26.12.2017

Tagasivaade meie eesistumisele välisministeeriumis, kus koordinatsioon oli minu vastutusel, kuid konkreetsed töölõigud muidugi kogenud kolleegide käes ja juhtida. Mulle otseselt jäi kureerida vaid üldasjade liin. Taas tuleb tõdeda, et diplomaatias aitab kogemus palju, mitu vanemat kolleegi vedas eesistumist, trilooge, juhatamist sellise enesestmõistetavusega, nagu poleks kogu töise elu muud teinud.

Eelmistelt eesistujatelt õppisime välisministeeriumi jaoks olulisena, et kuigi roteeruv eesistuja ei juhata [[CFSP]]ga tegelevaid geograafilisi [[NK]] töögruppe, seda teeb [[EEAS]], tasub ikkagi Brüsseli-esinduse välispoliitikaliini pardal, tihedas koordinatsiooniahelas hoida. Muidu on oht, et hakkavad sulle seletama, et ei-ei, meie prioriteet on praegu hoopis miski muu – ja see “meie” võib olla [[EEAS]], mitte eesistujariik.

Välisministeeriumi eesistumise osaks olid ka kolmekohalise arvuga mõõdetav hulk lõunaid, briifinguid, seminare, kultuuriüritusi, mida viisid läbi meie välisesindused. Kõige rohkem EL [[LR]]des, aga ka kolmadates riikides, igal pool vastavalt kohalikele traditsioonidele, kolmandates riikides koostöös EL delegatsiooniga. Eraldi töölõik oli EL seisukohtade koordineerimine ja esitamine rahvusvahelistes organisatsioonides.

Hoidsime ka välisministeeriumit teemade puhul digimõõdet igal pool esil. [[GAC]] võttis vastu küberjulgeoleku järeldused ja tegevuskava, arengupoliitika alt järeldused Digitaalsus ja arengukoostöö, surusime andmevoogude teemat kaubanduslepingutes. Välisministeeriumi entusiastide poolt loodi EL kehtestatud sanktsioonide digilahendus, EU Sanctions Map, mis detsembris pidulikult EL institutsioonidele hoida, ülal pidada ja edasi arendada anti.

Kõige olulisem välispoliitikateema, kogu meie eesistumise teine horisontaalne prioriteet, oli idapartnerlus. 24.11 tippkohtumine Brüsselis läks korda, ühisdeklaratsioon sai tänu meie  Brüsseli meeskonna suurepärasele tööle vastu võetud. Liikmesusperspektiiv idapartneritele polnud seekord teemaks, seda teadsime, aga samas ei lasknud me EL-i taganeda senisest ambitsioonitasemest. Lisaks kutsusime idapartnerite ministrid 4 Tallinnas korraldatud [[NK]] kohtumisele – välis-, digitaal-, transpordi- ja sise-justiitsministrite omale. Võime julgelt öelda, et saavutasime oma eesmärgi tõsta idapartnerluse nähtavust ja tähtsust EL-is.

EL lähtus oma suhetes Venemaaga 2016 märtsis [[FAC]]i poolt heaks kiidetud 5 põhimõttest (vt Gondori kroonika 14.03.2016) ega mõjutanud eesistujaroll ka [[EE]] tegevust Vene suunal. Ei toimunud eesistujariigi välisministri visiiti, mis teinekord eesistuja silti kasutades tehakse. Ühe seminari Moskvas korraldasime ja ühel teemal (laienemine) juhtisime ka tavapärast EL-Vene dialoogi. Täies vastavuses praeguse aja EL-Vene suhete tiheduse, ambitsiooni ja atmosfääriga. Tehnilise otsusena pikendati aasta lõpus veel majandussanktsioone Venemaa vastu.

Tohutu suuri samme tehti EL-is meie eesistumise ajal kaitse valdkonnas, suurimaks saavutuseks 25 [[LR]] osalusel käivitatud [[PESCO]]. Juhtroll võis siin küll olla [[CFSP]] kõrge esindaja käes, aga kui vaja – ja EL-is on iga asja puhul vaja – juriidilist alust, raami kokku leppida, siis tuli eesistuja ülitublil meeskonnal Relexi-töögrupp ikkagi ööpäevadeks töölistada. Otseselt eesistuja vedamisel lepiti kokku ka Euroopa kaitsefondi regulatsioon, mis võimaldab esmakordselt [[COM]]l rahastada kaitsealaseid projekte. Samuti märkimisväärsena – välispoliitika all tuleb harva seadusandlusega tegelda – lepiti triloogidel kokku stabiilsuse ja rahu rahastamisinstrumendi muudatustes, mis võimaldab EL-il maksta missioonipiirkondades partnerite teatavaid kulusid. Ja loomulikult tõstsime me igal pool esile EL ja NATO koostöö tähtsust.

Hoolimata [[WTO]] detsembri Buenos Aireses toimunud ministrite konverentsi vähesest edust saavutati EL sees kaubandusteemadel nii mõndagi. Eriti arvestades, et praegusel ajal tõstetakse väliskaubandust iga jumala [[ÜK]] päevakorda või surutakse järeldustesse sellkohast lõiku või alustatakse laua taga: Ma küll toetan kaubandust (mis see alternatiiv oleks, isevarustamine?), aga me ei tohi olla naiivsed (kaubanduse toetajad järelikult on?) ja siis läheb hoiatamiseks, kitsendamiseks, näpuviibutamiseks. Igatahes, meie eesistumise ajal lepiti triloogidel [[EP]]ga kokku kaubanduse kaitsemeetmete ja dumpinguvastaste meetmete üle. Mõlema puhul ütleb juba nimetus ideoloogilise ornamendi ära, aga hoolimata kogu [[NK]] mandaadi jäikusest ja [[EP]] veel suuremast tendentsist protektsionismile, on siiski hea, et eesistujaks ja läbirääkijaks oli liberaalne [[EE]]. See annab saavutatud kokkulepetele loodetavasti pisut lisalegitiimsust ka teiste samameelsete kaubandusliberaalide silmis.

Kaks eriteemat, mis mõlemad pika vinnaga: Rände välismõõtmes oli meie esimeseks eesmärgiks tõestada, et (eriti tulles vahemereriigi [[MT]] järel) meil on jätkuv huvi, osalus ja omalus Vahemere piirkonnas ja rände lähteriikides aetavas EL poliitikas, nn rände välismõõtmes. Sellega saime sise- ja välisministeeriumi heas koostöös ja ka tänu varasemalt loodud suhetele teiste [[LR]] ja EL institutsioonide kolleegidega ilusti hakkama. Lisaks saime oktoobri [[ÜK]]lt ülesande saada detsembriks kokku 110 miljonit EL Aafrika usaldusfondi – tuli täis ja kuhi ka peale.  Laienemispoliitikas avati nii Montenegro kui Serbiaga 2 peatükki läbirääkimisteks, mis praktiliselt ka maksimum, mida sai saavutada. Lisaks detsembri [[GAC]] lõuna kandidaatriikide välisministritega. Pisut kahetsesime teadagi, et [[COM]] lükkas traditsioonilise laienemispaketi sügiselt 2018 kevadesse, aga ehk see ongi hea Lääne-Balkani igati mõistlikult oma eesistumise prioriteediks tõstnud [[BG]]le. Saavad ühes voos rääkida [[LR]] vahel läbi laienemisjäreldusi ja valmistuda 17.05 Lääne-Balkani tippkohtumiseks, kus tahaks väga loota, et ka laienemispoliitika kaua vaja olnud uue tõuke saab.

Arengukoostöö all hoidsime fookuses digimõõdet ja – mis Brüsselis kunagi lihtne pole – lõime eraldi [[NK]] töörühma, nimelt ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamise jälgimiseks EL [[LR]] poolt (vt ka Gondori kroonika 13.12.2017).

Üldasjade alt on küberjulgeolek juba mainitud. Institutsioonidevahelist koostööd ajasime ladusalt (nii ladusalt kui suhteliselt uus [[LR]] oskab, siin on vanematel oma suured eelised). 2018-2019 õigusloome ühiskava, tegelikult siis EL tööplaan 2019 [[EP]] valimisteni, sai sujuvalt kokku lepitud. Pikema ülevaate tööst institutsioonidevaheliste eelnõudega annan [[EP]] põhiseaduskomisjonile 22.01, siis nendest lähemalt ka siinses blogis. Praegu mainin vaid [[NK]] ühispositsiooni-läbirääkimismandaadi saavutamist institutsioonidevahelise ühtse läbipaistvusregistri üle – selle olime(gi) endale prioriteediks seadnud.

Brexiti läbirääkimised polnud õnneks eesistuja pidada ega vedada. Artikli 50 [[Coreper]]ide ja [[GAC]]ide juhatamise näol töölistas see meid aga küll. Ja koos ülejäänud 26 [[LR]]ga õnnestus meil mitte lasta läbirääkimistel kanduda muudesse formaatidesse ega lasta Brexitil varjutada EL tavatööd, mis Brexiti-protsessi kaalu arvestades igati märkimistvääriv saavutus.

14.-15.12.2017

[[ÜK]] oli tihe ja sisukas. Peale päevakorra ja järeldustega kaetu tuli ette välispoliitikaküsimusi nagu Vene sanktsioonide pikendamine ja USA otsus Jeruusalemma kohta, rännet ja euroala tulevikku arutati vabas vormis ja lõpuks kinnitati Brexiti läbirääkimiste I faasi piisava edu olemasolu ja liikumine II faasi.

Aga kõigepealt järeldustega kaetud, nii-ütelda ametlikum osa. Juubeldati [[PESCO]] käivitumist (eritseremoonial pidas kõne ka [[EE]] kaitseväe juhataja Terras) ja anti edasise tegevuse suunad. Sotsiaalmõõtme üle vaieldi, nagu ikka. EL tööjõuameti loomisel väga palju toetajaid polnud, aga [[COM]] president Juncker lubas ettepaneku ikkagi teha, ja märtsi [[ÜK]] peab paraku taas sotsiaalmõõtme juurde tagasi tulema, sellest ei pääse. Tegelikult peaks korraldama mingi koordineeritud algatuse selle tasakaalustamiseks siseturu tugevdamise ja süvendamise nõudmiseks, eriti teenuste alal, praegu on poliitline pendel ikka väga ühes servas. Hariduse ja kultuuri all tõusis küsimuseks Euroopa päeva tähistamine koolides, mõni peaminister väitis lausa, et tema selle päeva olemasolustki ei tea, teine aga kiitis, et tal käib terve valitsus sel päeval koolides esinemas. Ka selle teema eripäraks on vähene EL kompetents … ja teinekord tõusevad just neil teemil kõige aeganõudvamad vaidlused.

Vene sanktsioonide pikendamine läks valutult, sanktsioonid on saanud rutiinseks osaks EL Vene-poliitikast. Küll aga vaieldi pikalt Jeruusalemma küsimuse üle, Lähis-Ida on paljudes [[LR]]des ka sisepoliitiliselt terav küsimus, samas USA otsus ju tegelikult ka midagi olukorras muutis. EL on aastakümneid olnud seisukohal, et Jeruusalemm peaks olema kahe riigi pealinn, ja palju eile ka ei räägitud, ainus, millele suudeti kokku leppida, on ühelauseline kinnitus senise seisukoha püsimisest.

Rändeteemal oli Tuski teravast kutsekirjast (vt Gondori kroonika 13.12.2017) niipalju kasu, et suuremad emotsioonid laeti maha enne [[ÜK]] algust. Vaieldi üsna tsiviliseeritult, aga ega seisukohad lähenenud küll. Ümberpaigutamise teema keerukusest räägivad kahe osapoole argumendid: üks ütleb, et ümber on paigutatud vaid 2% kõigist tulnutest, teised vastu, et need (32 000) on tervelt 90% asüülitaotlejate nõuetele vastanuist (siin peetakse küll silmas mitte kõiki tulijaid, vaid neid 160 000, keda 2015 otsuse järgi tuli ümber paigutada). Igatahes, nagu oli karta, välismõõde ja üldse see, mis paremini läinud, sai vähe tähelepanu, aeg kulus peamiselt sisemõõtme ühele osale. Mitu riigijuhti küll tunnustas [[EE]] paberit kui alust edasiminekuks ja eesistuja Tusk võttis arutelu realistlikult kokku, öeldes, et märtsis vaatame, kuidas arutelud [[NK]]s on edenenud ja vaatame, kas on eeldusi jõuda konsensusele või tahab enamus juuniks ikkagi enamushääletusega otsused ära teha.

Täna hommikul toimus fiskaalleppe riikide kogunemise sildi all sisuliselt euroala laiendatud tippkohtumine, 27-kesi, puudu vaid UK. Kole keeruline on selle seltskonnaga ja selles ajaraamis suuri sisulisi asju arutada, teinekord tuleb väga pikkade järelduste meetodit harrastanud eelmine eesistuja Van Rompuy arusaamisega meelde. Seminari pidamine on selle publikumiga ikka eriline kunst. Võib vist öelda, et suurtel reformiunistustel nagu euroala rahandusminister või euroala eelarve pole hetkel lennuvõimet. [[ESM]] kui kunagi tulevikus viimne krediidiandja mitmes olukorras võib kunagi teoks saada. Pangandusliidu lõpuleviimist toetavad nime poolest kõik, aga ühed räägivad vaid riskide vähendamisest, teised jälle vaid suuremast kindlustamisest. [[COM]] president Juncker küsis pärast pressikonverentsil, et kas need, kes koledasti riske tahavad vähendada, on ikka numbreid vaadanud, riskinäitajad on kõvasti alla läinud. Aga igatahes, oli teada, et kuni [[DE]]s uut valitsust pole, ei saa neid asju ka sisuliselt arutada.

[[ÜK]] lõpetas artikli 50 formaadis, 27-kesi. Kinnitati pealäbirääkija Barnier ja [[COM]] hinnang, et I läbirääkimisfaasis ehk lahkumisleppe üle on saavutatud piisavat edu ja võib liikuda teise faasi – tulevikusuhe ja üleminekuperioodid. Kiideti heaks suunised edasiseks. Jaanuaris peab [[GAC]] heaks kiitma läbirääkimispositsioonid üleminekuperioodide läbirääkimisteks ja märtsis [[ÜK]] tulevikusuhte omadeks. Esimesega on selgem, kõik EL reeglid ja süsteemid kehtivad, UK aga ei osale EL otsusetegemises, muutub reeglitetegijast puhtalt reeglitejärgijaks. Tuleviku osas oodatakse kõigepealt ka UK valitsuse vaadet, nad hakkavad seda jõulueelsel nädalal arutama. Mida enam ja kiiremini selgust, seda parem. [[COM]] hakkab kohe ka seni saavutatud kokkuleppeid lahkumislepingu tekstiks vormima – mitut asja tuleb veel täpsustada, ei saa kerge seegi olema.

13.12.2017

Meie eesistumise viimane [[EP]] plenaaripäev Strasbourgis algas hommikusöögiga [[EE]] [[MEP]]idega. Vaatasime tagasi käidud teele, millest ei saanud ju alati olla päris kindel, et ikka viib Arkaadiasse, ja mitte Valhallasse. Eks põhjalikumad kokkuvõtted seisa veel ees, täna tõdesime, et õnne on meil ka olnud, mõned kõige hullemad hirmustsenaariumid teoks ei saanud. Brexit ei varjutanud kogu EL tavategevust, rändekriisi hullud päevad ei naasnud ja õigusriigi olukord mõnes [[LR]]s ei tulnud [[NK]] ametlikku päevakorda.

Ennelõunal ettevalmistus 14.-15.12 [[ÜK]]ks. Siin olin üsna vabas positsioonis, kuna [[ÜK]] ettevalmistusel [[NK]] eesistujal otsest rolli pole, see on eesistuja Tuski vastutus. Tusk oli oma rändeteemat ette valmistanud kirja ühe punktiga, mis ütles, et kohustuslikud kvoodid on mõnes mõttes osutunud ebaefektiivseteks, torganud kepi [[EP]] sipelgapessa, kriitikat sadas täna nagu rahet, nii et pidin ka lõppsõnavõtus kordama, et rändekriisi lahendamist ei saa taandada ühele üksikküsimusele ja riigijuhtide arutelu ühele lausele kutsekirjas. Teine põhiteema oli Brexit ja siin kiideti pealäbirääkija Barnier’d ja viibutati näppu Londonist tulnud signaalide peale, nagu poleks 08.12 saavutatud esialgsed kokkulepped ikkagi siduvad, kui kaubandussuhte üle kokkuleppele ei saada. Barnier kinnitas jõuliselt, et neile lepetele luuakse kiiresti siduv juriidiline vorm, kõik kirja lahkumislepingusse, mis tuleb ratifitseerida [[EP]] ja UK parlamendi poolt.

Pärastlõunast õhtusse 6 sõnavõttu, kokku 6 ja pool tundi plenaaril istumist, vahele 3 õigusakti allkirjastamine ja intervjuu ERR-ile. Esiteks temaatiline arutelu [[RO]], [[BG]] ja [[HR]] Schengeniga liitumise üle. Esimesed kaks täitsid tehnilised kriteeriumid juba 2011, aga [[NK]]s pole vajalikku konsensust liitumiseks seni saavutatud, mõne läänepoolse [[LR]] poliitilise vastuseisu tõttu. Olen ise [[EE]] esindades avalikult toetanud liitumist ja sain rahuloluga tõdeda, et 07.12 [[JHA]] vastava arutelu sai [[EE]] siseminister Anvelt kokku võtta, et keegi ei protesteeri laienemise küsimuse päevakorda paneku vastu lähikuudel. [[BG]]l eesistujana oleks seda pisut ebamugav olnud nõuda, nüüd on vajalik eeltöö meie abil tehtud. Tänasel debatil sai [[NK]] muidugi palju kriitikat, aga ei puudunud ka läänepoolsemaid [[LR]] esindavate [[MEP]]ide kahtlused, kas aeg ja reformide seis liituda soovijates on ikka õige. [[RO]] puhul esines ka mõni oma opositsiooniline [[MEP]] kriitikaga justiitsreformide seisu üle, see muidugi riigi asja edendada ei aita.

Teiseks arutati Euroopa sotsiaalõiguste sammast. Kuna see sai alles 17.11 Göteborgis 3 EL institutsiooni poolt välja kuulutatud ja allkirjastatud, siis peamiselt juubeldati seda. Saali vasemalt poolt kõlas ka nõudeid kiiresti ja rohkem teha, paremalt aga meenutusi vajadusest konkurentsivõimet tõsta ja ka lähimuspõhimõttest – tõsi, EL-il ongi sotsiaalvaldkonnas vähe kompetentse. [[NK]] poolt pidin sama meelde tuletama, samuti tasakaalu vajadust sotsiaalmõõtme tugevdamise ja siseturu tugevdamise vahel.

Vahepeal allkirjastasin koos parlamendipresidendi Tajaniga 3 viimast EL õigusakti meie ajal. Mainin neid allkirjastamisi, kuna tegu ju meie eesistumise saavutustega, meie ajal ja poolt [[EP]]ga läbi räägitud asjad. Täna näiteks üliolulised ja -keerulised [[EFSI]] edasiarendus ja [[ÜPP]]d oluliselt lihtsustav nn omnibus-määrus.

Kolmas plenaariarutelu käsitles ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmise järgimist ja jälgimist EL-is. Kuna need eesmärgid väga laiad, siis loodi [[NK]]s meie eesistumise ajal ja ajamisel uus spetsiaalne horisontaalne töögrupp nende täitmise jälgimiseks, täitsa saavutus jälle. Edusammude (ja ka mahajäämise) hindamiseks on vaja kvaliteetseid andmeid, neid koondab EL statistikaamet Eurostat. [[COM]] kutsuti aga üles looma veel selgemaid töövoogusid, esitama lisaandmeid ja nõudeid nende andmete hankimisel, esitamisel ja kasutamisel ja ka uut tüüpi andmeid.

Neljas teema oli [[COM]] hiljutine ettepanek EL tsiviilkaitsemehhanismi tugevdamiseks (vt ka Gondori kroonika 25.10.2017). Lubasin [[NK]] poolt kiiret käsitlemist, arutelud algavad järgmisel nädalal ja tõsi on, looduskatastroofid on lisandunud. Kuid EL mehhanismide tugevdamise kõrval tuleb väga hoolikalt silmas pidada ka ennetustööd ja [[LR]] endi võimete arendamist. EL tuletõrjet ei saaks tulla ka siis, kui keegi väga tahaks.

Viiendaks natsistlike ja fašistlike sümbolite keelustamisest. Tõsi, et viimastel aastatel on nende (nagu igasugu muude ilguste, näiteks kommunismisümbolite) levik suurenenud, põhjuseks mh uued infokandjad ja -platvormid, eriti internetis. Sõnavabadusel on siin oma piirangud. Aga EL-ülest keeldu pole võimalik kehtestada. Tõsi, tänane debatt seda eriti ka ei käsitlenud, loobiti neidsamu sümboleid, lisades muidugi ka teiste totalitaarsete režiimide omi ja meenutades hiljutisi äärmuslaste demonstratsioone mitmes [[LR]]s. Minuga isiklikult võttis aga nokapoka üles [[MEP]] Halla-aho (kes ise on [[FI]] kohtu poolt ühe ühiskonnagrupi solvamise eest süüdi mõistetud), väites, et sümbolid on vaid tint paberil, nad pole iseenesest ohtlikud. Vastasin, et peab olema põhjus sellele, et totalitaarsete režiimide all kannatanud riigid kalduvad kuidagi hõlpsamini nende sümboleid keelustama.

Ja viimaseks [[EP]] uurimisõigus. Nagu iga demokraatlik parlament, nii moodustab ka [[EP]] uurimiskomisjone ja tahab sinna kuulamiseks kutsuda kõiki, keda heaks arvab. [[EP]] pole aga tavaline parlament tavaliste kodanike jaoks ja üle. Senine parlamendipoolne ettepanek ei arvesta selle juriidilise reaalsusega ja on kolme EL institutsiooni õigusteenistuste tuliste vaidluste objektiks. Esitasin suhteliselt tuimalt juriidilisi ja protsessuaalseid argumente ja nägin heameelega, et ka [[COM]] esindanud volinik Avramopoulos esines sama nahkselt. Edasi saab liikuda siis, kui 3 institutsiooni õigusteenistused on oma põhjaliku eeltöö lõpetada, ja sedagi siis, kui [[EP]] esitab uue, realistlikuma ettepaneku.

Nii lõppes meie eesistumine [[EP]] plenaaril, jääb veel peaminister Ratase kokkuvõttev kõne 16.01. Oli huvitav, õpetlik ja … üldse mitte nii hull kui ette hirmutati. Põhjalikumad kokkuvõtted järgnevad, lähemalt ajalehtedes ja muidugi sessamas blogis.

12.12.2017

Pikk päev [[EP]] plenaaril Strasbourgis algas mitteametliku kohtumisega põhiseaduskomisjoni esimehe Hübneri ja liikme Leineniga [[EP]] valimisõiguse reformi teemal. Õigus kehtib pisimuutustega aastast 1976, nüüd ajab parlament suuremat reformi, aga [[LR]]des on kõik valimiste korraldamisega seotu väga erinev ja väga tundlik, samuti on  otsustamiseks vaja konsensust. [[EE]] võttis härjal sarvist ja [[NK]] üldasjade töögrupp on oma eesistuja Sibula juhtimisel käinud läbi kogu eelnõu. [[LR]]de vahel on võimalik kokku leppida umbes 7,5 mitte liiga suurt muutust ja seda asjade seisu täna suuliselt esitlesingi. Suur pahandus ruumis on küsimus üle-euroopalistest nimekirjadest, kus [[NK]]s ootad üksmeelsust nagu sokult piima, aga selle soovijate lootus on 23.02 erakorralisel [[ÜK]]l, mis arutab institutsioonilisi küsimusi ja kus see asi kindlasti arutlusele tuleb. Eks [[EP]] peab nüüd mõtlema ja otsustama, kas võtta need võimalikud muudatused või jätta reform paremaid aegu ootama.

Lõuna paiku kirjutasin koos [[EP]] presidendi Tajaniga alla 13 õigusakti, kah meie eesistumise saavutused ju. Seejärel käisin hea koostöö eest tänamas [[EP]] peasekretäri Wellet, kellega esimest korda puutusin tööalaselt kokku toonase Euroopa Kristlike Demokraatide Liidu raames 1994. Meile oli eriti oluline parlamendi sekretariaadi koostöö EL õigusakti esmakordse digitaalse allkirjastamise juures (vt Gondori kroonika 25.10.2017). Welle oli väga huvitatud mu hommikusest kohtumisest valimisõiguse teemal ja meelisklesime võimalike variantide üle.

Õhtupoole kõigepealt poliitiline kohtumine 3 EL institutsiooni vahel institutsioonidevahelise leppe täitmise vahearuande üle. See läks praktiliselt autopiloodil, eks eesistumine hakka vaikselt tunda andma. Aga siin polnud ka midagi eriti vastuolulist, seadusandlik töö edeneb jõudsasti ja mõne institutsioonidevahelise teemaga oleme meie eesistumise ajal ka täitsa ilusti edasi liikunud. Väike võbelus tekkis, kui [[EP]] poolt tõsteti üllatuslikult omavahelise läbipaistvuse ehk eri koosolekutel osalmise küsimus, mis leppes ometi selgelt lahendatud. [[NK]] saab osaleda [[EP]] komisjonide koosolekutel, aga mitte koordinaatorite omadel, kus asju päriselt ja sisuliselt arutatakse. Selge on, et [[NK]] ei saa lubada parlamendi osalemist meie töögruppide koosolekutel, kus meil sisuliselt ja päriselt asju arutatakse.

Viimase kohtumise olime ise kokku kutsunud, institutsioonidevahelise läbipaistvusregistri üle (vt ka Gondori kroonika 06.09.2017). [[NK]]l on meie sihikindla töö tagajärjel nüüd olemas mandaat läbirääkimisteks ja selle esitlemiseks koosolek toimuski. Sisuliseks aruteluks ei pidanudki minema, leppisime, et kohe 2018 alguses tuleb kokku tehniline töörühm ja asjaga liigutakse kiiresti. Asjaoluga, et [[LR]] diplomaadid, ka alalised esindajad, ei saa käia EL institutsioonide reeglite alla (kuna pole EL ametnikud), on lepitud ja asja pehmendab pisut mandaadi säte nr 13, mis kutsub eesistujariigi alalist esindajat ja ta asetäitjat vabatahtlikult oma kohtumisi registreerima. Vabatahtlikult võibki seda ja rohkemgi teha, sundida ei saa. Igatahes, [[BG]] eesistumisel, kes täna ka aseministriga esindatud oli, on kiire tööpõld ees, läbipaistvus on teema, mille vastu ka suur avalik huvi.

Lõpuks lansseerisime koos [[EP]] komisjoniesimeeste konverentsi esimehe Wikströmi ja [[COM]] esimese asepresidendi Timmermansiga ka uue institutsioonidevahelise avaliku delegeeritud aktide registri – kõik, kel huvi, saavad nüüdsest hõlpsasti teada, milliseid EL õigusakte direktiividele ja määrustele lisaks on vastu võetud.

 

08.12.2017

Esinesin Vilniuses originaalse pealkirjaga konverentsil Quo vadis, Europa. Konverentsi fookus oli kaitseteemadel, nii oli minu ettekande sisuks [[EE]] eesistumise saavutuste loetlemine sellel alal. Neid pole sugugi vähe, praegu ongi EL kaitsemõõtme mesinädalad, kõik pole sugugi ainult meie tubliduse pärast.

Kõigepealt muidugi 11.12 [[FAC]]l loodetavasti käivitatav [[PESCO]] oma 17 esimese ringi projektiga. [[EE]] jaoks on neist eriti huvipakkuv sõjalise mobiilsuse (nn sõjalise Schengeni) oma, mis hõlbustab tehnika ja sõjaväelaste ülepiiri liikumist. [[LT]] on muide võtnud vedada küberkaitse projekti ja vähe imestavad, et miks meie väga entusiastlikud pole. Edasi (eesistumise saavutustest) kaitsefondi kokkulepe [[LR]] vahel, mis võimaldab [[COM]]l finantseerida kaitsevaldkonda, sh [[PESCO]]t. Triloogidel [[EP]]ga saavutasime kokkuleppe, mis võimaldab EL-l kanda ka meie missioonipartnerite teatavaid kulusid. Loodame detsembris veel kokku leppida (ja mis meie lootustest, lausa [[ÜK]] selge suunis on selleks) EL sõjaliste missioonide ühisrahastuse ehk nn Athena mehhanismi uuendamise. Strateegilisel kommunikatsioonil on esimest korda eelarverida olemas. EL-NATO koostöö uued koostöövaldkonnad kiideti lõppeval nädalal mõlemas organisatsioonis ministrite poolt heaks. Küberjulgeolekustrateegia [[COM]] esitatud uuenduste põhjal on [[GAC]]is vastu võetud järeldused ja 12.12 [[GAC]] kiidab selle põhjal juba heaks konkreetse tegevuskava.

05.12.2017

Brüsselis, esinesin umbes 30-le kohalike lehtede ajakirjanikele [[LR]]dest. Meie eesistumise saavutuste tutvustus ja pilk lähitulevikku. Küsimuste voorus ei saanud mööda sotsiaalse Euroopa teemast ja Ida-Lääne [[LR]]de vastasseisust lähetatud töötajate ja sotsiaalmõõtme asjas. Muretseti, kas digituru eelnõudega ikka jõutakse valmis [[ÜK]] antud tähtajaks, 2018 lõpuks. Pidin tõdema, et konkreetsed eelnõud on tõesti keerulised ja tulemuste saavutamiseks peavad kõik kompromisse tegema.

Päeval [[EPP]] [[MFF]]-arutelul. Selles grupis läheb kõik enam-vähem meie mokka mööda, pataljoni vaim on terve: [[ÜKP]] on oluline, [[ÜPP]] peab jääma täiel määral ühenduse poliitikaks, [[CEF]] on veel olulisem kui praegusel eelarveperioodil. Esinesid volinikud Oettinger ja Hogan, esimene nagu 20.11 [[GAC]] lõunal. Lahtised küsimused, ka [[COM]] jaoks on eelarveperioodi pikkus, kiire vastuvõtmise võimalused (eelnõu välja mais 2018 ja heakskiitmine enne 2019 [[EP]] valimisi – praktiku jaoks kaugelt liiga optimistlik), ja poliitiline tingimuslikkus EL raha kasutamisel – kui õigusriigiga asjad korras pole, kas siis saab Brüssel kraani kinni keerata? Neis küsimustes ootab [[COM]] suuniseid 23.02.2017 erakorraliselt [[ÜK]]lt.

Õhtust sõin kümnekonna Visegrádi [[MEP]]iga, tõsi, üks neist rumeenlane. Pidin tegema lühikese sissejuhatuse meie eesistumisest, aga digimõõtmest ei rääknud üldse. Arvestades grupi koosseisu, rääkisime hoopis agentuuride hääletusest, sotsiaalmõõtmest, Ida-Lääne probleemidest EL sees, rändest ja õigusriigist. Paras leil, [[EE]] sai kriitikat lähetatud töötajate liiga kaldus kompromissi tegemise eest (selgitasin poliitilist olukorda ja eesistuja rolli). Aga peamine oli mure liig tugeva sotsiaalmõõtme ajamise eest (peamise sauna sai [[COM]], nagu ka muude teemade all). Rändeteemal meie kompromisspaberit, just ümberpaigutamise vabatahtlikkust seal, jälle kiideti. Ei imesta, miks, aga ikka jaksad imestada, kuidas pea kogu rändeteema mõnest nurgast vaadatuna vaid ühe teema ühe eelnõu ühe küsimuse peale võib taanduda. Tõsine ja murelik arutelu oli Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna [[LR]] kesise võime pärast koalitsioone moodustada ja oma tahtmist läbi saada – see saab ka sama grupi järgmise õhtusöögi teemaks. Väga huvitav oli igatahes, tavapärasest erinev ja mõtlemapanev kogemus – kuhu kõikjale eesistumine sind viib.