22.04.2013

GAC ja FAC terve päeva Luksemburgis. Mitte ainult EP ei reisi regulaarselt, vaid ka NK, mille ministrite taseme koosolekud peetakse iga aasta aprillis, juunis ja oktoobris suurhertsogiriigi pealinnas. Päev algas kahe SE korraldatud hommikusöögiga, mille jagasime välisminister Paetiga n.-ö vennalikult – tema tavapärasel välisministrite FAC-i teemade arutelul, mina koos veel 7 LR-ga EL paremat läbipaistvust ja demokraatlikku legitiimsust käsitlemas. Need teemad hakkavad EP valimiste lähenedes sagedamini GAC päevakorda jõudma. Pisut samast ooperist – absoluutne enamus sõnavõtnud ministreid toetas hiljem GAC-il ettepanekut, et COM uuriks võimalusi, kuidas paremini jälgida ja analüüsida õigusriigi põhimõtete, põhivabaduste ja -väärtuste järgimist LR-des. Praegu on olemas võimalus sellel alal patustanud LR hääleõigus ära võtta. See aga on väga karm relv, mille rakendamine euroopalikus klubis on ülikõrge künnise taga. Kergemat sanktsiooni aga praegu pole. Uuritakse.

GAC põhiteema olid COM aruanded Serbia-Kosovo ja ametlikult pika nimega Makedoonia kohta. Esimese kahe dialoogis sõlmiti reedel kokkulepe, millega reguleeriti kõige põletavamaid küsimusi nagu Kosovo serblastega asustatud põhjaosa politsei- ja kohtukorraldus, aga ka anti vastastikku lubadus mitte takistada teise liikumist EL suunas. Kus järgmised sammud peaksid olema Serbiaga liitumisläbirääkimiste alustamine (võimalik juuni ÜK otsusega) ja Kosovoga stabiilsus-ja assotsiatsioonileppe kõneluste alustamine. Nagu alati, kui millegagi hakkama on saadud, ja EL vahenduseta see kokkulepe tõesti sündinud ei oleks, poldud täna enesekiitusega kitsid. Aga olgu, kui tihti neid Euroopa diplomaatia triumfe ikka ette tuleb. Makedoonia on teinud edusamme nii reformide kui tegelikult ka heanaaberlike suhete alal, kuid tänase arutelu põhjal ei ennusta küll, et juunis liitumisläbirääkimisi alustada õnnestuks. Kurb, sest see kisuks alla kogu EL laienemispoliitika mainet.

FAC põhiteema meie jaoks oli Idapartnerlus. CFSP juht Ashton täidab oma lubadust ja pani teema nii tänase kui ka juuni istungi päevakorda. Põhiline jutt sellest, mis novembri Vilniuse tippkohtumiseks tehtav on ja mis mitte. Ideaalis võiks allkirjastada assotsiatsioonileppe Ukrainaga ning parafeerida samalaadse lepingu Moldova, Gruusia ja Armeeniaga. Kuid ideaalist ollakse veel kaugel, Ukraina peab täitma kõik EL seatud tingimused, nende hulgas ka kõik selektiivse õigusemõistmise asjad, see tehti täna jälle väga tugevalt selgeks. Gruusia ja Moldovaga võib saada probleemiks nende Euroopa ambitsioonide, Euroopa riigiks olemise täpne mainimine või tunnustamine EL poolt. Kolmapäeval Coreper-is jätkame sel teemal. Järgmine suurüritus idapartneritega on juulis ministrite tasemel, kuhu võidakse kutsuda ka Valgevene välisminister, kes on küll juhuslikult EL viisakeelu all. Üpris klassikaline dilemma diplomaatias – suhteid on vaja, kasvõi selleks, et aidata tavainimesi ning selleks tuleb suhelda ka kaunis ebameeldivate režiimide esindajatega.

Kontrastiks eelmisele oli pikk ja murelik arutelu Lõunapartnerite üle, kus eriti millestki positiivsest raporteerida pole.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga