22.03.2017

Lääne-Balkani tuuri teine osa, Bosnia ja Hertsegoviina. Siin on rohkem kui Albaanias tunda, kui õigus oli Churchillil tema kuulsa ütlusega, et Balkan jõuab toota rohkem ajalugu kui seda tarbida suudab. Arusaadavatel põhjustel, sest Bosnia (edaspidi lühiduse mõttes nii) kannatas Jugoslaavia sõdades enim ja on pärast seda pidanud toimima väga keerulise mitmekihilise föderatsioonina, kus otsuste tegemine tõesti raske ja aeganõudev. Samas annab see selle riigi juhtidele ka selge suuna, mida meilegi öeldi: Bosnia ühtsust ja terviklikkust garanteerib Euroopa perspektiiv ja selle tee lõpus terendav EL liikmesus. Mis paneb EL-ile selle riigi üle erilise vastutuse.

Kohtusin asevälisministri Brkići, EL-koordinatsiooni juhi Dilberovići ning asepeaministri ja välismajandusministri Šarovićiga. Nimekiri on ka representatiivne, sest esimene on horvaat, teine bosniakk ja kolmas serblane. Bosnia EL-integratsioon on küsimustikule vastamise faasis, teisisõnu: nad on esitanud liitumistaotluse, EL on selle vastu võtnud ja COM on esitanud neile 3242 küsimusest koosneva küsimustiku, et hinnata riigi kõikvõimalike elualade olukorda EL õiguse vaatenurgast. Pärast vastuste kättesaamist ja täpsustamist esitab COM arvamuse, kas riik on valmis kandidaadistaatuse saamiseks. Bosnia valitsus on seadnud endale ambitsioonika eesmärgi saada kandidaadistaatus 2017nda aasta lõpuks. Usuksin, et realistlikum on oodata COM ettepanekut koos 2018 kevadise laienemispaketi ja eduaruannetega, aga eks soovijad peavadki endale ambitsioonikamaid tähtaegu seadma, ka meie tegime omal ajal nii. Praegu tegelevadki bosnialased küsimustikule vastamisega ja õpivad selle käigus väga palju ka oma riigi kohta. Jällegi, sama kehtis ka meie puhul, aga föderatiivses riigis on see muidugi veel enam tõsi – veel üks näide selle kohta, kuidas EL muudab laienemisriike, nende haldust, paremaks juba ammu enne kui päris liitumine aset leiab.

Ka Bosnias on toetus EL-ile kõrge, 78%, ja vestluskaaslaste väitel ei erine föderatsiooniositi palju. On ju väike kõhklus, kas isepäisem osa, Serblaste Vabariik, ei taha kogu riigi Lääne-orientatsiooni pidurdada. Siiski on EL perspektiiv – pakkumine, kui soovite – niipalju tugevam ja ka rammusam kõigist võimalikest muudest. Aga väikest poliitikategemist võib muidugi ka integratsioonirindel esineda. Eks küsimustikule vastamise protsessist saab ka järeldusi teha, praegu veel liig vara. Loomulikult väljendati ka siin frustratsiooni EL vähese aktiivsuse ja vastutulelikkuse üle ja muretseti, ega värske idee Lääne-Balkani ühisturust ei ole liikmesusperspektiivi hiiliv lahjendamine. Ei ole, ei saa olla. Mõeldamatu, et need 6 riiki hakkaksid korraga jõuliselt mingit oma ühisturgu looma. Pääs EL ühtsele turule on see, mille nimel tahetakse töötada.

Bosnias oli põhjust tõsta delikaatselt küsimust liitumisest CFSPga, erinevalt Albaaniast (vt Gondori kroonika 20.-21.03.2017). Saame küll aru ka Bosnia delikaatsest olukorrast, tõsiseid välispoliitilisi otsuseid teeb seal kolme rahvusrühma esindajatest koosnev kollektiivne presidentuur konsensusega. Aga ühtne välispoliitika, eriti rahvusvahelise õiguse rikkumiste osas alates 2014 on mitte ainult praktika, vaid eelkõige väärtuste küsimus; ja siin ei saa päeva lõpuks kompromisse väga teha. Millest muidugi saadakse aru ka Bosnias.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga