10.06.2016

JHA siseministrite päev koosnes suuremas osas strateegiatest, tegevuskavadest, teekaartidest ja eduaruannetest – terrorismivastane võitlus, ränne, koostöö Türgiga. Viimase puhul kurdeti taas 1:1 skeemi seni mitte käivitumise üle.

Praktilisema poole pealt kiideti 2 vastuhääle juures heaks tulirelvade direktiiv. Ja peeti juba tavapäraseks kippuv arutelu Gruusia viisavabaduse üle. Kolmik jätkuvalt vastu – kes ees, kes kaasas. Väikese muutusena ehk DE vihje, et kui peatamisklausel EPs ka vastu võetud saaks (vist on juulis põhimõtteliselt võimalik ära teha), siis ehk saaks. Samas, neilt polnud ministrit kohal ja selle riigi seisukohad ning põhjendused on selles asjas muutunud juba õige mitu korda.

Ma pole kunagi näinud LRde vahel sellist salaamitaktika kasutamist, see on hoopis, mida tavaliselt EPle ette heidame. Armosfäärile see kuidagi kasuks ei tule, aga pole esimene kord, kui sellest koduse poliitika pärast liialt ei hoolita.

09.06.2016

Asendasin JHA justiitsosal ministrit. 4 sõnavõttu, paljuvõitu asendava saadiku jaoks, aga teemad meile olulised. Üks seotud digiteemadega, toodete digitaalse sisuga, kus toetame reeglite harmoneerimist siseturul niipalju kui vähegi saab. Abieluvararežiimide ja registreeritud kooselu varaliste tagajärgede tõhustatud koostöös liitume 18 LRga kohe, kui õigusaktid vastu võetud, mis peaks toimuma lähiajal. Finantshuvide kaitse punkti all oli PRES palunud toetavat sõnavõttu, polnud probleemi, kuna ajavad triloogidel vastu hulga LR eelistusi täitsa õiget asja. Karistusregistrite andmete vahetamise raamistiku arutelul toetame võimalikult keskset ja automaatset süsteemi, nagu kõigi sisejulgeoleku andmebaasidegi puhul. Sama on meie jaoks ka soov saada neid välja töötama ja arendama Tallinnas asuv eu-LISA agentuur.

08.06.2016

Poolepäevane Coreper kviteeris kõigepealt kokkuleppe tulirelvade direktiivi üle. Saime nõus olla, PRES on teinud head tööd, mitmes asjas meile vastu tulnud ja mõnes asjas oleme saanud ka öelda, et  saame segasevõitu sõnastust positiivselt tõlgendada. Edasi andis PRES ülevaate GR abistamisest, kus esimest korda tõsteti esile EE panust ümberpaigutamisse – esiteks pole mustal taustal ka tumehallina raske välja paista ja teiseks, meie ametkondade algul kandilisevõitu süstemaatilise töömeetodi eelis on see, et ta on, noh, süstemaatiline, pidev. Seejärel taas Gruusia viisavabadus. Jätkuvalt vastu DE-FR teljega liitus IT ja blokeeriv vähemaus on koos ka juriidiliselt, mitte vaid poliitiliselt – EL-is püütakse alati konsensuse poole niikaua kui saab ja kahe suurema LR vastu midagi hääletama hakata on nagunii üliraske ette kujutada. Meie oleme vahepeal teinud seda, et nõudnud Gruusia viisavabaduse arutamist ka 20.06 FACil – tegu on ka välispoliitilise küsimusega, kuna kaalul on EL maine, lubadus hakkab täitmata jääma. See välisministrite ette viimine vastalistele muidugi ei meeldi, aga mis sest.

Pikem Coreperi lõuna, kus arutluse all Türgi kokkulepe ja eile COM poolt avaldatud rände välismõõtme pakett. Esimese kohta tõdeti isegi natuke üllatunult, et nagu töötaks. Hoolimata sellest, et kokkuleppe üht põhielementi – süürlaste tagasisaatmist Türki ja selle vastu süürlaste ümberasustamist Türgist nn 1:1 diili raames – pole veel hakatudki ellu viima, kuna kõik potentsiaalsed tagasisaadetavad taotlesid GRs asüüli ja sealsed protseduurid veel kestavad. Kas ootavad türklased viisavabadusprotsessi edukat lõppu? Kas pärast neid tohutuid raskusi, millesse seekordne viisavabaduspakett NKs sattus (vt eelmine lõik) on seda üldse realistlik oodata? Rände välismõõtme kohta ilmnes taas 28 suveräänse riigi vahel välispoliitika tegemise valu. Kellele ei meeldinud, et partnerriike prioriseeritakse, kellele just selline prioriseerimine; kes hoiatas, et partnerriigilt X küll ei saa hakata raha ära võtma; kel võileib leidis koha naabri süles; kes ütles, et ränne on kõige tähtsam CFSP element, kes tuletas meelde, et CFSPl on ka teisi elemente. Võib vist kokkuvõtteks öelda, et asi, milles oldi enam-vähem ühel meelel, oli võõristus COM pakutava innovatiivse rahastusmudeli suhtes, kus Türgi rahastuga sarnaselt pakutakse MFFist 3,1 miljardit ja teatatakse siis, et LR pangu teist samapalju juurde. See tekitab eriti (topelt) paksu verd nendes LRdes, kes on a) netomaksjad, nagunii tunnevad, et panevad palju sisse ja b) kuna rikkad, siis enamasti ka suured arenguabi andjad. Mõlema mätta otsast on hea viibutada nõudlikult Ida-Euroopa lombi poole.

03.06.2016

Hommikusöök LV ja LT kolleegiga SK kui tulevase eesistuja kutsel. Käisime läbi 2016 II poolaasta teemad. Pealmisena muidugi UK rahvahääletus ja selle tagajärjed, millega tuleb tegelda ükskõik kumma tulemuse puhul. Muudest asjadest ränne ja COM pakutud Dublini määruse reform, kus SKl endal, nagu kogu ümberjagamisteemaga, suuri probleeme. Saabki olema huvitav näha, kuidas selline LR, kel konkreetsel teemal nii reljeefsed seisukohad, eesistujatoolis hakkama saab. Tõenäoliselt teevad kohe juulis ühe ringi peale, et nii endale kui nõudlikult nuravale EPle selgeks teha, et mingit enamusepoolsetki asja pole; ja siis hakkavad kuskilt otsast vaikselt lahendama. Gruusia ja Ukraina viisavabaduse, samuti Vene sanktsioonide osas arvame täpselt ühtmoodi. 2017 eelarvega tahavad slovakid liikuda väga kiiresti – COM ettepanek juuni lõpuks ja NK ühispositsioon juuli lõpuks, saab näha.

Edasi kohtumised koos mu järeltulija Taelaga, “andsin üle” paar head rändega tegelevat kontakti ja korraldasin lõuna mõne kogenud kolleegiga, et saaks aimu, kuhu sattumas on. Tõsi on, et veel 2011 tegeles Coreper päris palju oma rolli otsimisega. Eurokriis ja eriti Ukraina kriis on aga igasugused kõhklused ja kahtlused kaotanud. Coreper suudab tihti tulemusi saavutada ka seal, kus ministrid ei suuda. Põhjuseks, nagu me tagasihoidlikult tuvastasime, on peamiselt see, et ministrid tulevad kokku korra või kaks kuus, meie aga oleme kogu aeg koos ja valmis istungeid pidama nii kaua kui vaja.

01.06.2016

Hommikul arvamusliidrite grupp Tallinnast, keda COM sealne esindaja Rumm ikka tänuväärselt Brüsselisse korraldab. Kuna EL on teadagi asi, mis teoorias nagu ei tööta, praktikas aga küll, saab asjadest päriselt aru ainult pealinnas (käies). Sellega ei taha ma öelda, et see olukord EL demokraatliku legitiimsuse mõttes ohutu oleks. Rääkisime nagu ikka, rändekriisist ja võrdlesime seda palju lihtsama eurokriisiga. Meeleolu üpris sünge (või oli asi vaid minus?).

Coreper pidas (eel)viimase arutelu tulirelvade direktiivi üle. PRES on eelnõu kõvasti muutnud, siseministeeriumite esindajad, ka meie nõunik Talmar, on kõvasti tööd teinud ja mis salata, mõni tark valitsus on üldise hüvangu nimel ka oma seisukohti ventileerinud. EEl veel 1,5 küsimust, üks salvedest ja teine mitteautomaatsetest tulirelvadest. Saame hakkama.

Lõuna LV ja LT kolleegi ja MFF-nõunikega. Jah, hakkab lähenema. Kõigepealt küll ülevaatus, mis 2016 jooksul lubati EPle esitada ja mille kohta ka COM sügavustes valitseb täielik vaikus. Nagu varemgi olen kirjutanud: kuni rändekriisini olin täiesti kindel, et mingeid sisulisi muutusi selle käigus ei tule. Nüüd olen lihtsalt kindel – päris suurteks muutusteks on ikkagi vaja ühehäälsust ja suurteks kvalifitseeritud häälteenamust, mida hetkel ei paista. Järgmise, 2021-2027 MFF kohta spekuleerisime ka, aga sellest olulisem on teadmine, et tuleb selle suure teemaga jälle otsast tegelema, valmistuma hakata.

Pärastlõunases Coreperis oli EL aga oma halvimal viisil. Kui eelmine nädal (vt 24.05 Gondori kroonika) tekitas Gruusia viisavabaduse üle probleemi FR, siis täna oli DE kord. FR nõudmisel oli juba otsusesse sisse kirjutatud, et viisavabadus ei jõustu enne kui tugevdatud kaitseklausel. Väga pikkade hammastega olime, ka meie, sellega nõus – muidu lihtsalt ei saa selle viisaasjaga edasi. Aga täna tuldi välja nii välispoliitilises kui ka sisulises mõttes tühja ja ebaloogilise avaldusega, et Ukraina olla mures, et kuidas nüüd grusiinid saavad ja meie ei saa, seega: lükkaks Gruusia oma mõne kuu edasi! Ebaloogiline on see, et Ukraina on ka kõik nõuded täitnud ja iseenesest peaks nende jaoks olema asi tehtud, Gruusiaga siin siduda pole küll mõtet. Tegelikult juhtuski asi, mida ma kõige rohkem kartnud olen: viisavabaduse üle on hakatud mängima mänge, mille üle endal tegelikult mingit kontrolli pole – asjaomase LR seisukoht on 2 nädala jooksul muutunud 3 korda – kord peal sise- kord välisminister, nagu kuulda. Ka PRES oli täna üpris nõutu, et kuidas nüüd edasi. Eks 10.06 JHAni on veel ka natuke aega, ootame, mida hollandlased välja mõtlevad, ehkki nad pole ka idapartnerite viisavabaduse asjas entusiastlikumate kirjas. Näeme hiljemalt 08.06 Coreperis.