16.07.2019

  1. Kiire ülevaade COM presidendi kandidaadi Ursula von der Leyeni programmile, mille esitas täna EP täiskogule. Tuleb arvestada, et selle peamine eesmärk on täna õhtul toimuval hääletusel koosseisu enamus ehk 374 poolthäält kätte saada. Vastavuses 2019 EP valimistel tõusnud trendidega alustas kliima- ja keskkonnaküsimustest. Pakub nn Euroopa Rohelist kokkulepet, Green Deal for Europe. Esimese 100 päeva jooksul esitab eelnõu EL nn kliimaneutraalsuseks aastaks 2050. Selleks näeb ette olulisi täiendavaid investeeringuid, sh Euroopa Investeerimispangalt, merendussektori hõlmamist emissioonikaubanduse süsteemi, maksu nn süsinikulekke vastu jne. See üleminek peab töötama kõigi kasuks, ka enim mõjutatud inimestele ja piirkondadele (Eesti?)

    /Roheliste fraktsioon on juba öelnud, et ei toeta von der Leyenit sellegipoolest, kuna kavad pole piisavalt konkreetsed – tulekahju on valesti kustutatud, nagu ütlevad soomlased siis, kui kõik muidu õigesti, aga tegija nägu ei meeldi/

    Majanduse alt lubab toetust, eraldi EL strateegiat väikestele ja keskmistele ettevõtetele. Vastu koduriigi Saksamaa soove lubab lõpule viia pangandusliidu 3. samba ehk ühtse hoiusekindlustuse. See oleks juba väga suur samm. Euroala tulevikust ei midagi liiga konkreetset. Lubadus viia ellu juba põhimõtteliselt kokku lepitud nn euroala eelarve ja kasutada täielikult osale liikmesriikidest väga olulist paindlikkust stabiilsuse- ja kasvupakti rakendamisel – jällegi, vaatame, kas toob soovitud hääled.

    Euroopa sotsiaalõiguse sammas tuleb täiel määral ellu viia. Esimese 100 päeva jooksul esitab õigusakti, et iga töötaja saaks õiglast miinimumpalka. See on prantslaste uus mõte, on räägitud valemitest, kuidas “õiglast” igas liikmesriigis arvutada. Keeruliseks debatiks läheb… Uue ideena esitab liikmesriikide töötuskindlustuse EL tasandi ülekindlustamise skeemi – kui suure kriisi ajal riigi enda oma enam välja ei vea. Paralleeli oskan tuua vaid EL hoiusekindlustuse eelnõuga, mis teadagi edeneb klaasikildudel roomava trammi kiiruse ja häälega. Ühesõnaga, sotsiaalosa on tugevalt jõukamate liikmesriikide poole kaldu – ehkki, kellel võiks olla midagi vaesusega võitlemise vastu, eriti laste vaesuse puhul, mida von der Leyen ka pakub? Loomulikult peab sugudevaheline võrdsus valitsema nii firmade juhatustes, palgastatistikas kui COM koosseisus.

    Õiglane peab olema ka maksustamine. Kui 2020. aasta lõpuks pole üleilmselt kokku lepitud digihiidude maksu, peab EL enda oma tegema – mõistlik hoiatus, arvan. Lisaks EL ühtse ettevõtete tulumaksubaasi (NB! mitte maksumäärade!) ettepanek, mis pole muidugi ka uus.

    Meile eriti südamelähedases digi-küberpeatükis lubab EL-üleseid 5G reegleid, tehisintellekti eetilisi standardeid ja EL küberüksuse loomist – kõige sellega on COM asepresidendi Ansipi meeskond juba ka tegelnud. EL võime siin globaalseid standardeid luua on väga suur ja tuleb kõigiti ära kasutada.

    Euroopaliku eluviisi säilitamise alt, pange tähele, esimene asi on õigusriigi olukord liikmesriikides, lubab luua uue, komisjoni juhtimisel toimiva mehhanismi, kus jälgitaks kõiki liikmesriike võrdselt. Ja muidugi looks von der Leyen seose õigusriigi ja EL rahaeraldiste vahele.

    Atmosfääri alates 2015 kõvasti mürgitanud rände küsimuses lubab von der Leyen uut lähenemist, NB! sealhulgas ühtse asüülisüsteemi, nn Dublini määruse kohta. See väga teretulnud, kuna 2015 COM pakutud kohustuslikud kvoodid suuresti praeguse punnseisu põhjustasidki. Jääme ootama, kas komisjonil ja mõlema ääre käremeelsetel liikmesriikidel jätkub arukust rändekriisi haldamise teema politiseeritust ja dramaatikat maha võtta ja avada tee tagasi Schengeni täieliku toimimise juurde – see sõltub kõigist kolmest nimetatud toimijast/rühmast. Loomulikult on aga parim viis irregulaarse rändega võitlemiseks koostöö rände lähteriikidega, millest von der Leyeni programmis pikalt. See maksab väga palju raha ja diplomaatilisi töötunde, on aga igal juhul odavam kui juba EL-i jõudnud irregulaarsete migrantidega tegelda.

    EL roll maailmas on von der Leyeni (ja muidugi ka Eesti jt) jaoks reeglitel põhineva maailmakorra hoidmine ja tugevdamine. See nähtavaim kaubanduse alal, kus EL vaieldamatu suurjõud. Hoidma peab siin keskkonna, tervisestandardeid, mitte lubama lapstööjõudu – meil ka moraalne roll. Muu EL välispoliitika alt nimetab vajadust laiaulatusliku Aafrika strateegia järele, lubab tugevat suhet Brexiti-järgse Ühendkuningriigiga ja vannub truudust laienemispoliitikale. Kahjuks ei midagi idanaabritest ega EL naabruspoliitikast üldse. EL kaitsemõõtmest, eriti kauaaegse kaitseministri kohta üllatavalt napilt. NATO roll Euroopa kollektiivkaitse nurgakivina ilusti mainitud. Järsku ongi parem niipidi, kui laiadele poliitilistele liinidele mõelda.

    EL demokraatlikumaks muutmise osas lubab von der Leyen kokku kutsuda “Euroopa konverentsi” mh kodanike osalusel, EL tuleviku arutamiseks ja NB! toetab loobumist ühehäälsuse nõudest maksude ja ühtse välispoliitika alal – see saab tal väga raske võitlus olema.

    Loomulikult on Ursula von der Leyeni tänase esinemise peaeesmärk saada EPs kokku vajalikud hääled. Lähitunnid näitavad kas õnnestus. Kuid iga silpi ta kõnest ja esitatud programmist hakatakse talle ka edasidi meelde tuletama, seepärast see kõik oluline.