22.12.2014

Aasta loodetavasti viimane päev kontoripäev möödus aastaaruande kokkupanemisega. Väike risk küll on, et järelejäänud 9 päeva jooksul veel midagi põhjapanevat juhtub, aga sel juhul täiendame ja, nagu öeldakse, palume õigeks lugeda “manustatud versiooni.” Aasta läbivaks teemaks on muidugi Vene-Ukraina kriis. See lõpetas ka [[EE]] jaoks ajaloo lõpu tunde ja sunnib meid õige mitut asja teisiti vaatama – EL ühtsuse tähtsust, teiste [[LR]] positsioone ka siis, kui nad meie meelest sisuliselt kõvasti eksivad, kaugemate [[LR]] muresid jne. Järgmisel, 2015. aastal, uue valitsusega Tallinnas, uue EL poliitikapaberiga ja täie jõuga alustatavate ettevalmistustega meie eesistumiseks tuleb loodetavasti ka uut arusaamist muutunud olukorrast. 2015 esimese poolaasta suured ülesanded on igatahes seotud EL Vene-poliiitka ülevaatusega, [[ENP]] ülevaatusega, valmistumisega juuni kaitseteemaliseks [[ÜK]]ks, kus ka julgeolekustrateegia küsimusest mööda ei saa.

Peale Ukraina kriisi on aasta suurimad sündmused seotud vahtkonnavahetusega EL institutsioonides. Kardetud euroskeptiline [[EP]] jäi sündimata, hoolimata eurovastaste populistide arvu tuntavast kasvust – aga võib-olla just seetõttu? Euromeelne peavool on pidanud oma ridu konsolideerima ja praegu pole pilt üldse hull. [[COM]] sai ametisse tugevama toetusega ja suuremate ootustega kui eelmine, esimeseks proovikiviks ongi nn Junckeri plaan oma 315 miljardilise investeerimiskavaga. Eestlaste positsioon EL institutsioonidest on varasemast veelgi tugevam, tore!

Majandusest pidin vähem kirjutama kui eelnevatel aastatel, kriis ei ole küll päriselt möödas, aga pole ka täiega naasnud. Tööd alustas (eurotsooni) pangandusliit. 2015 algusest hakkab [[ÜK]] jälle rääkima [[EMU]] tulevikust; ja igasugustele tulevikuaruteludele vajutab oma pitseri alati ka nn [[UK]] küsimus. Pärast valimisi mais peaks selge olema, kuhu selle riigi valitsus tegelikult tüürida tahab.