05.05.2017

Kohtusin Tallinnas SE šerpa Dahlgreni, oma kunagise kolleegiga välisministeeriumi kantslerina töötamise ajast. EE eesistumise sisust ja kalendrist. SE korraldab 17.11 Göteborgis sotsiaalküsimuste tippkohtumise, koos seda teemat väga südamelähedaseks pidava COM presidendi Junckeriga. Seal on nähtav roll ka EE kui eesistujariigi peaministril Ratasel ja soovime, et töö(tamise) tulevik, millisel teemal meie oktoobris ühe konverentsi korraldame, oleks üks teema ka Göteborgis. Sotsiaalsamba osas tahab SE eriti praeguse sotsiaaldemokraatliku valitsuse ajal jõulisemalt edasi liikuda ja oma osa  eesistujana me muidugi truuisti teeme – lähetetud töötajate direktiiv, sotsiaalsüsteemide koordinatsiooni määruse ja vaatame ka uut ettepanekut töö- ja eraelu tasakaalu üle.

Pikemalt rändest, kus SE üks enim puudutatud LRe. Arutelud Brüsselis ühtse varjupaigasüsteemi tuleviku üle pole oma solidaarsusosas väga liikunud ja suur küsimus riigijuhtidele on, kuidas edasi juhul, kui lahendus 23.06 ÜKks saavutamata jääbki. Sellest võib saada meie eesistumise üks suurtest (valusatest) teemadest. SE ei ole vaimustatud COM seisukohast, et ajutisi piirikontrolle Schengeni riikide vahel ei tohiks novembris 2017 enam pikendada, neil need DKga alates 2015. Siin ongi keeruline pundar: varjupaigasüsteemi solidaarsuseaspekti lahend on mitme LR jaoks poliitiliselt seotud sisepiiride kontrolli kaotamisega. Ja loomulikult ka otseses seoses (õnneks vist alles) 2018 keskel algavate kõnelustega 2021-2017 MFF üle.

Nagu ikka, oli huvitav kuulata SE kui tugeva arenenud majandusega euroalasse mittekuuluva LR vaateid EMU edasiarendamisele. Peaasi, et säiliks tasakaal, koostöö ja avatus euroala väliste LRdega. Siin aga peab Brexitiga toimuma mingi ümberrivistumine – UK lahkudes jääb euroalaväliseks vaid 2 endist Lääne-Euroopa riiki, SE ja DK ning suurimaks saab PL. Seda dünaamikat saab olema huvitav jälgida.

EL Vene-poliitika üle oleme jätkuvalt täiesti samameelsed, hea.

03.05.2017

Valitsuse väljasõiduistungil ja kohtumisel kogu COMga Brüsselis. Kabinetinõupidamisel kiitis valitsus põhimõtteliselt heaks eesistumisprogrammi pikema versiooni, millle kinnitamine jääb küll juunisse, et teada täpselt, mis eelnõu ja teemaga kus ollakse. Eesistumisprogramm on tavaliselt küll sedalaadi dokument, mille kohta (mööndustega, nagu alati sellistel puhkudel) kehtib president Eisenhoweri ütlus: Plaanid ei tähenda midagi, planeerimine aga on ülim. Ses mõttes, et siis kui eesistumine käib, ei aja sa kogu aeg näpuga järge, et sel nädalal täidan ma programmi lehekülje 14 lõiku nr 3 ja järgmisel asun 4. lõigu kallale. Aga planeerimise käigus mõtled kogu oma tulevase töö väga põhjalikult läbi.

Kohtumisel COMga esitlesid EE ministrid meie eesistumise prioriteete, prioriteedipaberi plokkide kaupa pluss idapartnerlus. Keegi paberilt maha ei lugenud, mida ka kogenud juuresviibijate poolt positiivselt kviteeriti. COM esitles mõnd prioriteetset teemat nagu Brexit, MFF, kaitse, digiturg ja ränne, aga viimasest oli kogu päeva jooksul isegi kummaliselt vähe juttu – see võib aga mõne dramaatilise sündmuse mõjul ühe päevaga muutuda. Igalt poolt käis aga läbi ootus, et me suudaksime jõuliselt ajada digiteemasid, sealhulgas küberkaitset. Eks nii COM kui ka 26 muud LR peaksid ju loogiliselt ka olema huvitatud sellest, et EL tavapärane töö jätkuks ja paistaks ka välja. COM president Juncker lõi ka kohtumisele järgnenud pressikonverentsil palli tagasi öeldes, et EElt ootame me Euroopale suure digiteene tegemist. Püüame siis, aga see tähendab peale diplomaatilise-poliitilise eesistujatöö ka tarka ja massiivset kommunikatsioonitegevust.