28.04.2016

[[Coreper]] algas, nagu [[NL]] ajal kombeks, saadikute omavahelise aruteluga hommikulauas. Teemaks nn horisontaalne lähenemine viisavabadusküsimusele ehk teisisõnu kas ja kuidas luua viisavaba režiimi peatamiseks mingi uus mehhanism. [[DE]] ja [[FR]] olid esitanud ühispaberi (nagu vanal heal ajal juba, mootor või nii). On selge, et mingist täiendusest päriselt pääsu pole. On aga oluline, et võimalik katkestamine saaks toimuda vaid kindlalt ja mõõdetavalt paika pandud kriteeriumite alusel nagu asüülitaotlejate arvu, pikemalt ebaseaduslikult riiki jääjate arvu järsk tõus jne. Ja uue mehhanismi väljatöötamine ei tohi toimuda nii, et nüüd jätame Gruusia ja Ukrainaga protsessi seniks seisma. Nii täna üldiselt ka arvati, ja kui nii, siis saame hunte toites ka oma lambukesed terveks jätta. Ruumis valitseb ka üpris tuntav arvamus, et [[COM]] ei peaks praegu EL asüülipoliitika aluseks oleva Dublini määruse muutmise ettepanekuga välja tulema. Iga variant sisaldaks tõenäoliselt mingit uut jaotusvalemit ja kellel seda praegu vaja? Türgi kokkulepe tuleb tööle panna hoopis, mitte omavahel vaielda.

Istungil tutvustas [[COM]] Vene-vastaste ja Vene sanktsioonide mõju. Ei midagi hirmsat. Mõju EL SKT-le on vaid -0,1%. EL eksport Venesse on 2015 vähenenud 28%, sealhulgas põllumajandustoodetel 39%. Põllumajanduse eksport üldse, muusse maailma, on aga hoopis kasvanud 6%. Selge on ka, et isegi kui Vene oma vastumeetmed homme lõpetaks, on nende turg rubla ja ostujõu languse tõttu tublisti muutunud.

Naaklesime pisut ka eelseisva EL-USA energianõukogu teemal. Täpsemalt, ruumis viibiva, torukujulise, nime ja numbrit 2 kandva elevandi üle. Nord Streami uus toru on pinnuks silmas paljudele, muide ka ameeriklastele. Kordame detsembri [[ÜK]] sõnastust selle üle, kuidas kõik energiaprojektid peavad täitma mitte ainult EL seadust, vaid ka EL energiapoliitika eesmärke, loe: allikate mitmekesistamine (vt Gondori kroonika 17.-18.12.2015).

Sõin lõunat [[NK]] peasekretäri Tranholm-Mikkelseniga. Juuni [[ÜK]] ettevalmistus, seesama Dublin, globaalstrateegia väljakäimine-heakskiitmine, Vene sanktsioonid (kus üllatusi ei pruugi ka seekord tulla). [[EE]] eesistumise ettevalmistusest, kus meid igati julgustatakse tulema välja mõne paberivaba asjaajamise piloot-näidisprojektiga. Nuputame siis.

20.04.2016

Poolepäevane [[Coreper]] ei saanud ka täna rändeta, [[PRES]] ja [[COM]] andsid enne homset [[JHA]]d ülevaate olukorrast Türgis ja [[GR]]s. Muutusi eelmise nädalaga võrreldes mitte eriti, vood maas, aga oodatakse 1:1 skeemi tõega käivitumist, kui [[GR]]s hädaga asüüli taotlenud inimesi eitava vastuse saamise järel Türki saatma hakatakse. Jätkuvalt vaja tõlke ja kiirendada ümberasustamist [[GR]]st. Homme kuuleme seda kõike uuesti ministrite juuresolekul.

18.04 [[FAC]] tagasivaate all avaldasin suunatud lootust, et [[CFSP]] kõrge esindaja Mogherini ühene toetav kokkuvõte Gruusia ja Ukraina viisavabadusega edasiliikumisest leiab õige resonantsi nii [[NK]] kui [[COM]] poolel. Esimene peab andma kiiresti heakskiidu Gruusiale ja teine tegelikult tegi meie istungi ajal ettepaneku anda viisavabadus Ukrainale. Mis ei pruugi muidugi ladusalt minna.

Järgmise punktina arutasimegi 18.05 toimuvat EL-Ukraina tippkohtumist. Seoses [[NL]] referendumiga ei tule seal ühisavaldust, sest siis peaks kindlasti ütlema, mis nüüd Ukraina leppega saab; ja seda ei saa öelda vähemalt [[UK]] referendumini. Seda enam peab silma peal hoidma EL juhtide sõnumitele tippkohtumise järgsel pressikonverentsil. [[Coreper]] arutab neid veel eelneval nädalal. Igal juhul, tuleb julgustada Ukraina reformidele ja avaldada EL toetust neile; tuleb vältida “mõlemad pooled peavad”-retoorikat, sest Donbassis on ikkagi üks agressor ja teine rünnatu; tuleb toetada enamat rahvusvahelist kohalolu Ida-Ukrainas; tuleb korrata üle sõnumid Krimmi kohta. Ja midagi tuleb kindlasti öelda viisavabaduse kohta. Loodetavasti saab EL 18.05 raporteerida edusammudest [[COM]] ettepaneku heakskiitmisel, aga. Ukraina ja Türgiga viisavabaduse kehtestamisel annaks EL viisata sissesõidu õiguse pea 120 miljonile inimesele ja mitme [[LR]] valitsust haarab sellele mõeldes ilmne õõv. Juba kuuleme, kuulsime ka täna, juttu sellest, kuidas peab enne otsustamist ikkagi mingi pidurimehhanismi sisse seadma jne. Seda kuulates hakkab jälle teistel [[LR]] jube. Aastaid on soovijatele öeldud: need ja need on tehnilised ja seadusandlikud nõuded, mis tuleb täita; kui tehtud, siis saate. Loodan siiski, et nii Ukraina kui eriti muidugi Türgi on praegu nii kõrge poliitilise profiiliga kaasused, et õnnestub ikkagi senise sõiduplaani järgi asjad ära teha.

18.04.2016

[[FAC]]ile avaldas tugevat mõju päevakorra planeerimine. Arusaadav, et valikuid tuleb teha, aga Kolumbia rahukõnelustele tunni kulutamine pani imestama õige mitmeid (ehkki, tõsi, [[ES]] ja vähemal määral [[PT]] nurisevad tihti, et Ladina-Ameerikale pööratakse liiga vähe tähelepanu). Sisulisi aruteluteemasid siis kaks – ränne ja idapartnerlus, ja kummagi all polnud paraku liiga palju sisuliselt uut.

Rände välismõõtme alt on tegelikult märkimisväärne see, kuidas EL vähemalt püüab panna kokku oma eri poliitikaid. Traditsiooniliselt on EL välistegevuse osised jaotunud nii, et suured, rahamahukad alad on mitte lihtsalt [[COM]], vaid [[COM]] tugevate iseseisvate peadirektoraatide käes – arengukoostöö, väliskaubandus jne, millele [[EEAS]] ja [[FAC]] püüavad siis mingit poliitilist konstruktsiooni pigem lisaks kui peale ehitada. Mitte alati edukalt. Näiteks puhtalt poliitilise loogika järgi ei tohiks riikide grupp, kes annab üle 50% maailma arenguabist, ÜRO-s kaotada ühtki hääletust. Ometi tuleb EL-il seda pehmelt öeldes ette küll, me lihtsalt ei kasuta arengukoostöö raha poliitilise surve vahendina – ja selles on ka oma diskreetne võlu, kui mõtlema hakata. Nüüd aga mõeldakse rände mõttes problemaatilised riigid ükshaaval läbi nii, et arvestatakse kõiki EL poliitikaid. Kas sellega nende riikide “päris” survestamiseni jõutakse, on veel vara öelda, aga vähemalt selline mõtlemine harjutab. Mitte et sellest täna välisministrite vahel liiga palju juttu oleks olnud, ikka rohkem sellest, kus endal praegu king pigistab.

Idapartnerluse Riia tippkohtumisest on kohe möödas aasta ja EL poolel pole hetkel uusi julgeid ideid selle poliitika edasiarendamiseks, see sai täna taas selgeks. Järelikult tuleb töötada, piltlikult öeldes, Riia deklaratsiooni lehekülgedega 4 ja edasi, nendega, mis räägivad konkreetsest koostööst ja mille jaoks EL-il on sadade miljonite ulatuses raha. Perspektiivikad tunduvad näiteks transpordi, ühenduste, miks mitte ka IT-ala. Pluss kodanikuühiskond. Poliiitliselt nähtavama poole pealt nõudsid pea kõik sõnavõtnud (keda küll kokku vaid poole jagu [[LR]]dest, paraku) viisavabaduse kiiret otsust Gruusiale ja [[COM]] kiiret ettepanekut samaks Ukrainale. Ka [[CFSP]] kõrge esindaja Mogherini kokkuvõte oli ses suhtes ühene. Ülehomme käime [[Coreper]]is veel üle, kui vaja, aga usutavasti sai [[PRES]] täna sõnumi kätte.

13.04.2016

Ka täna oli nii, et [[Coreper]]i istungist tähtsam oli mitteametlik lõuna. Istung ise võttis kiiresti läbi Türgi tegevuskava hetkeseisu – kokkulepe momendil töötab, töötab ka [[GR]]-Türgi kahepoolne tagasivõtulepe. Aga [[GR]]s üha kasvab ümberpaigutatavate hulk ja 1:1 skeemi päriselt rakendamiseks Türgiga peab ka valmis olema. Kõigil [[LR]]l paluti ümberpaigutamise ja -asustamise kohad valmis ja oma abijõude [[GR]]s kauem hoida. Olgu.

18.-19.04 [[FAC]]il on idapartnerite kõrval olulisim teema kaitseministrite formaadis arutatavad hübriidohud. [[COM]] on oma paberiga välja tulnud, hea, eriti arvestades, et 2 aastat tagasi tehti seda sõna (hübriid) kuuldes Brüsselis enamasti lihtsalt “möh” – praeguseks aga tunnistab kogu EL, et ohud olemas. Nüüd on siis kaitse[[FAC]]il planeeritud lühikesed protseduurilised järeldused. Mis on iseenesest meile sobiv, seda enam, et seal nimetatakse ka EL-NATO koostööd, ja hübriidohtude tõrjumine on teema, kus EL-il on rohkem asjatundmist ja ressurssi kui NATO-l. Aga päris töö nendest järeldustest alles algab, ja siin on nagu iga uue asjaga, teda on raske kuskile struktuuri paigutada, üht vastutajat määrata. Selge on igatahes, et [[COM]]l on [[EEAS]] kõrval või pigem ees oluline roll, kuna teemad nagu energia, kaubandus, piirid jne on ju [[COM]] teemad.

Edasi pikale lõunale. [[PRES]] pani kõigile sissejuhatuseks südamele, et Türgi tegevuskava täitmine hakkab lähinädalatel päriselt pihta ja [[LR]] peavad selleks valmis olema, kiire panustamisvalmidusega. [[EE]] on. Teiseks soovisid [[PRES]] ja [[COM]] teada [[LR]] esialgseid reaktsioone, suuri poliitilisi probleeme [[COM]] pakutud EL ühtse asüülikavaga. [[EE]] poolt on kõige olulisem, et asüülitaotluste menetlemist reguleeriva Dublini määruse põhimõtted peaksid paika jääma, lisades vaid kriisimehhanismi (küllap on tõsi, et ükski [[LR]] poleks üksi hakkama saanud sellise immigrantidevoo kasvuga nagu 2015 [[IT]] ja eriti [[GR]] tabas), et kriisimehhanismi saab käivitada [[NK]], mitte [[COM]], et ükski võimalik mehhanism ei tohi ümber jaotada illegaalset immigratsiooni ja et igasugune võimalik jaotusvõti peab põhinema vaid SKT ja rahvaarvul. Arutelu kokkuvõte on siiski see, et automaatsele mehhanismile (kõik EL-i saabujad lähevad suurde ühtsesse loosirattasse) pole [[NK]]s enamust loota, aga selle poolt on mitu suurt ja mõjukat [[LR]], nii et läheb vaevaliseks, ei usu, et hobune pääseb siin vaid kerge ehmatusega. 21.04 arutavad asja siseministrid ja mai alguses tahab [[COM]] päris-eelnõuga välja tulla (eelpool viidatu oli vaid arutelupaber variantidega). Loodan väga, et [[COM]] kuulab [[LR]] siin ülimalt ergu kõrvaga – rändeteemal on EL-sisest arusaamatust juba piisavalt olnud.

07.04.2016

[[EE]] eesistumist ettevalmistav komisjon käsitles mitut õige erinevat teemat, mis tuletab taaskord meelde, kui suur see ülesanne on. 23.02 istungil otsustati (vt Gondori kroonika 23.02.2016), et [[ELS]] peab ministeeriumitega läbi rääkima kõrgetasemeliste ürituste arvu vähendamise 12-ni. Said ilusti hakkama, koguni 10 peale. Mis muidugi ei tähenda, et 2 on nagu maast leitud, saba võib valitsuses veel tagasi kasvada ja mõnel puhul on tegu ka mitteametlike [[NK]] ühendamisega, mis tähendab pea kahekordselt osalejaid koos kulutustega. Aga siiski vähematega kui eraldi ürituste puhul. Suurürituste korraldamise kohta otsime vastavalt protseduuridele edasi, valikut 5-lt siiski oluliselt ahendanult.

Uus 43-leheküljeline personalistrateegia kiideti pea küsimusteta heaks. Kesksest eelarvest rahastatakse 335 ajutise lisakoha loomist. See olgu siis proportsioonis selle “eesistumiseks võetakse tuhandeid juurde”-müüdiga. Alanud on ka inimeste koolitamine ja esimesed õppetunnid saadud: inimesed ikkagi (arusaadavalt) ei kujuta päris täpselt ette oma tulevast rolli ja teiseks, ekspertidel jääb kohati puudu laiemast vaatest. Lisaks, neetud, on osalemine Tallinnas, kus asendusvõimalused jm suuremad, osalemisprotsent madalam kui Brüsselis! Õudne mõelda, kui veel ministrite koolitamiseni jõutakse.

Minu lemmikseadus, avaliku teenistuse seadus, läheb praeguste kavade kohaselt muutmisele vaid ajutiselt, eesistumise lõpuni ja minimaalselt. Muutustega antakse vabaks neid kohti, kus end oma halvimaid traditsioone järgides oleme seadusega kinni kirjutanud: ametissenimetamist, tööaja piiranguid, lisatasu maksmist. Haljaks osutus elu kuldne puu, aga miks see peaks kedagi üllatama?  Katsugu keegi Brüsselis  ATS-i järgi elada ja töötada, ka nn rahuajal.

Pärastlõunal käis uus Ukraina kolleeg end tutvustamas. Aktuaalseks teemaks muidugi eilne [[NL]] rahvahääletus, millest praegu ei saagi keegi rohkem öelda, kui et [[NL]] valitsus peab kõigepealt oma töö kodus, ka oma parlamendiga ära tegema ja siis arutatakse asja EL-is ning Ukrainaga. Hämmastust tekitab see aga küll, kuidas sajandeid nii kaubandusele avatud rahvas sellise lepingu vastu on. Vist on aga nii – jättes kõrvale kogu muu, mis alati, ka selle, referendumite puhul kaasas – et rahva toestust on tänapäeval ükskõik kus ükskõik millisele kaubandusleppele raske saata. Mis on kurb ja ka ülimalt ohtlik, mõeldes, kui sügavalt ja tagasipööramatult globaliseerunud tänapäeva maailm on. Ja sellele, kuipalju konkreetselt [[EE]] on sellest võitnud. Kirjutan sellest ehk mõni päev pikemalt.

06.04.2016

Lihavõttevaheaeg möödus [[COM]] ja [[GR]] inimestel EL-Türgi tegevuskava elluviimist valmistades, ühesõnaga: neil ei mingit puhkust ([[GR]]s nagunii ülestõusmispühad teise kalendri järgi). [[Coreper]] sai endale siiski lubada luksust alles täna kokku tulla, peateemaks muidugi ränne ja Türgi kava. Ja ka nüüd surus [[PRES]] istungi poolepäevaseks. Eesistujatel ongi igaühel oma stiil, praegune töötab palju kahepoolselt [[LR]]dega, mis täna kõlas peaaegu nagu ähvardus: kui Türgi skeemi ja [[GR]]st ümberpaigutamise jaoks kohti-pakkumisi kiiresti ei lisata, tuleme te kõigiga individuaalselt rääkima! 2 nädala pärast, kui 1:1 skeem Türgiga päriselt tööle peaks hakkama, on vaja saata [[GR]]st edasi 100 inimest päevas. Lisaks on [[GR]] abistamisel suur puudus araabia, kurdi, puštu keele tõlkidest, ja ses osas ei saa [[EE]] küll õlga alla panna. Aga täna tõdesid mitmed, k.a. [[PRES]] ja [[DE]], et tundub, et Türgiga on midagi liikumas. Tore, kui nii.

Pea ilma aruteluta kiitis [[Coreper]] heaks EL ühtsema piirivalve eelnõu (vt ka pressiteade). Nüüd [[EP]]ga läbi rääkima, vastu peab [[ÜK]] suunise järgi (mis parlamendile küll otseselt siduv pole) juuniks. 21.04 erakorraline [[JHA]] tegeleb ka meile ülioluliste teemadega nagu e-piirid ja sisejulgeoleku andmebaasid.