22.07.2014

Järjekordne tormiline [[FAC]] Ukraina teemal. Ehkki päris pikalt arutati ka Lähis-Ida olukorra üle, kus asjad väga halvasti ja mis on teema, mis traditsiooniliselt vägagi erutab Lääne-Euroopa [[LR]] avalikkust palju enam kui Ukraina. Seda on hea ka meil silmas pidada ja aeg-ajalt teha vajalik miinimum ka Lähis-Ida ja muudeski küsimustes – midagi öelda, oma empaatiat näidata, eelkõige teiste [[LR]] suhtes.

Kui kunagi Ukraina kriisi ajalugu kirjutatakse, siis on võimalik, et Malaisia lennuki allatulistamine tunnistatakse kriisi absoluutseks pöördepunktiks. Igatahes on kapitaalselt muutunud EL [[LR]] avalikkuse suhtumine Venemaa praegusse juhtkonda, ja see avaldab otsest mõju ka valitsustele. Täna ajasid karmi liini ka seni pigem pehmemat lähenemist pooldanud [[LR]]. Arusaadavalt järgiti [[NL]] liini ja soove, kelle prioriteedid on esiteks hukkunute kojutoomine, teiseks põhjalik rahvusvaheline uurimine ja kolmandaks õiglane karistus süüdlastele, kui need selged. Õnneks tuli [[FAC]] ajal teade, et rong hukkunute säilmetega on Harkivisse jõudnud – vähemalt seda ei julgenud venemeelsed separatistid pantvangi võtta. Seega said välisministrid keskenduda selle arutamisele, mida nüüd Venemaaga edasi teha. Mitmest sõnavõtust käis läbi kurb tõdemus, et sündmuskohal toimunud jõledused oleks üks inimene ühe telefonikõnega ära hoidnud, aga ta ei teinud seda. Järeldused kajastavad seda emotsiooni tugevalt. Suur hulk vähegi “pehmeid” viitepoegi ja tüüpilisi EL-likke tasakaalustavaid kõrvallauseid lendas tekstist välja.

Ministrid kinnitasid sujuvalt, et on toime pannud 16.07 [[ÜK]] nõutud analüüsimise ja leidnud, et EL sanktsioonide nimekirja peab saama panna ka isikuid, kes toetavad materiaalselt või saavad kasu Vene otsusetegijate toetamisest, teisisõnu kahtlaseid oligarhe. Otsustati, et sanktsioonide nimekirja peab saama panna ka Krimmiga kauplevaid, mitte ainult sinna investeerivaid firmasid. Ja kõige olulisem on, et 24.07 [[Coreper]]i koosolekuks peavad [[COM]] ja [[EEAS]] esitama ettepanekud otsuste tegemiseks “muu hulgas järgmistel aladel”: ligipääs kapitaliturgudele, kaitsevaldkond, kahese kasutusega kaubad (vidinad, mida saab kasutada nii tsiviil- kui sõjatehnikas) ja sensitiivse tehnoloogia müük, muu hulgas energiasektoris. See tähendab, et esimest korda arutab EL avatud tekstiga, kõigi 28 [[LR]] vahel majandussanktsioone, nn 3. faasi. Muidugi ei tee saadikud ülehomme otsuseid – tõenäoliselt tuleb selleks ikkagi [[ÜK]] kokku kutsuda – aga seni on isegi arutamise mainimine kutsunud esile valugrimassid õige mitme kolleegi näol.

Tänase 3. faasi arutelu mõned huvitavamad punktid olid: kõige keerulisem on teadagi relvamüügi keelamise küsimus, kus [[FR]] on üha tugevneva surve all Mistralite müügiplaani pärast. [[FR]] on jõudnud uue kaitseliinini, vähemalt minu kõrvade jaoks: Venemaa hoopis ekspordib miljardite eest relvi, see rahas pisike Mistrali tehing ei muuda seda tasakaalu. Neetud lugu on aga see, et see Mistrali tehing 2008 lõpust sai Gruusia sõja järgse Venemaaga suhete taasnormaliseerimise alguseks ja seega ka üheks põhjuseks, miks Venemaa praegu arvas, et saab endale Ukraina ründamist lubada, et Euroopa ei julge midagi teha. Seega on Mistrali tehingu sümboolne tähendus palju suurem kui rahaline. Teine huvitav asi oli, et kohe, kui kõlas sõna “energiasektor”, siis hakas võbelema mõnigi muidu karmi liini [[LR]]. Otsekui tahaks keegi Vene gaasikraani meie poolt kinni keerata (ega taheta seda muide ka teiselt poolt). Seepärast kirjutati sisse sensitiivse tehnoloogia müügikeeld, sh energiasektoris – seal on palju seadmeid, mida Venemaa impordib vaid või peamiselt EL-ist. Kolmas silmatorganud nähtus on see, kui kiiresti [[IT]] on õppetunni saanud ja asunud täitma tubli konstruktiivse eesistuja rolli. Hea.

Ah jaa, neile (kaasa arvatud Financial Timesi tavaliselt väga hästi informeeritud ajakirjanikule), kelle meelest järelduste punkti 7 esimene lause, kus öeldakse, et 3. faasi sanktsioonidega minnakse edasi vaid siis, kui Venemaa ei asu kohe ja täielikult koostööle järeldustes nimetatud asjades, neile võib rahumeeli viidata, et seda lauset tuleb lugeda täiesti otseses tähenduses. Ja siis vaadata korra veel üle, mida asju kõiki eelpool nõutakse.

Pärast seda kaua kestnud tööd järelduste kallal kohtusid ministrid idapartnerite välisministritega, tsiviilühiskonna ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide esindajatega. Ukraina andis ülevaate olukorrast, Moldova palus abi Vene kaubandussõja vastu (väga mitu EL [[LR]] toetas), Gruusia raporteeris assotsiatsioonileppe ratifitseerimisest, Aserbaidžaan tahtis strateegilise partnerluse lepingut EL-iga, Armeenia polnud rahul Türgiga ja Valgevene EL-iga (ehkki austab nende idapartnerite valikut, kes EL-iga assotsieeruda tahavad). Absoluutne enamus sõnavõtnud [[LR]] olid väga toetavad, kaasa arvatud kaubandussõja asjas. Ainsana polnud [[FAC]] diskussiooni ja otsuste järel oma jutupunkte kaasajastada jõudnud [[FR]], rääkides Venemaale asjade seletamise ja kolmepoolsete konsultatsioonide vajalikkusest. Lõpus saime teada ka 2015 mais toimuva idapartnerluse Riia tippkohtumise eesmärgid, praeguse seisuga: assotsiatsioonilepped allakirjutanute jaoks edasise tee näitamine, mittesõlminute jaoks igaühele oma erilinse partnerlusvormi leidmine ja kõigile – kui tingimused täidetud – mingi edasiliikumine viisaküsimustes, olgu siis viisanõude kaotamine või viisa saamise lihtsustamine. Soovime vana kombe kohaselt lätlastele õudu ja edu nende asjade ettevalmistamisel ja läbiviimisel.