04.12.2015

JHA siseministrite osa eel käisid ajalehtede õuduslood sellest, kuidas LU eesistujana ja muud GRi Schengenist välja suruvad. Tõesti, lekkinud oli ettevalmistav dokument, kus ühe võimalusena nähti ette Schengeni piirieeskirja 26nda paragrahvi ehk ühe LR suhtes ajutise peatamise rakendamist. Nagu aga olen ka kirjutanud, väljaviskamise või karistuse ähvardus on EL-is vaid vahend sundimaks asjaomast LR tegema, mis vaja. Seekord oli vaja panna GR abi vastu võtma ja tänaseks tegi ta seda kõigis  soovitud küsimustes – Frontex põhjapiirile, kiirreageerimistiimid RABIT Egeuse mere saartele ja kodanikukaitsemehhanismi käivitamine, et teised LR saaksid aidata humanitaarabiga. Seepärast kujuneski rändekriisi arutelu suhteliselt valutuks. Kõik ootavad ka 15.12 tulema pidavat COM ettepanekute paketti ja positsioneerisid end, peamiselt välispiiride kaitse tugevdamist nõudes. Üksmeelselt (peale GR ja IT) mõnati ümberpaigutamise skeemi käivitumise raskusi (seni toimunud 160 inimese liigutamine) ja selle peale pidi ka BE, keda muide toetas eesistuja toolilt LU, ütlema, et saate ju aru, et mingi sellise skeemi kiirkorras püsivaks muutmine ei ole ju arukas. DE, kel püsimehhanismi asjas varasemast palju leebem toon, arvas, et Schengeni saatus otsustatakse aasta jooksul. PRES tuletas seepeale meelde, et 6-kuuline tähtaeg ajutisteks piirikontrollideks saab (selsamal DEl) läbi juba märtsis, seega tervet aastat ei pruugi olla. COM andis selge signaali, et kavatseb SE taotlusele anda jaatava vastuse ning siin tasub tähele panna PRES öeldut, et kui ümberpaigutamise skeemi põhimõte muutub nii, et piiririikide kõrval rakendatakse seda ka sihtriikidele, siis tähendab see, et transiidiriikides tuleb luua menetluskeskused (loe: põgenikke tuleb tee peal hakata kinni pidama). Ühesõnaga: kriisi eelmine laine on üle käinud (mitte piiririikidest, küll aga Brüsselist) ja järgmist oodatakse 15.12. Ehk saab seni pisut rahulikumalt.

Terrorismivastase võitluse raport kiideti heaks. EE kasutas juhust ja nõudis taas kord tööd kõigi sisejulgeoleku andmebaaside arendamiseks ja ristkasutuseks. Meil muidugi Tallinnas paikneva eu-LISA agentuuri tugevdamise erihuvi sellega seoses.

Tõeline saavutus oli aga kokkulepe lennureisijate andmete direktiivi üle. Lahendus oli elegantne: EPga juba kokku lepitud teksti (vt Gondori kroonika 02.12.2015) enam muutma ei hakatud, et mitte avada uut läbirääkimiste vooru, kuid kõik 28 LR tegid deklaratsiooni, et kasutavad direktiivis sisalduvat õigust koguda ja säilitada andmeid ka EL-sisestel lendudel ja nõuavad andmeid peale lennufirmade ka reisibüroodelt ja turismifirmadelt. 3 aastat kestnud saaga on sellega läbi saamas ja see julgeolekule ülioluline asi tehtud.

03.12.2015

JHA justiitsosa oli tavalisest pikem, ent erilise poliitilise kireta, mis praegusel ajal sünnib teadagi peamiselt rände- või terrorismiteemal. Mõlemaga oli siiski teatav side. Ministrid arutasid telekommunikatsiooniandmete säilitamise teemat, poliitiliselt. Tänapäeval pole vaja selgitada, mis tähendus on (näiteks kadunud inimese) SIM-kaardi andmetel, lapsporno vaatamisest küberruumi jäänud jälgedel jne. Ega sellel, kui oluline on saada neid andmeid EL LR vahel vahetada. Aga on üks Euroopa kohtu otsus 2014. aastast, mis tunnistas kehtetuks senise sideandmete direktiivi ja hullem veel, selle tulemusena on mitme LR põhiseaduskohtud tühistanud ka nende enda vastava seaduse. Tänane arutelu andis laias laastus sellise tulemuse, et enamus LR meelest on ka 2014. aasta kohtuotsuse järel juriidiliselt võimalik sideandmeid massiliselt koguda, teiseks, et enamuse meelest oleks vaja ühtseid EL reegleid ja kolmandaks, et COM, kes kaunis vastumeelne, peaks uue eelnõuga välja tulema. Vastustava vähemuse põhjused on erinevad, nimetati nii varast ajastust pärast kohtuotsuseid – leinamajas ei sobi värskel lesel veel uut silmarõõmu otsida – kui ka soove koguda tegelikult rohkem, kui ükskõik milline potentsiaalne ühine kord ette näeks.

Huvitav ja samas pisut ohtlik arutelu tekkis näiliselt süütu teema, abieluvara jagamise reeglite üle. Muidugi tähendab see tänapäeva Euroopas ka registreeritud partnerlust ja eks sealt hakkas HUle ja PLle tunduma, et kuidagi otsast minnakse ka LRdele perekonna mingil kindlal kujul defineerimist peale suruma. Meie ega muud seda ohtu ei näe. Määruseid on 5 aastat arutatud ja konsensus tundus käes olevat, aga nüüd ei miskit. Pikk rida peamiselt Lääne-Euroopa LR pidas siis kahetsevaid sõnavõtte, viies teema kohe väärtuste pinnale. Väärtused on aga tänases Brüsselis, rändekriisi taustal, tuleohtlik debatiaines. Euroopa väärtuste hulka kuuluvad ka kaastundlikkus hädasolijate vastu (pagulased) ja rahvusvahelise õiguse austamine (pagulaste konventsioon). Lisame siia meelekindluse, millega just meie Ida-Euroopas nõuame inimeste vaba liikumise õiguse austamist – see määrus aitaks ka liikuvaid ja liikunud kodanikke ja saame kokku täiesti ebavajaliku teemade ringi, kus meie piirkond peaks kuidagi silma paistma, paistis ent ometi.

02.12.2015

TervepäevaCoreper kestis 12 tundi, detsembris vähemaga naljalt hakkama ei saagi. Andmekaitsepaketis on hetkel jälle meile sobivad lahendused laual, mida siis PRES EPga läbi räägib. Pikemalt rääkisime 29.11 EL-Türgi kohtumise järelmitest, täpsemalt muidugi rahast, 3 miljardist, mida EL on 2 aasta jooksul Türgile lubanud. 2,5 miljardit sellest peaksid COM plaani järgi panema kokku LR. Netomaksjad muidugi julgustasid nagu üks mees COM ikka veel MFFi hoolikamalt läbi vaatama. Meie eelistus, mis täna ka kõige rohkem esialgset toetust sai, on mingi EL-i eelarvesse pisut suurema ja eraldi jääva sissemakse skeem, millest ma täpselt aru ei saagi (aga eelistasin jõuliselt). Ühes valitses siiski üksmeel, jaotusvõti on tavaline EL eelarve sissemakse oma, mis teeb EE osaks miski 3,4-3,5 miljonit.

27.1 kaubandusFAC järelmite all andis COM ülevaate 01.12 EL-Ukraina-Vene ministri taseme kohtumisest Ukraina vabakaubandusleppe üle. Tulemusi praktiliselt polnud, muu hulgas nõuab Vene näiteks, et Ukraina liituks nende sanktsioonidega EL (oma vabakaubanduspartneri!) põllumajandussaaduste vastu. Lisaks on Moskva juba teatanud, et leppe jõustudes (01.01.2016) ei kohalda Ukrainale enam SRÜ vabakaubandusleppe sätteid ehk sisuliselt hakkab rakendama sanktsioone. Mis siin siis veel? Aga arvan, et EL-is, kus mõiste “dialoog” võiks olla kuldses kirjas vapil, umbes seal, kus aadlivappidel kalasaba või kuretiib, saame veel näha-kuulda uusi katseid ikka midagi rääkida, selgitada, isegi midagi vastu pakkuda. Aasta lõpuni veel 4 täisnädalat kallist dialoogiaega järel.

Rääkisime lähemalt 17.-18.12 ÜK teemadest. Rände ja terrorismi all peatähelepanu raportitele seni otsustatu elluviimise kohta. 15.12 on COM siis värskelt tulnud rändepaketiga, oodatakse õige mitut ettepanekut ja mõnd kardetakse ka. Välispiiride tugevdamine küllap esikohal. Mõlema teema all EEle eriti oluline sisejulgeoleku andmebaaside kasutamine, ristkasutamine ja ligipääs neile. Siseturu kohta polnud täna kellelgi suurt midagi öelda. UK peaministr Cameron pole veel otsustanud, kas püüda juba detsembris oma lõplikku kokkulepet kätte saada või jätta see 18.-19.12 ÜK peale. Praegu küll ei tundu, et detsember oleks tehtav, aga suurtel juhtidel võib teinekord olla arusaam, et diplomaadid-ametnikud ei saa asjadega hakkama, aga tema suudab oma kolleegidele asjad ära seletada küll. Cameroni valikut võib oodata 1-2 päeva jooksul. Pole välistatud, et Venemale kehtestatud majandussanktsioone pikendatakse pea sama sujuvalt kui juuni ÜK eel. Arusaamine tundub olevat, et ei taha seda arutada riigijuhid, ei ole praktiline seda jätta FACile, niisis, kui vaja, Coreper korraldab ära. Küllap korraldabki, ehkki tänase põhjal ei välista, et loetakse vaikimisi tehtuks ja kõik.

Lennureisijate andmete direktiivi üle tundub kokkulepe EPga väga lähedal olevat. EE saab rahul olla, kuna andmete säilitusajana on EP nüüd nõus 6 kuuga (kellele see lühike tundub, meenutagu, et COM algne ettepanek oli 30 päeva) ja sees on ka võimalus säilitada ka EL siseste lendude andmeid. 04.12 arutab seda JHA, kui päris sealt veel NK ühispositsiooni ei saa, siis järgmise nädala Coreperist ikka saab.

Laienemisjäreldusi oli PRES neile omaselt imehästi draftinud. Mõned väiksed muudatused tehakse ehk tänase järel siiski, meile samameelsetega on tähtis laienemisriikide CFSPga lähenemine, eriti Ukraina kriisi üle. Muidu aga tossutab laienemise rong kindlalt ent üliaeglaselt rööbastel.

Lõuna ajal käisin koos ELAKi delegatsiooniga (Palling, Madison, Raud) kohtumas COM rändevoliniku Avramopoulosega. Mitte liiga palju uut infot, aga otsene tunnistamine, et esimesed X kuud ei teinud IT ja GR suurt midagi ning selge viide, et COM kavatseb jaatavalt ja suurusjärgus ehk 20 000, SE ümberpaigutamistaotlusele vastata. Mis, nagu olen korduvalt kirjutanud, muudab seniste otsuste loogikat ja avab potentsiaalselt tee fundamentaalsetele muudatustele senises skeemis. Meile öeldi ka, et mõned teie regiooni riigid on ikka nii vähe solidaarsust üles näidanud, et nende parlamendi delegatsiooniga küll keset kriisi niimoodi ei kohtuks. Saingi rahulikult omadega hüvasti jättes öelda, et saan Brüsselis EEd pisut enamana kui tavalise Ida-Euroopa riigina välja mängida vaid siis, kui poliitikud kodus kuigivõrd mõistlikult käituvad. Seni oleme kokku hakkama saanud.

01.12.2015

Coreperi hommikusöök venis pea 3 tunni pikkuseks. Teemaks muidugi ränne. PRES on oma GR surumisega jõudnud niikaugele, et eilse LU rändeministri Asselborni visiidi järel on GR nõustunud vastu võtma piirivalveagentuuri Frontex missiooni oma piiril ametlikult pika nimega Makedooniaga ja kiirreageerimistiimid (toreda lühendiga RABIT) Egeuse mere saartele. Täpsemalt veel ei tea, aga see on ikkagi suur samm edasi. Aga muuga on üpris raibe lugu, kui Poskalt väljendit laenata. Üks kõige hullemaid asju on poliitikas, eriti rahvusvahelises, see, kui tuleb tunnistada, et läks vähe viltu. Siis on kohe küsimused, kes on süüdi, kes kinni maksab, kes oli loll ja miks? Hetkel nimelt tundub, et senine lähenemine ei tööta täiel määral. Pole õieti kedagi ümber paigutatud ega ümber paigutada. ITsse nagu ei tuldagi enam. Sellest hakkavad 04.12 rääkima siseministrid, aga ma kardan natuke seda, kui kõik laovad letti vaid kriitika ega ütle, mis siis teha tuleb. Iga ümberpaigutamise (ehk nende tehtud 160 000 laialijagamise) otsuse avamine tähendab pea kindlalt ka DE elevandi pruuskamist ruumi nurgas – neil sel aastal miljoni ligi tulnud ja kas keegi kujutab ette, et seda arvu või pooltki või veeranditki hakataks laiali jagama? Nõuti valjuhäälselt ka kriisimehhanismi, millele PRES vastas faktiliselt, et praegu polda enamuse lähedalgi veel, miks tahate lauale tuua? COM tuleb 15.12 välja suurema paketiga, mille osaks ka Schengeni toimimise aruanne, ühtsema piirivalve ettepanek jne, jne.

Õhtusöök Coreperil ÜK eesistuja Tuskiga. Väga muljetavaldavalt otsekohene, väga poliitiline ja emotsionaalne jutt, mis tundus peale minevat ka panetunud saadikutele, kes harjunud opereerima Brüsseli mullis ja rääkima siinset endeemset argood. Tuski kogu arusaamine oma rollist ja Euroopa praegusest olukorrast täpselt paigas. Ka kui Brüsseli kõnepruuk mitte päriselt, ja ütleb, et teadlikult pole – peame rääkima inimestega ja inimkeeli. Geopoliitiliselt väga kindlad arusaamad ja üldse – kui pea 60-ne poolakas, kes läbi elanud sõjaseisukorra, vabanemise, uue elu ehitamise, 7 peaministriaastat jne ütleb, et tema elu tähtsaim päev oli see, mil ta hoidis GR euroalas (vt Gondori kroonika 12.07.2015), siis on ta kogu Euroopast ja geopoliitikast täpselt aru saanud. Nüüd rahulikult magama.