idapartnerites või käib see asi ka EL [[LR]] kohta.

Enne [[GAC]] kogunes [[Coreper]] ja leppis suure vaevaga kokku järeldustes ametlikult pika nimega Makedoonia üle… vaid selleks, et ministrid saaksid teksti jälle lahti kiskuda. Midagi pole teha: ühehäälsusele allutatud teema pluss ühe-kahe [[LR]] erihuvid pluss vaidluse objekt, mis asub väljaspool EL ja ei saa ise laua taga häält teha – see  annab kokku toksilise kombinatsiooni, mille kohal veedetakse alati pikki tunde. Lahti me Lääne-Balkani teemast ei saa, see jääb igal juhul EL vastutusele. Aga kurb on, et EL hakkab end laienemisriikides tõsisemalt liigutama alles siis, kui midagi tõsiselt viltu läheb. Seda peaks me ikkagi püüdma muuta.