23.02.2018

Mitteametlik [[ÜK]] käsitles kaht teemat – institutsioonilised küsimused ja järgmine [[MFF]]. [[ÜK]] peab juunis otsustama [[EP]] kohtade jaotuse ja suuruse aastateks 2019-2024. [[MEP]]ide arv liikmesriigiti määratakse nn kahaneva proportsionaalsuse põhimõtte järgi, suuremad [[LR]] saavad suhteliselt vähem kohti ja väiksemad rohkem. Seoses rahvaarvu muutumisega vaadatakse suhe iga parlamendikoosseisu jaoks üle. Ettepaneku teeb [[EP]] ise ja seekordne ümberjagamine oli mõnest varasemast lihtsam, kuna UK lahkub ja 73 kohta jääb “üle”. Mis aga üle jääb, süüakse tihtilugu ära ja nüüd otsustaski parlament saalomonlikult, et 46 jääb reservi ja 27 jagatakse [[LR]] vahel ära. Koha saab juurde ka [[EE]] (no me oleme end ju kogu aeg NIIpalju suuremana tundnud kui [[MT]], eks, kel ka miinimumarv, 6 [[MEP]]i). Kohti ei võeta kelleltki vähemaks, mida varasemalt on tulnud teha, kuna [[EP]]s ei tohi olla üle 751 liikme. [[EP]] ettepanek leidiski täna põhimõttelise heakskiidu, ehkki mõni kasin hääl ikka ütles, et kaotame kõik UK kohad ära – väiksem EL-väiksem [[EP]].

Teine küsimus oli [[COM]] presidendi valimise kord. Kandidaadi nimetab lepingu järgi [[ÜK]], võttes arvesse [[EP]] valimiste tulemusi. Parlament aga ütleb, et ei kinnita ametisse kedagi, kes pole olnud oma Euroopa parteigrupi nn Spitzenkandidat. Faktiliselt on parlamendil võim seda teha, [[ÜK]] otsustusõigust see aga pärsib, pole lepingutega kooskõlas ja välistab ametisoleva peaministri nimetamise (sest neist keegi ei saa oma kodanikele öelda, et oodake nüüd natuke, ma teen Euroopas kampaaniat). Ja annab tippametikohtade jagamise tasakaalu hoidmisel parlamendile liiga palju otsustusõigust. Igatahes täna tõdesid riigijuhid, et ei aktsepteeri automaatselt, et Spitzenkandidat saabki [[COM]] etteotsa – kardetavasti ei rohkem kui vaid väike hoiatav oie Euroopa parteigruppide suunas, keda nemad ise suuresti erakonnajuhtidena ju ka suunata saaksid.

[[FR]] presidendi Macroni ettepanekute üleeuroopaliste valimisnimekirjade kohta lubati arutada pärast 2018 valimisi ja kas tasub üldse nimetada, et [[COM]] presidendi Junckeri idee ühendada tema ametikoht [[ÜK]] eesistuja omaga ei hakatud arutamagi?

Teine päevakorrapunkt oli [[MFF]]. Rahast rääkimine on keeruline isegi viisakas seltskonnas, eriti kui [[COM]] ettepanekutki veel pole. Räägiti põhimõtetest. Enamus [[LR]] tundub olevat valmis eelarvesse senisest rohkem sisse maksta, kõlasid numbrid nagu 1,1 ja 1,13% EL SKT-st (praegu napp 1). Selgesõnaliselt tahavad sissemakse suurendamist vältida vaid [[NL]], [[AT]], [[DK]] ja [[SE]], eks nad ole ka suured netomaksjad. Tavapärasest eelarvearutelude dünaamikast eristab praegust [[DE]] ettevaatlik valmisolek oma sissemakset suurendada, aga ma poleks imestunud, kui seda tahetakse suunata rohkem uutele aladele nagu ränne ja ootused mingitest Berliini rahalaevadest ei pruugi sugugi tõeks saada. [[MFF]] kiire vastuvõtmise (2018 lõpuks) suhtes ollakse üsna pessimistlikud – see tähendab siis asjaajamist järgmise [[EP]]ga ja tõenäoliselt taas üsna hilist heakskiitu – mis muidugi ei aita kaasa uuest eelarve kiirele kasutamisele – [[MFF]] on investeeringute eelarve ja nende ettevalmistamine võtab aega. Viimase asjana: uutel omavahenditel, mõtetel uuteks tuluallikateks hetkel väga lennuvõimet ei tundu olevat.

Jätkub [[COM]] ettepaneku ootamine (peaks välja tulema 03.05) ja enda positsioneerimine, liitlaste otsimine jm tavapärane diplomaatiline tegevus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga