29.04.2017

Erakorraline ent siiski ametlik 27 [[LR]] osalusel toimunud [[ÜK]] kiitis kõigepealt ilma aruteluta läbirääkimissuunised heaks. Seejärel toimus poliitiline arutelu, suuresti oma ühtsuse kinnitamiseks. Eestis pole seda ühtsuse asja vaja liiga palju korrata, aga rahvusvahelises ajakirjanduses kordub see teema – algul uskumatusega, siis üllatusega, praegu enamasti tunnustavalt – väga tugevalt. Ka UK meedias on meelde tuletatud, et Briti välispoliitika eesmärk on sajandeid olnud mitte lasta mandri-Euroopa riikidel enda vastu koonduda. Loomulikult praegune olukord aga see, mis 1700 või ka 1900, ja mitmed riigijuhid rõhutasid [[ÜK]]l, et meie ühtsus pole miski, mis on UK vastu, vaid vajalik oma positsioonide selgeks esitamiseks.

Positsioonid on igatahes tugevad, kodanikele ja ettevõtetele tahetakse samu õigusi jätta mis praegu, rahalised kohustused tuleb täielikult täita jne. EL vaimule kohaselt on ka erilises olukorras olevate [[LR]] mured ära nimetatud – unioon seisab kõigi oma liikmete eest. Nüüd järgneb siis läbirääkimiste protsess, mis saab alata pärast 08.06 parlamendivalimisi UK-s. 03.05 lubas [[COM]] esitada täpsema läbirääkimisjuhise, mis sisaldab detailsed seisukohad iga läbirääkimisteema kohta. Eriti kodanike õiguste osas on kümneid täpseid olukordi, mida tuleb reguleerida ja seda õiguslikult siduvas vormis. Pealäbirääkija Barnier soovib läbirääkimisi pidada 4-nädalaste tsüklite kaupa – positsioonide selgitamine [[LR]] vahel, kontaktid UK-ga, ametlikud läbirääkimised ja siis [[LR]] informeerimine. Loodame, et sellist selget struktuuri õnnestub pidada.

23.06 [[ÜK]] peab heaks kiitma 2 Londonis paikneva EL agentuuri ümberpaigutamise protsessi – uuele asukohale esitatavad kriteeriumid ja kuidas [[LR]] vahel kokkuleppele jõuda.

27.04.2017

Esimene ametlik artikli 50 järgne [[GAC]] (27 [[LR]] osalusel) kiitis üksmeelselt heaks [[šerpa]]de poolt ettevalmistatud Brexiti läbirääkimissuunised. Loomulikult oli selleks küsimuse poliitilist kaalu arvestades, vaja lauaringi (kõik [[LR]] võtsid sõna). Läbivalt kiideti [[COM]] ja pealäbirääkija Barnier’d, 27 ühtsust, kodanike esiplaanile seadmist ja vajadust kiirelt kokku leppida arve. Kõik rõhutasid, nagu ikka, lisaks mõnd endale ekstra olulist poliitilist teemat. Pisut kukkusid üldise harmoonia foonist välja mõne [[LR]] kinnitused, et nemad küll EL eelarvesse rohkem maksma ei hakka, paari [[LR]] nõue, et ka detailsem läbirääkimisjuhis tuleb kinnitada üksmeelselt (selle poole püüeldakse EL-is alati, ka siis, kui piisaks kvalifitseeritud häälteenamusest, nagu praegusel juhul asi on) ning mõne [[LR]] soov hakata kohe [[EP]] brittidest tühjaks jääva 73 [[MEP]]ikoha saatust arutama (tõsi, mitte endale nõudes, vaid põhimõttena). Mitu [[LR]] kasutasid juhust, et soovitada iseennast 2 Londonis asuva EL agentuuri asukohaks.

[[EE]] poolt avaldasin, nagu mõni teinegi lootust, et Brexiti läbirääkimised ei hakka varjutama EL igapäevatööd ja tulevase eesistuja esindajana rõhutasin, et läbirääkimiste arutelu [[NK]]s ehk [[LR]] vahel peab toimuma vaid selleks ettenähtud foorumites – ekspertite töörühmas, [[Coreper]]is, [[GAC]]is ja [[ÜK]]l, samamoodi nagu räägiti läbi [[MFF]]i. Harunõukogudes arutamine tähendaks nii praktilisi ja juriidilisi probleeme (seal osaleb UK ju täieõigusliku liikmena) kui muudaks ka protsessi kontrolli all hoidmise väga keeruliseks.

26.04.2017

Kohtusin Tallinnas visiidil käinud [[ES]] välisminister Dastisega, endise kolleegiga [[Coreper]]ist. [[ES]] meedia kirjutas, et tema valimisega välisministriks – mis pole sugugi tavaline arvestades, et tegu karjääridiplomaadiga – tahtis peaminister Rajoy tugevdada riigi välispoliitika EL-suunda. Täna rääkisimegi nn EL suurtest teemadest. Dastis kinnitas ka pressikonverentsil välisminister Mikseriga, et ootused [[EE]] eesistumisele on kõrged ja see ei tohi kujuneda vaid Brexiti-eesistumiseks, EL peab oma asjade ja arenguga edasi minema. [[ES]] on üks integratsioonimeelsemaid [[LR]] ja uute tihedama koostöö partnerite otsimine-mõtlemine käib ka Madriidis.

Oleme [[ES]]ga väga sarnastel seisukohtadel EL edasise integratsiooni üle, kus praegu ühe konkreetseima teemana laual kaitsekoostöö. See oluline nii sisulises mõttes (eriti hübriidohte arvestades) kui ka poliitilise sõnumina – EL pakub turvatunnet oma kodanikele. Me ei poolda kumbki Euroopa armeed, aga seda ei arutagi praegu tõsiselt keegi. Välispoliitikas asume kontinendi eri geograafilistel otstel, aga saame mõlemad aru, et tuleb mõista ja toetada ka teisi, rääkisin meie plaanidest idapartnerluse alal. Oleme mures mitmete Türgi arengute pärast, aga selge on, et Euroopa integratsioon aitab nii Türgit kui EL-i, selle katkestamine pole kummagi huvides.

Pooldame siseturu tugevdamist ning usume, et sotsiaalsamba ajamise võimalused on sellega otseselt seotud. [[EMU]] edasiarendamine tuleb samuti kunagi ette võtta – ehk sealt, kui [[FR]]s ja [[DE]]s selle aasta lõpuks vastavalt uus president ja valitsus paigas. Euroala areng on [[ES]]l kui lõunapoolsel [[LR]] väga südame peal, seal on tunne, et nemad on kõvasti reforme teinud ja nüüd on aeg värske pilguga majandusvalitsuse peale vaadata – seda enam, et majanduse kriisist toibumine toimub hooga.

25.04.2017

Kohtusin [[EP]] eesti tõlkidega, kes on tutvumiskäigul Tallinnas. Tore, sest nende seas on palju, kelle emakeel pole eesti keel ja selle riigi oludega ja (möönan, kasutasin paraku ka slängi, mitte ainult EL-argood – asi, mida ise emakeeles rääkides nagu ei oska alati silmas pidada) ka kõnekeelt. Rääkisin eesistumise prioriteetidest ja ka [[EE]]-suuruse ja -suguse [[LR]] võimalustest Brüsseli laudade taga.

Pärastlõunal kohtusin Euroopa ametiühingute konföderatsiooni peasekretäri Visentiniga. EL sotsiaalsammas on üks teemadest, mis mõne ([[LR]]) võib juba pelga mainimisega pöördesse ajada ja samas ka teema, mida pole võimalik käsitleda ilma liikmesriike ida- ja läänepoolseteks (ehk siis jõukamateks ja vaesemateks) jagamata. EL aga võõristab tihtilugu küsimusi, millest juba ette teada, et need [[LR]] lõhestavad. Ühtpidi arusaadav, teistpidi aga perspektiivis ohtlik – põletavate teemade vältimisega lõputult ei purjeta. See, mis aastast 2004 EL sees inimeste, teenuseid osutavate firmade liikudes toimunud (eriti reljeefselt näiteks [[EE]] ja [[FI]], [[DE]] ja [[CZ]], [[AT]] ja [[CZ]] kui piiririikide vahel), on globaliseerumine väikesel skaalal  ja see tekitab arusaadavalt ja mõlemalt poolt pingeid. Samas, kui EL sees ei saa hakkama miniatuurse globaliseerumisega, kuidas peaksime me siis hakkama saama Hiina või Filipiinide konkurentsiga? Aga praegu elame me globaliseerumisvastase reaktsiooni, tihti ka populismilaine tingimustes ja neid pingeid ei saa maha võtta vaid viidates siseturu vabadustele. Samas on suures pildis ka veel muid elemente, näiteks see, et rahaülekanded ka edasipid vähem jõukatesse [[LR]]desse jõuaksid, eriti [[ÜKP]] alt.

[[EE]] ei kavatse oma eesistumise ajal kuidagi sotsiaalmõõdet alahinnata või -väärtustada. Arutelu all on vähemalt kaks eelnõu, lähetatud töötajate direktiiv ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordinatsiooni oma, mõlemat ajame truuisti ja isetult nagu heale eesistujale kohane. Visentini rõhutas korduvalt, et just meil on eeldusi olla vahendajaks ida- ja läänepoolsete [[LR]] vahel – saame näha, päris sellist rolli endale võtta ka ei taha. Laiema sotsiaalmõõtme debati juures on suur ootus homsel, mil [[COM]] avaldab esimese oma nn Valge raamatu jätkuna lubatud mõttepaberitest just sel alal. Visentini lubas pika ja põhjaliku lugemisõhtu võtta, eks seda tuleb teha ka meil.

24.04.2017

Hommikul andsin järgmise kohaloleva triopartneri, [[AT]] saadiku Danleri kutsel Tallinnas resideerivatele EL27 saadikutele ülevaate [[EE]] Brexiti-seisukohtadest ja sellest, kuidas näeme UK lahkumisläbirääkimiste korraldust meie eesistumise ajal. Kuna valitsus oli 20.04 võtnud vastu oma seisukohad 29.04 erakorraliseks EL27 [[ÜK]]-ks, siis polnud raske rääkida. Toetame läbirääkimissuuniseid, oleme rahul, et esimesest faasist (lahkumisleppe tingimused) teise faasi (tulevikusuhe) liikumine on ühtpidi selge ([[ÜK]] otsustab), teistpidi on aga jäetud ka vajalik paindlikkus – ei öelda, et lahkumislepe peab tingimata päris valmis olema. Pidin päris palju selgutama eesistuja rolli ja meie kindlat soovi hoida läbirääkimisprotsessi vaid kitsas selleks ettenähtud raamistikus, mitte lasta harunõukogudel seda arutada. Küllap tähendab see aga igakuiseid 27[[GAC]] istungeid.

Pidin saadikutele ka selgitama, mida loodame UK lahkumise kontekstis saavutada oma e-residentsuse programmiga (vt näiteks briti teadlaste meelitamise kohta). Tänase Politico artikli kohta – kus lähtenurk kuidagi ikkagi vildakas, nagu valmistuksime me Brexiti kontekstis peamiselt “puudujäävat” raha kompenseerima – see-eest ei küsitud.

21.04.2017

Hommikul põgus kohtumine Tallinnas viibiva [[HR]] eesistumist ettevalmistava delegatsiooniga. Horvaatide eesistumine tuleb 2020, pole neilgi enam liiga kaua aega teiste kogemustest õppida. Andsin kiire ülevaate Brexiti teemast; ise samal ajal taas juureldes, mis jõupingutusi küll tuleb teha, et meie eesistumine ei paistaks vaid Brexiti läbirääkimiste … isegi mitte juhtimise, vaid juhtumisena?

Edasi väga kasulik arutelu [[ELS]]i ja rohkem puudutatud ministeeriumite asekantsleritega järgmise (2021-2027) [[MFF]] üle. Olukord eelmisest segasem, kuna toona oli eelarve maht siiski enam-vähem stabiilne ja [[EE]]l 2,5 suurt eesmärki (kirjutasin sellest kunagi Diplomaatiale ka ühe artikli). Nüüd on eelarvele [[UK]] lahkumise pärast tugev vähendamissurve ja meil on suuremahulisi projekte hoopis juurde tulnud – Balti elektrisüsteemide lahtihaakimine Vene omast ja Rail Baltic. Lisaks peab [[EE]] end valmistama täiesti uueks staatuseks EL regionaalpoliitika (ja mitte ainult) mõttes – vähim arenenud piirkonnast üleminekuregiooniks. Uhke tunde juurde kuulub ka täpne kalkuleerimine, kuipalju-kuidas vähema EL-rahaga ja mida teha. Mõtlemisainet kõvasti, hea, et sai algus tehtud. Kindel on aga, et a) juba [[COM]] esialgne ettepanek määrab suuresti tulevase arutelu tooni ja b) nagu eelmiselgi korral ja nagu nii mitmel alal, meie esimesed liitlased on [[LV]] ja [[LT]]. Mõlemas suunas tuleb kohe tööle hakata.

Pärastlõunal kohtusin üjhe minu vastutada oleva EL-kehami, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee tööandjate rühma presidendi Krawczykiga. Tutvustasin meie eesistumise prioriteetide majandusosa, aga rääkisime tema kui endise lennufirma LOT nõukogu esimehega ka EL lennunduspoliitikast ja kui poolakaga muidugi idapartnerlusest. Koostöökohti küll.

20.04.2017

[[PT]] kolleeg, riigisekretär Marques Tallinnas. Tegime ringi peale nii kahepoolsetele kui peamiselt muidugi EL-asjadele. Märkisin, et [[EE]] on ainus Balti riik, kes ei vastanud samaga [[PT]] 2011 otsusele saatkond sulgeda ja sellest võidaks teha järeldusi. [[PT]] on otsustanud liituda NATO küberkaitsekeskusega Tallinnas, mis hea. Uurime ka võimalust saada kogemusi portugalikeelsete riikidega tegelemiseks ÜRO julgeolukunõukogu kampaania raames. EL koostöös võivad [[EE]] ja [[PT]] kui integratsioonimeelsed [[LR]]d leida ühiseid arusaamisi ja läbikäimist nii kahepoolselt kui mitme regionaalse grupi kaudu – Põhja-Balti või ka “Club Med” poolt.

Marques esindab kaunis vasakpoolset erakonda ja valitsust, EL kasinuspoliitika kriitikat tuli, aga EL sotsiaalmõõtme järele väga ei õhanud. Eks ses asjas oodatakse-kardetakse ka [[COM]] poolt peatselt lubatud mõttepaberit. Meie pole, eriti eesistujana, sotsiaalmõõtme põhimõttelised vastased, kaugel sellest, aga näeme, et esiteks on sel alal enamus pädevust [[LR]], mitte EL tasandil ja teiseks harmoneerimine ses asjas praktiliselt väga keeruline, et mitte öelda võimatu.

Brexiti üle olime sarnastel seisukohtadel, peamine on EL ühtsus ja fokuseeritud kahefaasiline läbirääkimispotsess. Esimeses järjekorras tuleb lahendada kodanike õiguste säilimise küsimus ja anda investoritele kindlust.  [[PT]] kandideerib Euroopa ravimiameti asukohaks.

Ootused meie eesistumisele digituru vallas on väga suured, tuli taas kord tõdeda. Idapartnerluse üle tegin tavalist [[EE]] diplomaadi tööd, selgitasin vaja- ja kasulikkust.

19.04.2017

[[SI]] kolleeg, EL-asjade riigisekretär Štiglic Tallinnas. Eesistumise lähenedes külaliste voog paisub, mis hea. Ka Štiglic on oma valitsuse Brexiti-koordinaator, seega rääkisime palju tulevastest läbirääkimistest. [[EE]] ja [[SI]] on selleski mõttes sarnased, et pole üht põletavat erihuvi – ehkki kordan taas, et kõik kodanike/inimestega seotu on eriline igal juhul. Rääkisime ka Londonis asuvate agentuuride ümberpaigutamisest, kus me kumbki (seni) pole huvi üles näidanud – see [[LR]] plaanis erand, mitte reegel.

EL päevaküsimustest muidugi Lääne-Balkan ja laienemine, kus [[SI]] eriline roll ja tunnetus. Kahetsesime mõlemad, et laienemispaketti meie eesistumise ajal ei tule. Sloveenlaste kirjeldus Lääne-Balkani piirkonna oludest ja ohtudest on nii pessimistlik, et meilt oodatakse enamat kui lihtsalt miinimumi tegemist – mis aga praeguses EL õhustikus väga raske.

Rändekriisis sai [[SI]] 2015-2016 erilise šoki osaliseks, kui 2-miljonilise elanikkonnaga riigist käis mõne kuuga läbi 500 000 inimest. Mitte kunagi enam, on nende järeldus ja täielik toetus kõigile piirkonna riikidele marsruudi kinnihoidmisele, vajadusel ka tõketega. Mis teha, arusaadav.

Saatsime välisministeeriumi poolt [[ELS]]ile ära eesistumise pika programmi teksti. Üha lähemale tuleb, eesistumine, juba nagu “päris” tunne hakkab tekkima; ja sellega koos ka närv.

06.04.2017

Hommikul kohtumine EL sõjalise komitee esimehe Kostarakosega. [[EE]] eesistumise programmist, eriti Turvalise ja kaitstud Euroopa osast ja eriti nn puhta kaitse osast. Kus me muidugi veel täpselt ei tea, kui kaugele eri kaitseteemadega jõutakse 22.-23.06 [[ÜK]]ks – sealt tuleksid siis edasised ülesanded meie eesistumisele. Sõjaväelased on praeguse olukorra (lihtsustatult öeldes: sõjaliste missioonide juhtimine komiteemeetodil) üle veel rohkem mures kui diplomaadid [[CFSP]] juhtimise üle komiteemeetodil. Aga siin pole kiireid ega pikki samme oodata, meie tegevuse määravad aluslepingud ja EL DNA lihtsalt on sellised.

Lõuna [[GR]] asevälisministri Katrougalosega. Eesistumise lähenedes käivad [[LR]] üha usinamini Tallinnas, mis tore. Kuna tegu vasakpoolse Syriza valitsuse esindajaga, siis rääkisime võrdlemisi pikalt EL tuleviku sotsiaalsest osast. Siin on [[EE]] teadlik nii oma eesistujakohustusest kui ka piirangutest (vt ka eilne Gondori kroonika). Rääkisime oukorrast kohta Balkanil, [[GR]] lähinaabrusest, kus [[GR]] vastuseisu korral on raske midagi liikuma saada või ära teha – mitte et seal hetkel liiga palju asju liikuma võiks hakata. Türgis tuleb ära oodata 16.04 rahvahääletus, ette ei julge ka lähimad naabrid midagi ennustada. Käisin pikemalt üle idapartnerluse teema. [[GR]] on liikmesriik, kes asub mitmes mõttes idapartneritest kaugemal kui mõni muu [[LR]], samas ei murra [[GR]] nendes asjades EL konsensust, seda pole vaja karta.

Pärastlõunal vaatasime ministeeriumitevahelise Brexiti-töörühmaga üle läbirääkimissuuniste mustandi ja alustasime oma seisukoha ja käitmisjoone kujundamist kogu protsessiks – kaks [[šerpa]]de kohtumist, [[Coreper]], [[GAC]] ja lõpuks 29.04 [[ÜK]]. Vahepeal peab seisukohad heaks kiitma ka valitsus. Saime ise endale palju selgemaks nii selle, mida mõistame kui ka selle, kus kindlasti enne 29.04 selgust ja selgitusi vaja. Ei arva küll, et [[EE]] ainus on, kel küsimusi.

04.-05.04.2017

Järjekordne ring kohtumisi Strasbourgis [[EP]]s. Vasakpoolsete fraktsiooniesimees Zimmer, regionaalarengukomisjoni esimees Mihaylova, kultuurikomisjoni esimees Kammerevert, idapartnerluse parlamentaarse kehami [[EP]]-poolne kaasesimees Harms, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komitee esimees Blinkevičiūtė. Lisaks põhiseaduskomisjoni ehk AFCO koordinaatorid: [[ALDE]] Pagazaurtundùa, vasakpoolsete Spinelli (ühe EL asutaja-isa Altiero  Spinelli tütar), ja konservatiivide Ujazdowski.

Ühelgi kohtumisel ei saanud mööda Brexitist. Osalt sellepärast, et Brexit ongi kõikjal, nagu viies mõõde, osalt sellepärast, et just täna kiitis [[EP]] heaks oma seisukohad läbirääkimisteks (suur enamus toetas, põhiasjad samad, mis [[NK]] juhiste eelnõus, vt Gondori kroonika 30.-31.03.2017), osalt kuna AFCO on kuidagipidi parlamendis juhtiv. Spinelliga käisimegi eelnõu läbi, mu Brexiti müts laseb õnneks neis asjus kaasa rääkida. [[EP]] ja [[NK]] on samadel ja sama kindlatel seisukohtadel, mis annab tuge meie läbirääkijale – lõpuks peab [[EP]] lahkumisleppe heaks kiitma. Ainus väike erinevus on, et [[EP]] meelest saab Lissaboni lepingu artikli 50 käivitamise ka peatada, n-ö tagasi võtta. Vaatame, kas sel arvamusel saab praktikas olema rohkem kui akadeemilist tähtsust.

Harmsiga langesid me seisukohad idapartnerluse üle täielikult kokku. Ka [[EP]] poolel planeeritakse sügisel aruelusid, ka plenaaristungil, vaatega 24.11 tippkohtumisele, hea.

Zimmeriga sotsiaalsest Euroopast, arusaadavalt tahavad vasakpoolsed rohkem harmoneerimist, miinimumstandardeid, töötajate kaitset, ka paremini kaitstud töölepinguid. Polnud rahul Rooma deklaratsiooniga, kuna seal liiga vähe sotsiaalset. Üldse võib ju praegu soovijatele tunduda, et globaliseerumisvastase laine turvil võiks proovida 1980ndatest domineerinud liberaalse korralduse, dereguleerimise, avatud kaubanduse  muutmist. Ma siiski väga selle õnnestumisse ei usu.  [[EE]] pole sotsiaalmõõtmes liiga entusiastlik olnud, aga oma eesistumise ajal muidugi töötame truuisti nii lähetatud töötajate direktiivi kui sotsiaalkindlustuse koordinatsioonisüsteemi üle.

Mihaylovaga muretsesime [[ÜKP]] tuleviku üle. Nagu Gondori kroonika lugejad teavad, on põhjust karta, et vähendamissurve all [[MFF]]is on vähe kohti, kust saaks suurelt kärpida; ja [[ÜKP]] on esimene sihtmärk. Tuleb veel paremini kui eelmistel eelarveläbirääkimistel põhjendada selle poliitika kasulikkust kogu EL jaoks, [[EE]] saab siin olla heaks näiteks; ja muidugi… korralikult käituda. Tuleb ka – teemat vahetades – vaadata üle, millistele regionaalpoliitika-alastele aruteludele me plaanime [[MEP]]e kutsuda. Eelarveläbirääkimistel on [[EP]]l oma oluline taustaroll, 2012 oli president Schulzi avaldustest meie põllumajandustoetuste ühtlustamisüritusele kõvasti kasu. Seega tuleb [[EP]]ga juba nüüd tegelda.

Kammerevertiga pikemalt [[COM]] presidendi Junckeri viimase aja lemmiklapsest, Euroopa solidaarsuskorpusest. Eelnõud ootame, aga juba praegu muretseb [[EP]] selle üle, kuidas uus korpus suhestub olemasolevate programmidega, eriti Erasmus+ga, ja eriti finantseerimise mõttes. [[COM]] on väga leidlik nii õiguslike kui rahaliste lahenduste leidmisel, kui asi on prioriteetne, ja loodame, et see ei toimu hästitöötava olemasoleva arvelt.

Blinkevičiūtė komisjoni põhiteemad on EL-i liitumine naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise, nn Istanbuli konventsiooniga ning töö- ja pereelu ühendamise paketiga. Lisaks on selle komisjoni tähelepanu all sugupoolte võrdsus, kus [[EE]]l asjad sugugi hästi pole.

AFCO koordinaatoritega nende komisjoni eelnõudest, mis paraku [[NK]] poolel hästi liikuda ei taha. [[EP]] valimisõigus, [[EP]] uurimisõigus ja 3 institutsiooni ühine läbipaistvusregister – neist praeguses vaates vaid viimane kuidagi lootustega suuremateks sammudeks (väiksemaid asju saab kindlasti ka esimesega teha, teisega seegi kahtlane). Aga siin sõltub palju sellest, kuhu [[MT]] käesoleval poolaastal jõuab. Viimane AFCO teema, kus [[EP]] enda algatust ootame, on parlamendi kohtade jaotus pärast UK lahkumist. Võib-olla jõuab see meie eesistumise ajal arutusele, aga ei pruugi.