21.10.2015

Coreper kinnitas stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonileppe Kosovoga. See lepe on esimeseks sammuks iga Lääne-Balkani riigi teel EL poole. Mõlemad (nii samm kui tee) on Kosovo jaoks veel ekstra rasked, kuna 5 LR neid riigina ei tunnusta. Kosovo arutelud on kogu aeg saadetud vaidlustega nimetamise üle ja kinnitustega, et miski, mis selle riigiga teeme, ei tunnusta seda riiki EL poolt, inglise keeles värdväljend status neutral. Homme kinnitab selle leppe ilma kärata ja “staatusneutraalselt” keskkonnaministrite nõukogu ja siis toimub ilma kärata ja “staatusneutraalne” allakirjutamistseremoonia. Võiks ju irvitada või kogu seda asja nii nõmedaks pidada, aga – leping on tehtud, viisid suheteks riigiga, keda osa EL-ist ei tunnusta, on leitud ja leppest saavad kasu mõlemad pooled.

Edasi ränne, 15.10 ÜK järelmitena. Kriis kestab, mitme LR valitsus on suure surve all või käriseb lausa, sellest ka emotsioonid isegi meie laua taga. Kuidas ikkagi edasi Türgiga? Olgu, kuni 01.11 valimisteni seal võib endale öelda, et ootame need ära, siis saame teada, mida türklased oma ostlusnimekirjast tegelikult ja sisuliselt tahavad, et siis nagu hakkame alles rääkima. Aga põhimõte, millest ka 15.10 sissekandes kirjutasin, on jäänud: kõik toimugu senistes raamistikes, põhimõtete ja teetähiste järgi. Ärme aja liitumisläbirääkimisi ja rändekriisi haldamist segi, öeldi. Kohe näha, et vanemast LR ega mäleta, kui palju kandidaatriigi suhtest EL-ga on määratud just liitumiskõnelustega – ühtki asja pole võimalik sellele lihtsalt kõrvale panna ja öelda, et see on nüüd kõige tähtsam, unustame muu. Ühesõnaga, ootame 01.11 valimisi, seni hakkame vaikselt tööle tegevuskavaga, teades, et see veel tegelikult muutub. 09.11 erakorraline JHA, sest olukord, eriti Lääne-Balkanil on veel palju hullemaks läinud. Nüüd tunnevad muudki regiooni riigid müüride püstitamise tagajärgi.

Brüsselis käimas president Ilves kohtus SI kolleegi Pahori ja EP presidendi Schulziga. Esimeselt murelik ülevaade olukorrast Lääne-Balkanil koos osutusega jälgida tähelepanelikult Horvaatia-Serbia piiril ja suhetes toimuvat. Süürias toimuvast küsiti rohkem meie arvamusi, ehkki see pole ju SIst ka nii kaugel. Schulz üllatas väga jõuliselt toetava seisukohaga Türgi-suhete kohta ja oli ka muidu, nagu alati nendel kohtumistel, praktilistes asjades mõistlik ja põhimõtetes vankumatult Euroopa-meelne.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga