29.09.2016

Käisime rahandusministeeriumis [[MFF]] ülevaatuse ja pisut ka uue [[MFF]] üle arutamas. Olen siin blogis varemgi kirjutanud, kuidas 2013ndal suusoojaks lubatud ülevaatusest ei saa rändekriisi pärast enam niisama õlarapsatusega mööda. Nüüd kogub ülevaatus tuure ja meilgi on vaja täpsemaid seisukohti. On lihtne öelda, et toetame paindlikkust, aga oleme sellega juba nii kaugele jõudmas, et edasine paindlikkus võib hakata toimuma [[ÜKP]] arvel – seal ju on. Sama on [[EFSI]] suurendamisega – ilus, aga EL eelarvest tulev osa peab kuskilt tulema. Jne. Lihtsustamist muidugi toetame, aga ka seda on loosungina lihtne öelda, praktika tuleb läbi mõelda. Rahandusministeerium koostabki praegu täpsemaid seisukohti.

Ülevaatus valmistab poliitiliselt ja mentaalselt ette uue [[MFF]] protsessiks. 2021-2027 eelarve peab [[COM]] esitama 2017 lõpuks ja seega hakkab positsioneerimine juba peale. Võrreldes praeguse [[MFF]]iga on peamised muutused järgmised: esiteks, üks suur netomaksja, [[UK]], on lahkumas. Teiseks, samas, [[UK]] on ka üks suur tagasimakse saaja, see võib muuta kogu tagasimaksete filosoofiat. Kolmandaks, solidaarsus on hoopis teistmoodi teemaks tõusnud kui varem. Neljandaks,  [[ÜKP]] sõprade grupp on tõenäoliselt palju heterogeensem kui eelmine kord. Muu hulgas jõuab [[EE]] välja [[LR]] grupist, kelle SKT alla 75% EL keskmisest, seega suurimast [[ÜKP]] saajatest. 75-90% grupile moodustati nn üleminekuregioonide kategooria; nüüd tuleb kähku [[COM]] koridorides-kabinettides uurida, kas seda peetakse õnnestunuks ja mis edasised plaanid. Ühesõnaga, mõtlemisainet on, varsti tuleb tegutsema hakata. Eelmise [[MFF]] läbirääkimiste perioodist kirjutasin kunagi Diplomaatiasse sellise ülevaate.

28.09.2016

Hommikul esimene pildiga (loe: tehniliselt õnnestunud) videosild välisministeeriumi peamaja, alalise esinduse Brüsselis ja [[ELS]]i vahel. Jooksva info süstematiseerimine, mh valmistumine 06.10 toimuvaks iga-aastaseks Brüsseli-õppekäiguks, kus esimest korda pealinnast osalen. Seejärel rääkisin eesistumisest [[EE]] välisesindustes töötavatele majandusdiplomaatidele. Kõigil tuleb eesistujariiki väärikalt esindada ja me pealinnas peame hästi läbi mõtlema, millise infovahetusega ja milliste nõudmistega esindustele me parima informeerituse ja esindatuse saavutame.

Pärastlõunal käis [[NK]] sekretariaadi kommunikatsioonipeadirektor Kemppinen, keda tunnen ühisest Helsingi-ajast rohkem kui kümnend tagasi. Ta oli käinud tutvumas meie ettevalmistustega ja üldselt rahul, tehniliselt kõik sujub. Eesistumise pool aastat varasemaks nihkumine tähendab küll seda, et me ei pruugi saada tehtud kõiki e-lahendusi [[NK]] sekretariaadile, aga mingi “pärand” peaks ka sellest õnnestuma ikkagi välja joonistada. Pressitöö põhiraskus eesistumise ajal on Brüsselis, aga [[PRES]] ministrid saavad oma tubli annuse siis, kui enne ja pärast nõukogu istungeid peavad astuma ülimalt professionaalse ja halastamatu pressikorpuse ette, kes tunneb arutatava iga detaili. [[NK]] sekretariaat pakub selleks ka koolitusi, aga poliitikute koolitamisel on oma eripärad. Küllap kõigest sellest lõpuks pikemalt ja elulisemalt oktoobri jooksul valitsuses.

27.09.2016

Refereerisin ka siinses blogis (vt Gondori kroonika 05.09.2016) Bruegeli mõttekoja egiidi all ilmunud ettepanekut nn kontinentaalpartnerluseks EL ja lahkunud [[UK]] vahel. Tänuväärselt on autorid (täpsemalt, 2 neist) vastanud saadud tagasisidele ja andnud täiendavaid selgitusi. Ka tagasiside suunad kõnelevad enda eest.

Kõigepealt, tagasisidest enamus hindab kontinentaalpartnerluse ideed iseenesest heaks. Eriti olukorras, kus edasisel laienemisel eriti perspektiivi ei nähta. Türgi, Ukraina, miks mitte ka kaugemad riigid – neile nähakse heameelega kohanduvat mingit uutlaadi lõdvemat partnerlust.

Algsel ideel aga, rakendada seda partnerlust [[UK]]le, nii palju toetust pole. Kõigepealt nähakse ettepaneku ajastust probleemsena: enne läbirääkimiste algust kõlab see nagu ette järeleandmine brittidele. Olulisem kriitika on aga partnerluse kahe küsimuse suhtes: 3 vabaduse rakendamine ilma isikute vaba liikumiseta ja siseturu välistele riikidele kaasarääkimise (ehkki mitte otsustuse) andmine siseturu poliitika küsimustes.

Autorid õiendavad kohe, et nad ei toeta kuidagi ühe vabaduse ärajätmist ükskõik millise EL [[LR]] poolt, ettepanek oli tehtud EL-välise riigi olukorra puhuks. Seega on kogu jutt võimalikust halvast eeskujust olemasolevatele [[LR]]dele jama. Olgu nii. Minu kogemuse kohaselt on [[UK]] küll unikaalne oma suhtes liikmesusse, nii et autorite nookamine teistegi võimalike [[LR]] suunas, kes liitunud EL-iga vaid siseturu pärast, pole reaalsusega vist päriselt kooskõlas.

Neile (peamiselt Ida-Euroopa) [[LR]]dele, kes võiksid tunda end petetuna, kui nende kodanikud kaotavad ligipääsu [[UK]] tööturule, aga [[UK]] jääb kasutama 3 vabadust nende turul, pakuvad autorid rahalist kompensatsiooni Londonilt EL eelarvesse. Hüva, ehkki üks vabadus (inimesed) on hulka emotsionaalsem kui teised 3. Nii et kas sellise kaubaga saadakse poliitilistel põhjustel leppida?

Kolmas punkt on tõesti arusaamatus – algses ettepanekus on täiesti selge [[UK]] ja muude tulevaste võimalike kontinentaalpartnerite kohustus täita siseturu regulatsioone, standardeid, seadust. Neljandale punktile juhtisin ka mina tähelepanu – lisandub uus konsultatsioonimehhanism ja sellega saab EL otsustusprotsessist veel keerulisem. Viies kuulub rohkem spekulatsioonide valda – kas autorid ikka päriselt usuvad, et Brexit toimub? Väga vahet pole, mõttemänguna on see harjutus igal juhul õpetlik.

Kokkuvõtteks kordan, et pakutud skeem, uus kontinentaalpartnerlus on arutelu, eriti aga EL-[[UK]] läbirääkimiste aluseks tõenäoliselt liiga varajane, liiga detailne ja paradoksaalsel kombel mõlemalt poolt vaadates mõnes osas liiga vastutulelik. Aga pärast esimest läbirääkimisteringi, esimesi tagasilööke, kainenemist võib sellest skeemist veel abi olla. Kindlasti tuleb aga hoolikalt jälgida debati seda osa, mis seotud kolmandate, meile väga korda minevate naaberriikidega.

26.09.2016

Hommikul käis [[AT]] Tallinna-saadik tutvumas. Kuna [[AT]] “kukkus” meie triokaaslaseks (23.06.2016-eelse plaani järgi oleks meie trios pidanud olema [[UK]], [[BG]] ja [[EE]]), ei pea me lähiaastatel jututeemasid pastakast välja imema. Samuti on eesistumisega kõvasti tegemist saatkondadel Tallinnas ja Viinis. Trio programmi on hakatud ette valmistama, esimese versiooni esitab [[NK]] sekretariaat ja seejärel, millalgi 2017 algusest, draftivad seda siis 3 järgmist eesistujat. Senine kogemus näitab, et kuigi programmide saatus on alati painduda hetkeolukorrale vastavaks, on nende kallal tehtav töö väga väärtuslik; ja seda just 3 [[LR]] koostöö ja sellega käigus tekkiva sisemise sideme mõttes. Rääkisime ka 20.-21.10 [[ÜK]] ettevalmistustest.

[[EE]] eesistumist ettevalmistav komisjon heitis viimse pilgu eelarvele. Kui tippkohtumine tuleb, lisab see hea mitu miljonit. Mõtisklesime ka visuaalse identiteedi üle. Nii ongi targem siin punkt panna, lähemalt ajalehtedes.

20.09.2016

[[GAC]]i päev algas Põhja-Balti 6 [[LR]] koordinatsioonikohtumisega. Enne [[FAC]]e on neid varemgi korraldatud, [[GAC]]i-eelne oli esmakordne, aga väga kasulik kohtumine, kuna [[LT]] idee autori ja juhatajana ei käinud mitte läbi nõukogu koosoleku päevakorda, vaid pani lauale 3 laiemat teemat: Brexit, EL tulevik ja sotsiaalne Euroopa. Kahes esimeses meie grupi sees praktiliselt eriarvamusi pole. Muljetasime 16.09 Bratislava mitteametlikust tippkohtumisest (kus me vist keegi küll käinud polnud), olukorrahinnang ühene: sisemise sideme tugevdamine, keskendumine konkreetsetele asjadele ja sellele, et välispiir peaks. [[DE]]-[[FR]] kaitse-ettepanekute suhtes hiilib ligi tunne, et pelgalt “ei mingit dubleerimist NATO-ga”-jutupunktist enam arutelus tõsiseks osalemiseks ei piisa. Ainus, kus meil sissetulekute erinevusest tingituna lähenemise teatav erinevus, on sotsiaalküsimustes. Samas pole need erinevused siiski liiga suured ja minu meelest võiks just meie grupp (või piirkond) ses asjas EL-is positiivset eeskuju näidata, et nagu saab küll ka ilma tülita. Üldse tõuseb [[UK]] kui mitmes asjas samameelse [[LR]] lahkumise järel Põhja-Balti koostöö tähtsus, ehk saame sinna aeg-ajalt kaasata ka mõnd muud integratsioonimeelset [[LR]]. Pidades muidugi silmas, et EL-is ei ole püsivaid [[LR]] koalitsioone, kuna EL-is tegeldakse lihtsalt nii paljude eri teemadega.

[[GAC]] istungil käisime läbi 20.-21.10 [[ÜK]] päevakorra. Vene-poliitika arutelult meie muudatusi ei taha. Kaubandusküsimustes on liinid ja [[LR]] erinevused teada, suurem küsimus on, kas poliitilised juhid suudavad selle traditsioonilise eduka EL-poliitika globaliseerumisvastase laine käest päästa või mitte. Päästmiseks on vaja hoopis tugevamat dialoogi kodanikega, paraku. Rändeteemal aga tõsteti taas solidaarsuse küsimus, ja Višegradi riikide viimase aja sõnavarasse tulnud paindliku solidaarsuse mõiste ei leia ikka mõistmist.

14.09 [[COM]] esitatud [[MFF]] vaheülevaadet hakatakse alles homme [[Coreper]]is arutama, nii ei näinud mina täna põhjust sõna võtta. Enamus küll võttis ja kolmnurga Uued suured väljakutsed vajavad lisaraha-Rohkem maksta ei taha-Minu raha peab samaks jääma küljed olid üsna sama pikkusega.

Kõige sisulisem arutelu toimus [[COM]] 2017 tööprogrammi üle. Kõik muidugi püüavad sinna lisada oma prioriteete, samas on [[COM]] oma programmi koostamisel suveräänne. Meie suurimad soovid on seotud digituruga. [[GAC]]is [[COM]]i esindanud digiasepresident Ansip pani truuisti kirja kõik digituru mainimised, ja neid tuli valdavalt enamuselt [[LR]]delt. Meie soovime, et [[COM]] esitaks kiiresti andmete vabaks liikumiseks vajalikke eelnõusid ja ka andmete säilitamise oma. Esimest vast saame, viimast vast mitte. Lisaks [[EE]] jaoks olulised idapartnerite prioriseerimine ja EL-NATO koostöö edasiarendamine, mh hübriidohtude osas.

Ilma aruteluta kiideti heaks järgmine samm Bosnia ja Hertsegoviina teel EL kandidaadistaatuse poole. Iga hea uudis laienemise üle, ka kui väike, on tänapäeval kulda väärt.

 

 

16.09.2016

Riias, kohtumised [[EE]] eesistumise ja ka enda tulevaste ülesannete täpsema sisu üle. [[LV]] eesistumine 2015 oli igati edukas: väärikas ent mitte liiga pealetükkiv; ambitsioonikas, kuid mitte kisaga; hästi ettevalmistatud, kuid piisavalt paindlik. Lisaks on [[LV]] meile pea igas mõttes lähim referentsriik.

Eesistumisaegne kommunikatsioonijuht Jākobsone rääkis vajadustest ja võimalustest ka oma kodust publikut EL-asjades valgustada. Päris kuulumise, omaluse tunne tuli alles siis – miski, mida on tundnud kõik esmakordsed eesistujad. Kommunikatsiooni keskne koordinatsioon on hea üldiste sõnumite, stiili ja visuaali pakendamisel, aga muidu vastutavad kõik ministeeriumid ise. Brüsseli esindus on siin pea täiesti omapäi. Kõik asjad, mida [[LV]] eesistujana tegi, kõik vastuvõetud eelnõud ja üritused paigutati 3 üldise märksõna alla: Konkurentsivõimeline, digitaalne ja engaged Euroopa alla. Hea mõelda ka meil sedalaadi lähenemise peale, aitab paremini fokuseerida või vähemalt oma tegevust iseenda jaoks mõtestada.

Välisministeeriumi EL-suuna juht Skujiņa andis mitu väärtuslikku näpunäidet tööks [[PRES]] eel ja ajal. Välisministri eesistumiseelne ja -aegne visiidigraafik on suur probleem kõigile. Esiteks tahavad sinuga kohtuda teised [[LR]], et kuulda su prioriteetide kohta jne – seda eriti poole aasta jooksul enne eesistumist, kui endal eriti kiire ettevalmistusfaas. Siis tahavad või tolereerivad sind eesistumise ajal – sest siis on sul uhke staatus – enda juurde kolmandad riigid laienemisriikidest kuni maailmapoliitika suurteni. Kolmandaks peab [[PRES]] välisminister poole aasta jooksul tosinaid kordi asendama [[CFSP]] kõrget esindajat ning palved selleks võivad tulla päev ette ja viia ka maakera kuklapoolele. [[LV]] välisministri rekord oli 9 asendusüritust ühe päeva jooksul, tõsi, kõik Brüsselis. Välisministeeriumil pealinnas tuleb aga põhjalikult mõelda ka oma inimeste, saatkondade, saadikute infoga varustamise rutiinide, vormide peale – et ka nemad eesistujariiki võimalikult hästi esindada saaksid.

Välisministeeriumi parlamentaarne riigisekretär Kalniņa-Lukaševica täitis [[EP]] ja teiste EL institutsioonidega suhtlemisel sama rolli, mis minulgi ees seisab. Temaga oli veel ektra kasulik rääkida. [[EP]] plenaarinädalatel hakkan veetma pikki päevi puldis [[NK]] esindamas, samas kui parlamendi poolt kõnelejad pidevalt vahetuvad. Nagu sedalaadi suhtlusega ikka, parlamendipoliitik võib mitu aastat tegelda peamiselt ühe failiga ja tunneb seda muidugi iga viimse detailini, [[NK]] esindaja aga peab vastama kõigile küsimustele. Selleks on vaja koos oma meeskonnaga töötada väga põhjalikult [[NK]] sekretariaadi poolt ettevalmistatavate materjalidega – mitte keegi peale me ise ei suuda anda unikaalset eesistuja(riigi) ornamenti. Väga oluline on vastastoimijate (ja muidugi sisuteemade) varasem tundmine. Eesistujariigi ministrid ajavad oma eelnõusid ja suhteid [[EP]]ga ise, siin pole mul tõenäoliselt palju aega-võimalust appi tulla.

13.09.2016

Asendasin uut välisministrit Riias toimunud [[DE]] ja Balti riikide välisministrite kohtumisel. Formaat on traditsiooniline, toimub kord aastas, alates 1994ndast. Seekordse kohtumise lisaelement oli diplomaatiliste suhete taastamise 25nda aastapäeva tähistamine. Selle puhuks tegime ka avalduse, mis tunnustav [[DE]] rolli ja abi suunas meie riikidele ja piirkonnale, aga eriti praegu, mil nad tulevad [[LT]]sse paigutatava NATO pataljoni raamriigiks, õigustatud kah.

Piirkonda puudutavatest teemadest esitasid [[DE]] ministri Steinmeieriga kaasas käivad 50 ajakirjanikku muidugi teravaid küsimusi [[DE]] relvastuskontrolli ettepanekute ja [[LT]] välisministri Linkevičiuse üpris kriitilise reaktsiooni kohta neile. Steinmeier selgitas oma ja Linkevičius oma vaatenurka.

Muudest teemadest peamised: EL-Vene suhted ja Ukraina konflikt. Steinmeier on Minski raamistikku palju panustanud ja läheb ka Riiast koos oma [[FR]] kolleegiga otse Kiievisse. On selge, et kui julgeolekuolukord pole enam-vähem rahulik, siis ei saa Ukraina valitsuselt ka oodata poliitilisi samme, mis rahva seas väga ebapopulaarsed. EL ei pea oma Vene-poliitikat kuidagi häbenema ega selle tulemuslikkuse pärast muretsema – kurssi tuleb hoida! 02.-03.09 toimunud mitteametliku [[FAC]]i arutelude sisu ja toon olid ka üpris ühesed. Kevadel kokku lepitud 5 põhiprintsiipi on jõus ja täidame neid, mh kahepoolselt, ka tsiviilühiskonna ja inimestevaheliste suhete oma.

Teine suur teema oli EL tulevik pärast Brexitit, seda nii lõunalauas kui Stokholmi majanduskooli Riia filiaalis toimunud arutelupaneelis. Üksmeelselt arvati, et kuigi suuri samme kummaski suunas – edasine integratsioon või pädevuste tagasiandmine [[LR]]dele – praegu realistlik läbi viia pole, pole hetkel, igatahes mitte 16.09 Bratislava mitteametlikuks tippkohtumiseks, ka vormumas veel mingit kompromissilaadset seisukohta 27 edasimineku suuna kohta. Arvan ise, et siin on oluline ka [[UK]] endaga toimuv – kui Londonis jõutakse ühisele arusaamisele, millist ja millal-Brexitit nad tahavad ja käivitatakse päris lahkumisprotsess, siis peavad ka 27 edasi liikuma. Nii pressikonverentsil kui paneelis küsiti ka [[LU]] välisministri värskete väljaütlemiste kohta, et [[HU]] liikmesus tuleks põgenike kohtlemise pärast peatada või isegi lõpetada. Tõdesime kõik ohates, et praegu (kui klubis kunagi) on dialoogi, kokkuleppimise, mitte väljajätmise ja -arvamise aeg.

1:50.02

Kaks väga tarka mõttekodalast, Grabbe ja Lehne, on Carnegie egiidi all avaldanud ettepaneku tulevaseks, paindlikumaks EL-i korralduseks. Loo alguses on pikem ülevaade EL senisest paindlikkusest, selle määradest ja võimalustest. Kui aga vaadata lõppu, soovituste osa, siis saad aru, et need on tegelikult väga praktilised näpunäited hetke riigi- ja EL institutsioonide juhtidele, kuidas praegune periood võimalikult vähese valuga üle elada. Autorite meelest ei saa Brexiti esimese šoki kestes ning enne 2017 valimisi [[FR]]s ja [[DE]]s nagunii suurte ideedega välja tulla, sealt aga oleks kuni 2019 kevade [[EP]] valimisteni jälle võimalust. Vahepeal jõuab Brexiti jahmatus ka lahtuda (vähemalt 27-s, ennustan). Grabbe ja Lehne meelest peab 16.09 Bratislava mitteametlik tippkohtumine peale praktiliste asjade kaudu ühtsuse demonstreerimise ka alustama järelemõtlemise perioodi EL-is. Küsimus peaks kõlama nii: kuidas tagada sisemine ühtekuuluvustunne EL paindlikuma ülesehituse tingimustes?

[[UK]] lahkumine on autorite arvates eriti paradoksaalne, kuna EL pole kunagi olnud rohkem britilik – paljud [[LR]] tahaksid tegelikult vähemate volituste ja regulatsiooniga EL-i. Ka kui 2016 veebruaris sõlmitud kokkulepe tühine on, pole “üha tihedam liit” enam praktikas suurema osa Euroopa jaoks eesmärgiks. See lõppes tegelikult juba 2005, kui [[FR]] ja [[NL]] valijad lükkasid tagasi põhiseadusliku leppe. Juba enne seda olid  [[UK]]le võimaldatud erandid jätnud ta eemale üha enamatest ühispoliitikatest, aga sellega nõrgenes ka brittide solidaarsus EL suhtes – nõiaring. Tulevikus jäävad enamad [[LR]]d ühispoliitikatest kõrvale, nii soovimatuse kui suutmatuse tõttu neid ellu rakendada, ennustavad Grabbe ja Lehne. [[LR]] suhe uniooniga ei tohi kunagi olla pelgalt konkreetses kasus mõõdetav, see mõjub solidaarsusele ülejäänutega halvavalt. Seega, paindlikkust osalemises, aga vaid teatava piirini. Autorite meelest on siseturu 4 vabaduse tingimusteta järgimine selleks, mis kindlustab vajaliku solidaarsuse miinimumi. Lisaks saab siseturg toimida vaid siis, kui selle reegleid täpselt täidetakse. Siin on autoritel kindlasti õigus. See paneb erilise vastutuse [[COM]]le kui lepingute vardjale. Ja osutab ka võimaliku murenemise koha – see juhtub mitte nii, et Brüsselis otsustatakse mõnel alal ühenduse pädevus [[LR]]dele tagasi anda, vaid siis, kui [[LR]] lihtsalt lõpetab ühiste reeglite täitmise.

Edasi annavad autorid päris põneva ülevaate kahe EL kroonijuveelprojekti, euroala ja Schengeni integratsiooni eripäradest. Põhierinevus – ühel on keskne institutsioon, [[EKP]], teisel pole. Euroala tagasikeeramine tähendaks selle liikmetele katastroofi, Schengeni oma, tohutute kulutustega küll, oleks aga mõeldav ja iga terroriaktiga ning põgenikelainega suureneb surve [[LR]] valitsustele Schengeniga millegi ette võtmiseks. Autorid ennustavad, et euroala konsolideeritakse edasistes kriisides, Schengen aga võib pigem laguneda.

Ja siin Grabbe ja Lehne 9 soovitust EL juhtidele (praktiku kommentaaridega):

  1. Ärge laske Brexitil muid nakatada, hoidke lõdvendamissurve vaos – hoolimata [[HU]] ja [[PL]] kultuurirevolutsiooni-jutust peaks see tehtav olema. Liiga suur on veel hirm edasise lagunemise ees.
  2. Hoidke siseturu ühtsust – õige, aga raskem teha, vt eespool reeglite täitmise riskidest.
  3. Karistage reeglite mittetäitmise eest – siin on jäme ots [[COM]] käes ja “poliitiline” [[COM]] pole ses asjas üheselt tugev olnud. Konkurentsikaasused saavad küll tugevaid lahendeid, aga eelarvereeglitega mängimine ei sisalda usaldust. Samas, olukorras, kus kardetakse [[LR]] ärakukkumist võib liigne surumine ka vale olla.
  4. Tagage põhiõiguste kaitse ja institutsioonide toimimine – otsene viide [[HU]] ja [[PL]] suunas. [[COM]] ongi [[PL]] õigusriigi küsimusega vägagi aktiivselt tegelnud. Aga tagasilöökide oht on siin suur.
  5. Viige euroala ja Schengeni pooleliolev konsolideerimine lõpule – kergem öelda kui teha. Schengeni reformimisega praegu vähemalt tegeldakse, euroala omaga pea mitte. Pangandusliidu lõpuleviimiseks vajaliku ühtse hoiusegarantii eelnõu väga ei liigu.
  6. Uute ettevõtmiste puhul pakkuge kohe paindlikku osalemisvõimalust – nõuab mõtteviisi muutust eriti [[COM]]s, kes eelnõusid koostab.
  7. Pidage kõigi [[LR]] osalusel arutelusid tulevikusuundade üle, hoidke ära [[LR]] gruppide tekkimine – peamiselt [[ÜK]] eesistuja Tuski (aga ka suuremate [[LR]] juhtide) vastutus. Tuskiga asi selgem, teistega päriselt mitte.
  8. Rääkige rohkem kodanikega, kodanikuühiskonnaga, [[LR]] poliitikute vastutus EL selgitamisel – täiesti õige ja tegelikult vältimatu.
  9. Kasutage paindlikkust loovalt, kaasake ka kolmandaid riike EL poliitikatesse, laienemisriike juba enne liitumist ja leidke mudeleid ka näiteks idapartnerite jaoks – sama, mis Bruegeli ettepanekutes (vt Gondori kroonika 05.09.2016). Kõlab ilusasti, aga vajab samuti mõtteviisi, harjumuste muutust.

 

09.09.2016

[[ÜK]] eesistuja Tusk käis Tallinnas 16.09 Bratislava mitteametliku tippkohtumise ettevalmistusringiga. Bratislavas ei taheta rääkida [[UK]] lahkumisest, vaid EL27 tulevikust. Siin on esmane kõik see, mida EL ilma suurte sõnadeta saab oma kodanike heaks teha (ma ikka jätkuvalt raiun, et ülioluline on mingi tunnistamine, et kõik pole viimasel ajal hästi tehtud). Siin ei saa kindlasti rändest ja Euroopa piiride kontrollist mööda. Praegu aga vähemalt Türgiga sõlmitud kokkulepe toimib. Kodanike heaks saab teha veel palju asju, meie jaoks muidugi siseturg, sealhulgas digitaalne selline. Pluss kodanike kaitse. Unistused (või hirmud) Euroopa armeest tõenäoliselt tõsiselt jutuks ei tule, küll aga tuleb ellu viia EL-NATO ühisdeklaratsiooni, kust üks huvipakkuvamaid teemasid, ka [[EE]]le täna peaministri sõnul, on hübriidohtudele vastu astumine – miski, milleks EL-il võimalusi ja ressursse rohkem kui NATO-l.

Võib muidugi eeldada-karta, et mingeid pingeid elatakse Bratislavas ka välja. Mõni [[LR]] on lubanud kultuurilist revolutsiooni, võimu tagasivõtmist [[LR]]dele, mõni pole rahul poliitilise [[COM]]ga jne. Siin on oluline märkida, et [[EE]] huvides pole küll kuidagi EL institutsioonide nõrgenemine ega nõrgestamine. Mõned esitavad oma konkreetseid soove nende eelnõude kohta, mida EL nüüd ja kohe peaks kodanike usalduse tagasivõitmiseks heaks kiitma. Kohtumise kokkuvõteks nenditi täna, et inimeste turvatunde kinnitamiseks/tagasiandmiseks on vaja tihedamat koostööd ja rohkem avatud EL-i. Viimase alla käib ka kaubandus, eriti [[TTIP]].

Sellest ongi hea jätkata. Operatiivselt kohanedes vabariigis kujunenud poliitilise olukorraga asendasin välisministrit kohtumisel [[COM]] kaubandusvoliniku Malmströmiga. Kaubandusküsimustes on [[EE]] täielikult [[COM]]ga samal seisukohal – kiiremini ja rohkem! Paraku pole see enam Euroopas enesestmõistetav ja mõnes [[LR]]s on [[TTIP]]i vastustamisest saanud lausa religioon. [[TTIP]]i peaproov on aga Kanadaga parafeeritud kaubanduslepe. Kui seda allkirjastatud ja ajutiselt jõustatud ei saa, pole USA-ga lepingust mõtet unistadagi. Kõik samameelsed (kaubandusliberaalsed) [[LR]]d, kelle hulka seni on kuulunud ka [[UK]], peavad aga rohkem tööd tegema. Tõenäoliselt arutatakse kaubandust ka oktoobri [[ÜK]]l. See teema kuulub nende hulka, millest poliitikud üle kogu EL-i peavad oma kodanikega ausalt rääkima. Mõnes mõttes võib Brexiti šokist siin isegi kasu olla – vajadus parema dialoogi järele on nüüd selgemaks saanud.

Lõpetuseks rääkisime paari samameelse sõnaga ka EL-Venemaa suhetest. Jätkuvalt on nii, et poliitilisi probleeme kaubanduse vahenditega lahendada ei saa. On vale aeg ja viis proovida mingeid Euraasia liidu vms suhteid mõelda. Aga paraku on ka idapartneritele hetkel EL poolt vähe lubada. Leppisime siiski, et proovime Brüsselis veel mõned kivid ümber pöörata, ehk ikka midagi leiab.

 

06.09.2016

[[EE]] eesistumist ettevalmistav komisjon istus õige pikalt. Osalt on hakanud väga kiire asjade nagu koolitus, korraldamine, hanked ettepoole toomisega. Osalt tuleb tegelda tehtud otsuste ümbermängimisega (eriti puudutab see juba Brüsselisse saadetud inimesi, kelle lähetuse lõpu tähtaeg on 15.07.2018). Osalt on rahasoovid hakanud planeeritut ületama ja siis on küsimus, et näiteks ekspertide ürituste puhul kas muudame juba 2014 kokku lepitud standardit või tõstame raha mujalt või laseme ministeeriumitel endal standardit modifitseerida (lihtsaim ent halvim võimalus). Kõigile bürokraatiaga kokkupuutunuile on selge, kui pikalt ja kirglikult suudavad ametnikud selliste asjade üle vaielda.

Üks tõsistelt kurvastavatest asjadest eesistumise varasemaks nihkumise juures on see, et iseseisvuse 100nda aastapäeva kultuuriprogramm pole enam eesistumisega samal (pool)aastal. Siiski planeerime 14 [[LR]] pealinnas ka eesistumisega seotud kultuuriüritusi 2017 II poolaastaks.

Rahast. 2016 lisakulude katmisega probleeme tulema ei peaks, aga 2017 eelarve tuleb järgmisel koosolekul ja seal ma nii sujuvat menetlemist ei oota. Hetke suurim lisakulu tõotab tulla turvalisuse tagamise realt – piisab vaid mõelda sisejulgeolekuolukorra halvenemisele, terrorismiaktidele Euroopas. Ja kui meile veel mõni tippkohtumine kaela peaks kukkuma, siis tuleb eelarvet hoopis teise pilguga vaadata.