21.01.2014

Lõuna Põhja- ja Baltimaade kolleegidega. Pisut kummaline kooslus, kuna Norra ja Island ju EL-i ei kuulu. Kuid Põhjamaade traditsioonilist koostöövaimu on hea hoida ka Brüsselis ning tore, et Balti riigid on nüüd enesestmõistetavaks osaks selles rühmas – mentaliteet, kultuuritaust on meil ikkagi nii sarnane. Päevakorras EL laudadel olevad asjad. SRM puhul on DK konstruktiivne mure, et mis ikkagi toimib mitteeuroala LR jaoks tagatisena (backstop), mis euroala LR jaoks on ESMi näol ikkagi kuidagi olemas. Üldisele Brüsseli virisemisele, et pangandusliit, eriti SRM, on nii keeruline ja raha on nii vähe ja kõik toimub nii hilja, vastas Norra kolleeg väga ilusti, et kõige olulisem sõnum on ju see, et EL-il on plaan, et võimalikuks kriisiks valmistustakse, et ei jääda hätta. Teinekord ongi hea kuulata kõrvalseisja arvamust, nende pilk vahel selgem. EP, COM ja NK poolt määratavatest esindajatest kõrgetasemelise omavahendite töögrupi protsess on jõudmas esimehe nimetamiseni, kelleks Brüsselis tõesti väga austatud IT endine peaminister ja COM supervolinik Monti. Liikmetena tahvat tema aga näha ametisolevaid rahandusministreid, mis ei lähe kohe üldse (sest siis esindataks vaid neid konkreetseid LR). Aga tundub, et kaldub sinnapoole, et vaja on rahandusministri kogemusega kandidaate. Keda Põhja-Balti rühmal praegu esitatud pole. Kahju, ehk saab veel mõelda. Muudest teemadest tegime lauaringi (EL LR privileeg see küll), et mis olukord on kodusel volinikumääramise rindel. Viimaseks andis LT ülevaate ettevalmistusest euroalaga liitumiseks 2015 algusest, kõik peaks ilusti sujuma, kriteeriumid on juba täidetud ja EL statistikaamet Eurostat peaks selle kinnitama aprillis. Siis võib küll retooriliselt küsida, et mis piirkonnast on tulnud euroala viimaste aastate head uudised?

Pärastlõunal tutvustas ELSi asedirektor Lilleväli esinduses ettevalmistusi EE eesistumiseks 2018. Tegevuskava on valmis valitsuse heakskiitu saama, loodetavasti juba järgmisel nädalal. 2014 peamised töösuunad on koolituskava ning eelarve kokkupanek. “Mis see asi maksab” on küsimus, mis huvitab ajakirjandust (ja muidugi poliitikuid) nii meil kui ka kõigis eelmistes eesistujariikides. Kuna EE riigieelarve planeerimine käib 4-aastase tsükliga, siis praegu tulebki hakata ses asjas selgust saama. Ehkki on klaar, et päris konkreetsed otsused kõiges me eesistumisse puutuvas teeb alles 2015 Riigikogu valimiste järel ametisse astuv valitsus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga