29.01.2018

Brüsselis artikli 50 [[GAC]]il. Läbirääkimisdirektiivid üleminekuperioodiks olid juba eelmisel nädalal [[Coreper]]is kokku lepitud, täna kiideti aruteluta heaks. Perioodi lõpp peaks (loogiliselt) olema 2020 lõpp, kuna siis saab otsa ka praegune [[MFF]]. Seni kehtib kogu EL õigus koos järelevalve ja vaidluste lahendamise korraga vastavalt [[COM]] ja Euroopa kohtu poolt. UK peab ka üleminekuperioodil kohaldama muudatusi EL õiguses. Kodanike õigused peavad samamoodi edasi kestma. Kahe viimase punkti üle on oodata eriti tõsiseid läbirääkimisi UK-ga. Pealäbirääkija Barnier on juba järgmisel nädalal uueks vooruks valmis. Samaaegselt vormistab [[COM]] 2017 detsembris esialgselt kokku lepitud lahkumistingimusi juriidilise lepingu mustandiks, mis lähinädalatel [[LR]] ette peab jõudma. Ja loomulikult oodatakse UK täpsemaid positsioone tulevikusuhteks, ilma selleta on raske 22.-23.03 [[ÜK]]l vastu võtta läbirääkimissuuniseid selle üle. Viimase argumendiga pareeriti täna ka [[LR]] arutelu- või positsioneerimisalged tulevikusuhete teemal. Mõned mainisid [[CFSP]]d, mõned teenuseid, aga mis sa ikka arutled, kui teise poole soove pea üldse ei tea. Oli lühikesevõitu koosolek seega.

Hommikupoolikul kohtusin [[NK]] peasekretäri Tranholm-Mikkelseniga 23.02 mitteametliku [[ÜK]] teemade üle. Institutsionaalsetest küsimustest tuleb riigijuhtidel arutleda tasakaalu üle tippametikohtade jagamisel. [[EP]] on selgelt öelnud, et ei kiida [[COM]] presidendikandidaadina heaks kedagi, kes pole olnud oma poliitilise grupi tippkandidaat. Lissaboni leping sellist asja küll ette ei näe, ja lisaks nõuab see [[ÜK]] liikmetelt seisukohta, kuidas muude tippametite määramisel erinevaid tasakaaluelemente (geograafia, suured-väikesed [[LR]], poliitilised grupid) arvestada. Otsustamist, hiljemalt juunis 2018, vajab [[EP]]  koosseis, kus [[EE]]l on võimalus üks koht juurde saada, samas pole sugugi kindel, et kõigile sobib 73 UK [[MEP]] kohast mõne allesjätmine Brexiti järel. Lisaks teeb siin vett sogaseks üleeuroopaliste nimekirjade sisseseadmise soov, mis vähemalt 2019 valimisteks praktiliselt ja juriidiliselt võimatu tundub. [[MFF]]i üle tulevad 23.02 arutlusele prioriteedid, üldmaht ja võimalik euroala eelarve – viimane küll üsna vähetõenäoline.

Kohtusin põgusalt ka uue [[AT]] kolleegi Blümeliga, kes hakkab nende eesistumise ajal 2018 teisel poolel tegema täpselt sama, mis mina 2017 – [[EP]] ja [[GAC]]. Jagasin kogemust, lubasin igati nõu ja soovisin edu.

22.01.2018

Esitlesin [[EP]] põhiseaduskomitees (AFCO) meie eesistumise saavutusi-tegemisi EL institutsioonidevaheliste eelnõude-teemadega. Mis on tundlikud, väga poliitilised ja tihti juriidiliselt väga keerulised, seega on ainus võimalus nendega tegelemiseks diskreetsus nii [[LR]] vahel kui EL institutsioonide vahel – nii püüdsime teha ja seda ka hinnati. Ka meie poolt saab koostööd AFCO-ga, eriti selle esinaise Hübneriga, igati konstruktiivseks ja avatuks kiita.

Tegime oma eesistumise ajal [[LR]] vahel põhjaliku ringi peale [[EP]] valimiste korrale, parlament teab nüüd täpselt, millised (väikesed) muudatused [[NK]] poolt üldse võimalikud on ja otsustamise koht on, kas püüda need ära noppida või loota, et järgmises koosseisus, 2019 ja edasi, oleks võimalik suuremaid kalu püüda – isiklikult kahtlen ses viimases. Üle-euroopaliste valimisnimekirjade teema sissetoomine sellesse (või ükskõik millisesse muusse) eelnõusse venitaks otsustamist igal juhul üle 2019 valimiste, [[LR]] konsensust siin ei paista. Läbipaistvusregistri üle [[NK]] mandaat saavutatud, nüüd järgnevad kindlasti tulised läbirääkimised, kus [[NK]]lt nõutakse rohkem. Delegeeritud ja rakendusaktide kriteeriumite üle samuti [[NK]] mandaat olemas. Päris lähedal lõplikule kokkuleppele oleme [[NK]]s poliitiliste parteide määruse üle ja ka [[EP]] 2019 valimiste kuupäeva üle. EL institutsioonide vahel oleme lähedal ka rahvusvaheliste lepingute üle käivate infovahetuseprotseduuride kokkuleppimisele. [[EP]] uurimisõiguse üle pidasid meie eesistumise ajal kõnelusi 3 institutsiooni õigusteenistused, poliitilisi läbirääkimisi ei toimunud. Kodanike initsiatiivi eelnõuga on üle poole tööst tehtud. Kokkuvõttena: ei näe põhjust liigseks rahulolematuseks tehtud tööga.

See oli minu jaoks viimane etteaste meie eesistumisega seoses. Gondori kroonika püsilugejad on juba täheldanud sissekannete harvenemist – mu töö ongi nüüd vähem operatiivne ja selles on vähem igapäevast tulistamist nn põllul. Mõtlen natuke, kas ja kuidas seda blogi jätkata, avalehel olevas Miks ja Kuidas-rubriigis seatud eesmärke ta suures osas vaevalt täita saab.

Paar sõna aga järgmise [[MFF]] üle käivitunud riigisisese debati üle. Alati terane ja vaimukas peatoimetaja Raid süüdistab mh mind lubaduses järgmisse EL eelarvesse rohkem sisse maksta, seda väidetavalt ilma Riigikogu mandaadita. Esiteks, arutelud on alles algamas ja ükskõik milline [[EE]] siduv seisukoht saab tulla alles pärast [[COM]] eelarve-ettepanekut mais. Kas meie sissemakse suureneb viiendiku võrra nagu praegu ennustab rahandusministeerium või rohkem või vähem, või koguni väheneb, selle üle saavad valitsus ja Riigikogu hakata valgustatult otsustama alles siis. Praegu käib enda positsioneerimine tulevasteks läbirääkimisteks, kus meiega sarnast valmidust on väljendanud pikk rida riike. Teiseks, [[MFF]]ist iga sissemakstud euro eest 4 vastu saav ja nähtavas tulevikus netosaajaks jääv liikmesriik peaks peast soe olema (kui riik saab peast kuidagi olla), kui välistab juba ette oma sissemakse suurendamist. Kolmandaks ja peamiseks, [[EE]] ei ole peast soe. Valitsus otsustas oma esialgsed seisukohad juba 07.06.2017 ja [[ELAK]] kiitis need heaks 03.07.2017. Peaminister Ratas väljendas neid mh kohtumisel [[COM]] eelarvevoliniku Oettingeriga – [[EE]] ei toeta [[MFF]] mahu vähendamist. Seega, Raidi väide, et Riigikogu polevat poole sõnagagi eelarveteemat puudutanud, ei pea paraku paika ja  riigiametnik siin ei soolotse. Aga, nagu öeldud, päris läbirääkimised alles algavad ja loomulikult annab valitsusele siduva mandaadi selleks Riigikogu, täpsemalt [[ELAK]]. Nagu on andnud praeguseks arukaks positsioneerimiseks. Nii et siin Riigikogu appihüppamist, ka väga lahedas toonis, nagu Raidi oma on, ei vaja. Aga igasugune tähelepanujuhtimine olulisele teemale: kuidas me oma riigieelarve olulise tuluallikaga edasi tegeleme, on muidugi teretulnud ja loodetavasti õnnestub ka selle üle varsti debatti pidada.

18.01.2018

Päev Haagis, kuhu jõudsin Brüsselist läbi tormi, rong jäi murdunud puude pärast Rotterdamis seisma ja loomulikult oli samal ajal ka kiirteel avarii. Aga lõpuks kõik sujus. Kohtumised välisministeeriumis, peaministri [[šerpa]]ga ja parlamendi EL asjade komisjonis, lisaks ettekanne Clingendaeli mõttekojas.

Eriti kuna Haagis samal päeval ka [[COM]] eelarvevolinik Oettinger – suurte masside läheduses ruum deformeerub – siis kujuneski kohtumistel põhiteemaks järgmine [[MFF]]. Hollandlastel on sellega kahekordselt keeruline – lahkub suur netomaksja UK ja kui juurde vaja maksta, pöörduvad pilgud muidugi teiste netomaksjate poole; lisaks kaovad tõenäoliselt ära kõik tagasimaksed, mis seni aidanud korrigeerida ka [[NL]] negatiivse netopositsiooni kõige reljeefsemaid kühme. Mure ühesõnaga suur. Ma hoiatasin küll käsitlemast [[MFF]] vaid netopositsioonist lähtuvalt, vaataks ikka ühispoliitikaid, mis EL oma rahaga teeb, aga seda on suurel netosaajal muidugi lihtne öelda. Euroopa lisaväärtus on positiivne mõiste ka Haagis ja [[CEF]]i on ses ühenduses hea kiita. Neetult hea on saada öelda, et noh, eelmine kord, praegust eelarvet läbi rääkides oli [[EE]] ainus [[ÜKP]]-riik, kes [[CEF]]i algusest peale toetas.

Muudest teemadest lähenev 23.02 mitteametlik [[ÜK]], kus peale [[MFF]] ka institutsioonidevahelised küsimused. Oleme siin [[NL]]ga üsna samal lainel, muidugi selle väikese nüansierinevusega, et kui läheb UK 73 [[MEP]]ikoha ärakaotamiseks, siis kui meil oleks võimalik sealt 1 koht juurde saada (mõned [[EP]] plaanid seda võimalust välgutavad), siis me kärpimise asjas nii radikaalsed poleks. [[EMU]] reformi osas oleme mõlemad ettevaatlikud ja äraootavad, muu hulgas ka [[DE]] uue valitsuse moodustamist ja Berliini-Pariisi kõnelusi. Kuidas ikkagi plaanitavad institutsioonilised muudatused ülisuure riigivõlaga [[LR]]de võlga ja riske vähendada aitavad, seda küsime mõlemad, kaks kasinusriiki.

Ettekandes Clingendaelis rääkisin esmalt [[EE]] eesistumise tulemustest. Esile tõin edu peamiselt 4 valdkonnas: kaitse ([[PESCO]], aga mitte ainult), kliima-energia (EL on nüüd valmis Pariisi kliimalepet täitma asuma, nii valitsuste kui erasektori poolt), sotsiaalmõõde (sotsiaalsamba proklamatsioon ja lähetatud töötajate direktiiv) ning muidugi digimõõde, üle platsi, rohkem üldpoliitilist ja vähem digituru eelnõudest, ehkki näiteks geoblokeeringu osalist lõpetamist võib juubeldada küll. Aga lisaks rääksin murettekitavatest tendentsidest EL-is: avatus versus protektsionism – väliskaubandus, aga mitte ainult; Ida ja Lääne vahel naasnud pinged, pisut tasakaalust väljas telg sotsiaal-siseturg; EL vajadus tegelda rohkem probleemidega [[LR]] sees (seni peamiselt [[LR]] vahel) ja pika vaate puudus välispoliitikas   – näiteks tõin osalt hangunud laienemispoliitika ja tehnokraatliku naabruspoliitika seal, kus naabrid ja eriti nende naabrid vaatavad asju geopoliitiliselt. Laienemise kohta loodame küll tõuget 17.05 Sofias toimuvalt Lääne-Balkani tippkohtumiselt. Kõigist neist teemadest lähemalt ka ajalehtedes, nagu öeldakse.