13.-14.12.2018

ÜKl Brüsselis oli esimeseks aruteluteemaks MFF. Riigijuhtide toon ja ka detailsusaste on nagu ikka pisut madalam kui ekspertide vahel või ka Euroopa ministrite vahel GACis. See muidugi ei tähendanud, nagu ei oleks korratud asjatundjatele juba hästi tuntud üldseisukohti. Võrreldes praeguse eelarveraamistikuga pole üldmaht nii religioosne teema, aga kärbete suurus, eriti ÜKP ja ÜPP alt, on küll. Lepiti, et kokkulepe tuleb saavutada 2019. aasta sügisel (mis siis eeldatavasti tähendab ÜK eesistuja Tuski ja ehk ka COM mandaadi ajal, need lõppevad vastavalt 30.11 ja 31.10.2019). AT eesistuja poolt kokku pandud läbirääkimisraamistik ehk otsustamist vajavate küsimuste nimekiri on edasiste arutelude aluseks ja eks siis RO peab hakkama LR aruteludest järeldusi tehes valikuid elimineerima ja seal esinevate ohtrate x-ide asemel numbreid panema ning ühel hetkel kogu selle teema Tuskile üle andma. Eelmise korra kogemuse põhjal – pigem varem kui hiljem, sest kõik teavad, et lõppkompromissi peab sõlmima tema, aga mitte eesistuja LR.

Edasi räägiti välisasjadest. Nagu järeldustest näha, jätab EL reaktsioonina hiljutistele sündmustele Aasovi merel lisaks Ida-Ukraina toetamisele lahti ka võimaluse edasisteks sanktsioonideks. On võimalik, et need arutelud algavad pea 2019 alguses, üheks võtmeküsimuseks on laevade ja meremeeste naasmine või siis mittenaasmine Venemaalt. Majandussanktsioone pikendati taas vaidlusteta. EL sõnumit tugevdas ka Tuski ja CFSP kõrge esindaja Mogherini kohtumine president Porošenkoga ÜK eelõhtul.

Edasi kuulati ära UK peaminister May, misjärel jätkus arutelu artikli 50 formaadis ehk 27-kesi. 25.11 ÜK poolt poliitilise heakskiidu saanud lahkumisleppe ratifitseerimine on UK parlamendis suurtes raskustes. Aga EL27 ei saa leppe teksti avada (seda ei palunud ka May) ega anda ka garantiisid, et Iiri piiri tagavaralahendus – kui see üldse peaks kunagi käivitatama – oleks ajaliselt piiratud. Hädalahendus ongi ju juhuks, kui muud lahendused ei tööta; ja ta peab kestma niikaua, kuni muud lahendused leitud. EL27 kinnitasid siiski oma avalduses, et tõesti püütakse tagavaralahendust vältida ja et ettevalmistused läbirääkimisteks tulevikusuhte, laiaulatusliku kaubandusleppe üle võivad alata kohe pärast lahkumisleppe allkirjastamist ehk siis enne UK lahkumist eeldatavalt 30.03.2019. Arutelude õhkkond on jätkuvalt üsna rahulik, ehkki lepinguta lahkumise tõenäosus siiski päevadega kasvab. Ma ei päriselt välista siiski edasisi kõnelusi ka May ja EL27 vahel enne UK parlamendi hääletust.

Nagu ikka, oli arutelude toon rände üle pisut teravam kui muudes küsimustes. EL ühtse asüülisüsteemi reformi tähtaega on taas edasi lükatud, juunisse 2019, ja küsimusi on mitmelt poolt: kas tõesti tahetakse ühe eelnõu, täpsemalt, ühe kriisihaldusmehhanismi vaidluste pärast kinni hoida kogu 7 eelnõust koosnevat paketti; kas olulisem on esmane või teisene ränne; ja küsiti laua taga ka, kas kõik ikka saavad aru, et Schengeni püsimajäämine võib sõltuda edust või edutusest asüülisüsteemi reformimisel. Ei välista, et mõnel järgmisel kohtumisel räägitakse sellest viimasest juba lahtisemate kaartidega.

Kliimamuutuste all lühike eriarvamuste väljendamine süsinikneutraalse EL pooldajate ja nn realistide vahel, tasakaal jäi paika, aga ÜK lubas 2019 I poolaastal teema juurde naasta. Desinformatsiooniga võitlemisetegevuskava tervitati, see ka meile väga oluline. Siseturu järeldused kiideti kobisemata heaks, aga sel teemal peavad riigijuhid 2019 I poolel veel ühe mitteametlikuma arutelu maha.

Lõpuks euroala tippkohtumine, Tuskile omaselt kaasavas formaadis, st osalesid 27 riigijuhti. Kiideti heaks rahandusministrite poolt kokku lepitud meetod, kuidas ESM hakkaks alates 2024 tööle SRF tagavaralaenajana. Arutati päris pikalt nn euroala eelarve üle. Selge, et see saab tulla vaid MFF seest ega saa just selsamal põhjusel olla väga suur. Aga poliitiliselt on see mitmele LRle vajalik ja seega suunati rahandusministreid sellega edasi töötama, ÜK naaseb teema juurde 2019 juunis. Liigub väga aeglaselt siis, nagu kõik euroala reformiga seotud asjad.