04.10.2017

Päev Strasbourgis, EP plenaaril. Hommikul 19-20.10 ÜK ettevalmistus, mille puhul mina esitlesin NK poolt lühidalt päevakorda ja sain kõik küsimused ja ettepanekud lubada viia ÜK eesistuja Tuskile teadmiseks ja otsustamiseks. Järelvaadet, tulemuste esitlust tuleb Tusk ise esitlema. Päevakorras on ränne, digitaalne Euroopa, kaitse ja välispoliitikaküsimused. Rände alt välismõõde ja kindlasti ka ühtse asüülisüsteemi (mõned) mitte liiga kiiresti liikuvad eelnõud. Digitaalse Euroopa alt püüame pärast 29.09 tippkohtumist igati käibele lasta väljendit “Tallinna vaim”, aga ÜKl ei pääse ka konkreetsete digituru eelnõude hetkeseisu arutamata. Kaitse alt pole PESCO veel käivitamiseks päris valmis, küllap nõuavad riigijuhid otsuse tegemist veel 2017 jooksul. Välisteemad on alati viimasena lahti, kuna olukord ses vallas muutub kiiresti, aga kindel on, et seekord on “menüüs” Türgi. Küllap ka Põhja-Korea.

MEPid nõudsid kõuehäälel kiiremat edasiliikumist ühtse asüülisüsteemiga, kiitsid Tallinna tippkohtumist, aga küsiti ka eelnõude järele. Väga mitmelt poolt nõuti Kataloonia olukorra arutamist. Seda plenaariosa mõjutas ka fakt, et pärastlõunal, kui Kataloonia päris päevakorrapunktina arutluse all, said sõna vaid parlamendifraktsioonide juhid, seega kasutasid kõik soovijad võimalust peamiselt nõuda, et ÜK seda kui hetke kõige põletavamat päevaküsimust kindlasti arutaks. Lubasin lõpetuseks kõik kõlanud ettepanekud Tuskile ja tema meeskonnale edasi anda – ÜK päevakorra otsustab Tusk ja ei keegi muu.

Kataloonia arutelule NK kutsutud polnud. Sõna said vaid fraktsioonijuhid ja kahe erandiga EL vahendustegevust ei nõutud. Muidugi toetasid kõik ES õigusriiki ja nõudsid poliitiliste probleemide lahendamist ES seaduste kohaselt. Lisaks avaldasid kõik muret politsei jõukasutamise pärast ja kutsusid ES valitsust dialoogile. Vaatame, kuidas sellega edasi saab, seni pole Madriidi valitsus seda sõna vist väga kasutanud.

Pärastlõunal fiskaalleppe ületoomine EL õigusse. Selle 2012 valitsustevahelisena (UK vastuseis ei lubanud EL kokkulepet) sõlmitud lepingu eesmärk on suurema eelarvetasakaalu sisseviimine LRdes ja on sellisena ka toiminud. Nüüd hakkab läbi saama 5-aastane aeg, mille järel lepe lubati tuua EL õigusse ja COM peab välja tulema vastava eelnõuga. Mida ongi lubatud 06.12 teha. Mul polnud muud, kui kiita, et ootame ettepanekut (ilma selleta, ise, ei saa NK midagi teha) ja kuulata saalist üldiselt mahlakat kriitikat leppe juhtmõtteks olnud kasinuspoliitika aadressil.

Õhtul oli teemaks Interpoli nn punaste hoiatuste kasutamine poliitilistel põhjustel. Viimasel ajal on kaks inimest, kes ühe EL riigi ja Türgi topeltkodakondsus, EL LRs Türgi vahistamistaotluse alusel kinni peetud. EL Interpoli ei kuulu, küll aga LRd igaüks. Ühist poliitikat Interpolis EL-il pole, aga EE on eesistujana korraldanud ühe arutelu ja korraldab veel, enne kui läheme Interpoliga iga poole aasta tagant toimuvale kohtumisele, kus ka seda teemat tõsta. Osa LRdest on pidanud vajalikuks käitumisjoone ühtlustamist ja paremat koordineerimist. Väga hea, et seda arutatakse ja väga hea, et just meie eesistumisel.

 

03.10.2017

Strasbourgis EP plenaaristungil. Ennelõunal Brexiti-debatt COM presidendi Junckeri ja pealäbirääkija Barnier osavõtul.  Mõlemalt poolt, ja muidugi ka MEPide poolt, kinnitati üle, et kuigi peaminister May Firenze-kõnes oli mitu positiivset sõnumit, pole need kõik siiski veel muundunud UK läbirääkimispositsioonideks. Seega ei saa läbirääkimistel piisavat edu tõdeda, mis omakorda ei võimalda neil teise faasi ehk tulevikusuhte arutamiseni jõuda. Barnier on teinud ülihead tööd EP ja LR kaasamisel ja pardalhoidmisel, nii kiitsin minagi NK poolt teda ja takka. Järgmisel nädalal toimub veel üks läbirääkimistevoor ja siis hindab 20.10 ÜK olukorda, enne seda arutab asja 17.10 ka GAC. EP kiitis heaks ka resolutsiooni.

Pärastlõunal EL ettevalmistustest ÜRO kliimakonverentsiks COP23. EL on maailmas tugevaim kliimamuutustega võitluse eest seisja ja suurim selle ala abiandja kolmandatele riikidele. Siin kinnitasime kõik oma vankumatut pühendumust ilma ebakõladeta. Sama ei saa öelda õhtuse aruteluteema, Ryanairi lendude ärajätmise kohta. Neid on tuhandeid ja asjast puudutatud kliente 315 000. MEPide peamine raev oli suunatud Ryanairi ja selle ärimudeli vastu. Kõlasid sõimusõnad “sotsiaalne dumping”, “töötajate väärkohtlemine” jne. Mis siiski siin vaid emotsioonid, mitte asi ise, sest lennureisijate õigusi peab Ryanair nagu iga EL-is tegutsev lennufirma järgima ja järgibki. Need reeglid on maailma parimad, aga saaksid veel paremad olla. Ja siin sain ka mina NK poolt kriitika osaliseks, kuna COM on juba 2013 esitanud uued, veel tugevamad reeglid, mis NKs aga Gibraltari küsimuse pärads blokeeritud. Sain vaid öelda, et loodetavasti paneb seesama Ryanairi kaasus ka asjad NK poolel liikuma. Aga fakt on, et Ryanair peab praegu täitma oma kohustused praeguste reeglite järgi, mis reisijatele ka igati kindlust pakuvad.