22.-23.11.2016

Käisin Strasbourgis EP plenaaristungil nii-ütelda ametit õppimas. Alustada tuleb alati omadest, seega hommikukohv EE MEPidega. Vaatasin, kuidas mu kauaaegne Coreperi kolleeg Korčok SK eesistuja nimel plenaaril esines. Arutati Pariisi kliimalepete täitmist, sissejuhatus COM (volinik Cañete) ja NK poolt (aseminister Korčok, NK sekretariaadi poolt ettevalmistatud sõnavõtt), MEPide sõnavõtud) ja siis uuesti COM ning NK, Korčok reageeris osalt ka saalis öeldule.

Kohtusin ka põhiseaduskomisjoni AFCO juhtfiguuridega – esimees Hübner, EPP koordinaator Schöpflin ja PES koordinaator Bresso. Selle komisjoni ette tuleb mul minna EE eesistumise kava tutvustama ja kuna nad tegelevad EL institutsioonide vaheliste küsimustega, siis tuleb mul just nendega kõige lähemalt koos töötada. Vastuvõtt tulevasele eesistujale oli igati sõbralik, mingeid teie-meie, parlament-liikmesriigid vastuolusid välja ei toodud. Peateemaks Brexit, EP poolelt on just AFCO juhtivkomisjon ja selle liige Verhofstad on parlamendipoolne läbirääkija – mida see viimane küll täpselt tähendab, see pole veel kindel. Kindel on aga, et ka EP poolel on Brexiti protsess väga keeruline, vaja mitme komisjoni panust jne, ja ega ka AFCO juhtidel pole veel kindlust, kuidas see ikkagi täpselt välja nägema hakkab.

Konkreetsetest EE eesistumise ajal ette tulla võivatest eelnõudest palju ei rääkinud, ja eks siin sõltuvad asjad ka MT poolt korda saadetavast. Institutsioonidevaheline seadusandliku tegevuse kava 2018ndaks tuleb kindlasti meil (mul) läbi rääkida. Eile toimus sama harjutus 2017ndaks, kus EE ka kohal. Läbipaistvuse sõpradena jääb tõenäoliselt meie viimistleda EL institutsioonide ühtne läbipaistvusregister (lobistide nimekiri ja nendega suhtlemise reeglid). EP valimisõiguse (EP valimiste korraldamise teatavate aspektide ühtlustamine LRdes) eelnõus sisalduvad parlamendi soovid kratsitakse NK poolt tõenäoliselt miinimumini maha ja EP uurimisõigusest (uurimiskomisjonide õigus LR ametnikke ja muid välja kutsuda) ei pruugi lõpuks üldse midagi tulla.

Ja loomulikult on õhk täis EL tuleviku teemasid, eri raporteid tuleb mitmelt poolt, nii paduföderalistlikke ja uut lepingut soovivaid (Verhofstadilt) kui Lissaboni lepingu võimalusi käsitlevaid (Bresso-Brok). Mõned julgemad tahavad Rooma tippkohtumisel 2017 märtsi lõpus võtta suuna uuele konvendile ja uuele lepingule, kodanikke muidugi senisest paremini kaasates. Julgen kahelda, kas see (peale kodanike kaasamise osa) aja vaimuga päriselt koos käib.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga