13.11.2015

Kuigi eelarveasjad on sel aastal kulgenud lobedamalt kui eelmisel, kestis eelarveECOFIN koos lepituskohtumisega EPga siiski läbi päeva, õhtu ja tubli osa ööst. Pikkade vaheaegadega, nagu ikka, kui PRES ja COM töötavad välja, räägivad läbi ja müüvad maha kompromissettepanekuid. Netomaksjad said väikese kärpe ja nõudsid natuke veel, ÜKP sõprade leer, sh EE, urises, et ärge meilt rohkem võtke, COM “leidis” siis veel natuke ja EP sai näo päästmiseks teadusele pisut juurde. Kõik lisasid raha rändekriisi lahendamiseks ja vandusid pühalikult, et kaaluvad-arvestavad kiirendatud korras kõiki edasisi rändega seotud vajadusi. Eelarve võeti vastu LR konsensusega, mida tihti ei juhtu – mõnel vindunumal netomaksjal on enamasti kodupubliku pärast kasulikum “lõpuni vastu” näida.

Tõsisemaks läheb aga juba 2016 jaanuari lõpus, mil NL eesistuja juhtimisel hakatakse arutama MFF ülevaatust. Veel aasta tagasi oleksin arvanud, et see protsess võetakse NKs ette moepärast, seda tehakse, kuna EP tahab. Nüüdseks aga on uue, mahult väiksema MFF piirangud selgeks saanud ja rändekriis mitte ainult nõuab lisavahendeid, vaid on ka lahjendanud solidaarsusetunnet LR vahel. Ei välista, et hakkamegi tõsisemalt arutama ümberpaigutamisi eelarve sees, ja siis võivad ka meid huvitavad read löögi või vähemalt arutelu alla sattuda. Meil on tark selleks harjutuseks hästi valmis olla, analüüsida (muid) kärpevõimalusi ja käituda nagu alati konstruktiivse LRna, kes mõtleb ka EL ühiste huvide peale.

11.11.2015

Hommikusöök DK välis- ja kaitsepoliitika raporti kirjutaja suursaadik Taksøe-Jenseniga, paar kolleegi vanematest LRdest ja mina. Meid oli kutsutud andma ülevaadet EL olukorrast ja suundumustest ja oli pisut üllatav, kuidas vanematel LRdel on hetkel ikka kaunis pessimistlik vaade asjade seisust. Solidaarsus löögi all, EL võime asju teha, oma põlisemaidki funktsioone täita nõrgenenud – no kui itaallane juba kurdab, et kaubanduse alal pole viimastel aastatel edasiliikumist toimunud, siis peab ta meel ikka üpris must olema. Meie kui uustulnukad pole jälle eriti teistsugust uniooni näinudki, meile tundub asi ikka veel suhteliselt normaalne või umbes nii.

Järgnenud tervepäevaCoreper võttis läbi pika rea eelseisvate nõukogude päevakordi. Järgmise nädala esimese 3 päeva jooksul 4 nõukogu: tavaFAC, kaitseFAC, tavaGAC ja ÜKPle pühendatud GAC). Lisaks 27.11 kaubandusFAC ja 03.-04.12 JHA. Aga ei kuskil ei suuremat arutelu, peale ÜKP-GACi, kus muu hulgas kinnitatakse ka NK tellimus COM algatatud  lihtsustamisanalüüsiks, millist protsessi juhib endine asepresident Kallas.

Seejärel iga-aastane laienemispakett, Türgi valimiste pärast tubli kuu tavalisest hiljem. COM oli seekord võtnud lähenemise, et hindas iga kandidaat- ja laienemisriigi hetkevastavust EL seadustele ja normidele. Nii saab hea pildistuse, aga juba järgmisel aastal tuleb ikkagi jälle hakata aasta jooksul saavutatut mõõtma ehk minna tagasi eduaruande vormi juurde. Laienemise rong on rööbastel, need on mahapandud ja sissetöötatud, aga liigub ikka kole aeglaselt. Kuidas meile küll tundub, et aega nii palju? Töögrupp hakkab nüüd üliintensiivselt paketiga tööle, laienemisjäreldused tahetakse ikka tavapäraselt 15.12 GACil vastu võtta.

Lõpuks 2016 eelarve, 13.11. lepituskohtumise EPga ettevalmistus, NK ühispositsiooni leppimine. Eelarveasi tundub minevat, ja väiksema draamaga kui eelmisel aastal. COM oli esitanud kompromissettepaneku, mis suhteliselt mõistlik, kuid enamus LR panid ikkagi püsti rituaalse tantsu. Milles mina täna ei jaksanud osaleda.

10.11.2015

Varahommikuses Coreperis anti ülevaade valmistumiseks Valletta tippkohtumise järel toimuvaks mitteametlikuks ÜKks. Kindlasti tuleb seal jutuks abijõudude saatmine EL rändekriisiga tegelevatele agentuuridele. EE on tabelis ilusti sees, ja eriti positiivne on muidugi 25 inimese saatmine SIle appi, mille eest tuleb siseministeeriumi tõesti tunnustada. Lisaks arutatakse Vallettas kindlasti Türgi-suhteid. Rahasummat küll kohapeal repartima ei hakata – valitseb arvamus, et türklased küsivad 3 miljardit – kuna kõiki riigijuhte pole kohal ja see oleks ka äärmiselt sobimatu 5 minutit pärast seda, kui kogu Aafrikale lubati vaid 1,8 miljardit. Arutatakse, mis vormis korraldada Türgiga tippkohtumist või -kohtumisi; ja viisavabaduse ning laienemisprotsessi.

Sealt ECOFINi, kus erandkorras pidin ministrit asendama. Hommikusöögi ajal selgitas COM, kuipalju ja kuidas kavatsetakse arvestada rändekriisi lahendamise kulusid SGP paindlikkuse all. Arvestatakse, aga vaadatakse väga täpselt. DE võimas rahandusminister Schäuble andis ka juhiseid käimasolevateks EL 2016. aasta eelarve läbirääkimisteks – kõik reservid ja paindlikkus rändekriisi lahendamiseks, ja nullkasv kõigi teiste poliitikate osas! Ka meie peame valmistuma aruteludeks, kust edaspidi (2016 põhieelarvega saame veel hakkama) rände kasuks kärpida. Ei saa nii, et ütleme tuimalt (koos mitme LRga Ida-Euroopast, küll), et ÜKPst ei võta ja kõik! See laiendaks jälle Ida-Lääne lõhet, mille rändekriis seni juba kõvasti lahti kiskunud.

ECOFINi põhiaruteluteemadeks oli esiteks SRM, täpsemalt ühtse kriisihaldusfondi sildfinantseerimine. Poliitiline kokkulepe põhimõtteliselt sündis, jälle samm pangandusliidu teise samba täistöölehakkamise poole astutud. Nii siin kui ka järgmise päevakorrapunkti all tantsiti tavalist rituaaltantsu, kus üks leer (peamiselt DE) ütleb, et pangandusliidu kolmandast sambast, ühtsest hoiusegarantiifondist, pole mõtet veel mõeldagi ja teine (peamiselt Lõuna, aga ka näiteks EE) kordab, et pangandusliit tuleb lõplikult valmis teha. Õnneks lubas järgmine PRES Dijsselbloem, kes on sobivasti ka eurorühma president, et 2016 I poolaastal arutatakse pangandusliitu kõige laiemalt ja leitakse viise edeneda nii, et DE saab ikka ka aruteludes osaleda.

Viimane aruteluteema oli EMU tulevik, 5 presidendi raporti lühiajaliste soovituste osa. Ka EE esitas esimest korda oma seisukohad, mis ju vajalik. Toetame distsipliini tugevdamist, seniste reeglite ja otsuste täitmist, olemasolevate raamistike vajadusel täiustamist, teatud tingimustel EL väljapakutud eelarvenõukogu. Ei toeta LRdes konkurentsivõimeasutuste sisseseadmist ja oleme skeptilised euroala ühtse välisesindamise akuutsena arutamise suhtes. Muidugi toetame kõigis EMU reformifaasides pangandusliidu lõpuleviimist. Arutelus täna Ameerikat ei avastatud ja väga palju uusi seisukohti ka ei kuulnud. Olen varemgi kirjutanud, et kuna majanduskriis on seks korraks läbi ja 2010-2012 tehti tõesti tohutult – Euroopa semester ja pangandusliidu 2 sammu SSM ja SRF, siis on poliitiline tahe ja jaksamine edasisteks reformisammudeks tegelikult minimaalne. Mis ei tähenda, et ei peaks iga hetk valmis olema, kui uus kriis või uued vajadused peaksid uusi võimalusi avama.

09.11.2015

Erakorralisel JHAl ei öeldud diplomaatiliselt öeldes palju uut võrreldes seniste kohtumistega. Järeldused võeti vastu mõne pisiparandusega ja nende tekst konsolideerib senise tegevuse, kui Brüsseli argood kasutada. Uute elementidena infokampaania ja ka pagulaste processing centres ehk menetlemiskeskused, mile sisseseadmise võimalusi siis lubati uurida. Väga ei taha uskuda, et nendest midagi tuleb. Need asuksid Balkani rännuteel, nii EL- kui ka mitte-EL riikides (järeldused ütlevad viisakalt, et seal, kus hotspot´e pole ehk mitte GRs ega ITs) ja tegelikult tuleks seal praktikas pagulasi üpris väevõimuga kinni hoida. Vaevalt, et sellega keegi asjaomastest riikidest nõustub. Ehkki muidugi, võib sõltuda ka rahalisest präänikust ja kui DE, selle idee väidetav autor, on valmis panustama, siis näis. Vaatame ka seda, kuidas seda ikkagi “uurima” hakatakse. Istungi kokkuvõte on, nagu eile kirjutasin: Öeldi endale ja teistele, et töö käib; ja käibki.

08.11.2015

Pühapäevaõhtuseks Coreperiks oli eesistuja järelduste mustandit vastavalt üleeilsele arutelule väga oskuslikult kohendanud. Sisse oli läinud ka mõni EE parandusettepanek, eriti uhked oleme, et lõpuks ometi saime teksti preambulisse sisse viite, mis eesmärgil me seda kõike teeme: Schengeni süsteemi toimimise (ja muidugi rändesurve vähendamise) nimel. Olime seda pakkunud mitmel korral, ka 15.10 ÜK järeldustesse, aga eduta. Veel oli oluliselt selgitatud potentsiaalsete tulijatele suunatud informatsioonikampaania plaane ja sisu, vähendatud ümberpaigutamise püsimehhanismi viite konkreetsust, öeldud selgemini, et 04.12 arutab JHA ka kogemusi, mis saadud ajutiste piirikontrollide taastamisest. Tekst sisaldab ka LR lubadust oluliselt tõsta tagasisaatmiste arvu. Lahti on ikka 40 000 ümberpaigutatava kokkusaamine, selle kohta peab PRES homme kindlasti täpsema plaani esitama. Meie poolest võiks seda vabalt kohe homme teha.

Kuna PRES oli tõesti väga hästi draftimisetööd teinud, oli arutelu suhteliselt rahulik. Tavalised leerid – piiririigid IT ja GR; sihtriigid DE, AT, SE; Višegrad; transiitriigid Balkani piirkonnas ning lõpuks Türgi-erisuhtega LR. Lisaks need, kes mõistavad kõigi leeride muret ja kel endal hetkel otse ei põle, nende hulgas ka EE. Küllap esitavad need leerid ka ministrite tasandil homme oma põhiseisukohti, ja kuna järelduste tekst on laias laastus tasakaalus, siis saab kogu harjutuse eesmärgiks peamiselt enda usku kinnitada ja teistelegi näidata, et töö käib. Käibki.

06.11.2015

Hommikul kohtumine COM rändeteema eest vastutava asepresidendi Timmermansi kabinetiülemaga. Mitmeid kasulikke infoklompe, näiteks see, et eile COM majandusprognoosi kogemata kaasaandena elama hakanud ennustus 3 miljoni pagulase saabumisest Euroopasse aastatel 2015-2017 oli puhas tehnokraatlik tööõnnetus. Türgiga liigutakse pärast 01.11 valimisi kiiresti edasi, juba 10.11 läheb Timmermans kohale. Samal päeval avalikustatakse küll ka COM iga-aastane kandidaatriikide eduaruanne, mis eeldatavalt Türgi meediavabaduse jm suhtes väga kriitiline – vaatame, kuidas see rändekõnelusi mõjutab. EL rohkemintegreeritud piirivalve ettepanekud suhtes mõtlemine veel üpris algfaasis – kuna COM lubanud 2015 jooksul eelnõuga välja tulla, on varsti väga kiire.

Pärast mõnusat lõunat DK uue kolleegiga varjutas algava nädalavahetuse ootust veel vaid pärastlõunane Coreper, mis arutas 09.11 erakorralise rändeteemalise JHA järeldusi. PRES oli taas äärmiselt professionaalselt kirjatööd teinud, andes nii ülevaadet edust juba tehtud otsuste elluviimisel kui ka pannes sisse ka uusi elemente. Taas ja ehk isegi pisut tugevamini on tunne, et me hakkame teadma, mis suunas liigume. Järelduste eelnõu sisaldas ka kriisihalduse struktuuride tugevdamist Brüsselis – ja selle peale peaksime mõtlema Tallinnaski. Registreerimiskeskused (hotspots) ja ümberpaigutamine tekstis ilusti tasakaalus. Samuti sõnastus tulevase püsivama kriisimehhanismi üle. Mõni LR, need, kes 22.09 olid 120 000 ümberpaigutamise otsusele vastu hääletanud, tahtsid 15.10 ÜK sõnastuse ülekordamist, mitte rohkem. Teine leer väitis, teatava loogikaga, et kuna see mainis käimasolevaid diskussioone, siis peab kuu aega hiljem juba ju olema nende diskussioonidega mingi edasiliikumine toimunud. Taas kord (ja kes teab, kui kauaks, arvestades hiljutisi valimistulemusi) väärib märkimist PL konstruktiivne tegutsemine. Uute elementidena olid teksti pandud pagulaste menetlemiskeskused (processing centres) Balkanil (aga nimetamata, mis riikides). See tekitas muidugi kapitaalset hämmingut ja selgust ei saadudki. Kriisile sobivalt pealetükkiv oli tekst aga seal, kus EEASilt ja COMilt nõuti kiiret edasiliikumist tagasivõtulepingute jõustamise ja sõlmimisega teatavate kolmandate riikide osas ja samuti rändeekspertide saatmist EL mõnda delegatsiooni. Kriisile sobivalt nõudlik oli kogu arutelu käigus ka meie eesistuja, kes pidas seejuures liini lõpuni välja, kutsudes kokku järgmise Coreperi teksti uue versiooni arutamiseks, pühapäeva õhtuks.

04.11.2015

TervepäevaCoreper võttis kõigepealt ettevalmistused EL-Aafrika Valletta tippkohtumiseks 11.-12.11. Aafriklastega on käidud õige mitu läbirääkimiste vooru, jäänud veel vaid mõned lahtised asjad. Tänase arutelu põhjal võib EL loobuda nõudest asutada Aafrikasse pagulaste registreerimiskeskusi, kui vastu saadakse lubadusi tagasivõtu kohta. Seadusliku rände alt ei saa me midagi juurde lubada, paraku. Vähemalt sama tähtis, kui tippkohtumine ise ja selle sõnum, et EL ja Aafrika riigid tegelevad koos rändekriisiga, on see, kuidas Valletas kokku lepitavat tegevuskava reaalses elus täitma hakatakse. ÜK eesistuja Tusk on 12.11 kutsunud kokku ka nagunii Maltal viibivate EL riigijuhtide erakorralise mitteametliku kohtumise.

Seejärel ränne, 09.11 erakorralise JHA ettevalmistus. Hoolimata dramaatilistest piltidest Balkanilt, hoolimata ikka esinevast närvilisusest ka Brüsseli laudade taga tundub ometi õhkõrnalt, et kriisihalduses oleme saavutanud uue, operatiivsema faasi. Ehkki selles kriisis võib kõik väga kiiresti muutuda. Aga hetkel me vähemalt teame, kui mitte seda, mis lahendused on, vaid vähemalt mingeid lahendusesuundasid, ja töötame neis suundades: registreerimine ehk hotspots, välismõõde ehk Valletta tippkohtumine pluss Türgi, ümberpaigutamine ehk 40 000 pluss 120 000 pluss kriisimehhanismi (mida keeldume alaliseks nimetamast) arutelud. Kõik see liigub jube aeglaselt, nagu EL-is ikka, aga liigub. Kriisihalduse keskus on praegu aga paraku Coreper, kuhu jookseb kokku kogu info kõigilt nimetatud aladelt. Meie eesistuja suunab seda protsessi kaunis käsitsijuhtimismeetodil, detailselt, mis väärib austust, aga nõuab ka aega. Homme lubati saata 09.11 JHA järelduste kavand, mida Coreper 06.11 arutama hakkab.

2016 eelarve suurendamisega rändekriisi tarbeks tunduti täna nõustuvat. Järgmisel nädalal toimuvad lepituskohtumised EPga. Netomaksjate tavapärane vastuseis igasugusele kohustuste suurendamisele oli tavapärasest vaiksem. Siiski ei suutnud suurim neist vastu panna kiusatusele kähvata ÜKP sõpradele, et “teie” poliitikate kärpimine võib ka kõne alla tulla. Suureks olemist tuleb ka õppida-harjutada.

03.11.2015

Hommikul uus Kanada kolleeg tutvumiskohtumisel. Prognoosib järjepidevust välispoliitikas ka valitsuse vahetuse järel, sh Ukraina kriisi (meile eriti tähtis) ja EL-Kanada uue majandusleppe üle.

Seejärel telefoniintervjuu Clingendaeli mõttekojale, uurimisteemaks koalitsioonid EL-is pärast suurt laienemist. Mainekas ja EL-asjades kogenud mõttekoda, aga ma ei saanud päriselt lahti mõttest, et püütakse paberil konstrueerida midagi, mida elus ikkagi päriselt ei esine. Vaadatakse hääletustulemusi NK formaadis ja püütakse mingeid mustreid luua – heakene küll, aga absoluutne enamus EL otsustest ei lähe kunagi hääletusele, mis aga ei tähenda, et eelnevalt poleks koalitsioone loodud ja eri seisukohtadel oldud. Väga mitu küsimust geograafiliste blokkide kohta – no on aeg-ajalt, aga ainult geograafiaga seotud küsimustes nagu energiaühendused vms. LR seisukoha määravad ikkagi ära peale geograafia veel sissetulekute tase, traditsioonid, ka ajalugu, õigussüsteem jne, ja mitte emotsioonid. Ning koalitsioonid Brüsselis muutuvad iga päev mitu korda vastavalt arutatavale teemale. Nii et olen tulemuse suhtes veidi kahtlev, aga luban, et riputan ta Gondori kroonikasse üles kui ta ilmub, ja olen esimene, kes tunnistab, kui kahtlused alusetud.

Lõuna Brüsselit külastanud sotsiaalministeeriumi tippjuhtkonnaga. See juba mitmes selline käik, tähendab, mitmes ministeerium juba teeb seda. Osalt põhjuseks eesistumise lähenemine ja osalt ka EE voliniku kabineti jätkuvalt lahke avatus. Hea. Peale olukorra EL-is ja eriti rändekriisi rääkisime ka kodustest asjadest ning kuidagi parem tunne hakkas vana kolleegi kuulates.

Õhtupoolikul EE eesistumist ettevalmistava komisjoni 20. istung. Noor juubel, mille puhul vaadati otsa eesistumise tegevuskava kolmandale versioonile. Paljud asjad on 3 aastaga selgemaks saanud, nüüd on vaja viia ettevalmistused poliitilisemale tasandile, teisisõnu: ministrite huviorbiiti; ja teiseks, hakkab lähenema faas, kus tuleb tõdeda, et plans are nothing, planning is everything ehk et tuleb lihtsalt tulistama hakata. Käisime läbi võimalike tippkohtumiste korraldamise ja jõudsime (taas kord) järeldusele, et neid on Lissaboni leppe ajastul nagunii peaaegu võimatu eesistujariigis korraldada ja meil meie ruumide ja raha juures täitsa võimatu. Võeti teadmiseks eesistumise inimeste kogumi ehk Salve nimekiri, kus 446 nime. Milles tuleb kindlasti veel ohtralt muutusi, aga ka siin tuleb ju planeerimise-koolitamisega pihta hakata.

01.11.2015

Neile, kellele tundub, et praegune rändekriis pole midagi nii hullu, võiks mõttekoja ECFR analüütiku Janningu artikkel kriisi mõjust EL ühtekuuluvusele silmiavavalt mõjuda. Seni või tavakäsituses on tundunud, et integratsiooni, läbipõimumise süvenedes tugevneb ka ühtekuuluvuse tunne ja suureneb EL võime koos tegutseda. Kõik see – nagu ka euro toodud plussid – kehtib tegelikult vaid siis või seni, kuni asjad edenevad hästi, pole suuremaid probleeme. Nüüd, mil rändekriis on LR ette toonud väga tõsiseid ja iga riigi jaoks vähemalt pisut erinevaid probleeme, ilmneb, et EL ühtekuuluvuse tunne pole sugugi nii tugev, et ühtne tegutsemine, ühiste vastuste otsimine neile probleemidele oleks kuidagi automaatne või garanteeritud või isegi esimesena pähetulev võimalus.

Praegu on piisanud ühe LR, GR, võimetusest ühiseid asüülireegleid, Dublini määrust, täita (Janning nimetab olukorda selles riigi küllap tabavalt valitsemise kriisiks, governance crisis), et kogu süsteem tegelikult kõlbmatuks muuta. Janning jätab selle küll otse ütlemata, aga kas peab siis olema nii imestunud, kui teised LR ei taha ühe tegematajätmisi omalt poolt kvootide heakskiitmisega hüvitada? Peab siis või ei pea, aga hääletus ja vastumeelsus kvootide üle on jätnud omavahelise solidaarsuse puudumisest palju tugevama mulje ja tunde, kui Brüsselis igapäevaste arutelude seest  tegelikult paistis. Aga Janning osutab ka tabavalt, et needsamad pagulaste ümberjagamist vastustanud Ida-Euroopa LR hakkavad kohe pidama ka teist mobiilsusega seotud võitlust, inimeste vaba liikumise eest, UK referendumi kontekstis. Pole lihtne võitlus kahel üpris vastandlikul rindel.

Teiseks näitab see kriis, kuidas Euroopa väärtused – avatus, tolerantsus, pluralism – evivad eri LR, kontinendi eri osade jaoks erinevaid tähendusi. Igatahes ei arvata, et neid peaks EL kodanike ja kolmandate riikide kodanike jaoks ühtviisi rakendama – seda tõestavad mitmed just Ida-Euroopa poliitikute arvamusavaldused, et peaks võtma vaid kindla usutunnistusega pagulasi.

Kolmandaks, mõned LR püüavad ikka veel nägu teha, et see kriis neid ei puuduta, kuna nad ei jää pagulaste rändeteedele. Abijõude saadetakse näpuotsaga jne. See mõjutab tohutult löögi alla sattunute solidaarsusetunnetust. Lisaks juba korduvalt nähtu, kui ühe LR üksi võetud kriisimeetmed mõjutavad otseselt ja negatiivselt tema naabreid.

Janningu kokkuvõte on hirmutav. Ehk isegi liiga, usun ikkagi kuidagi. Tema meelest ei ohusta EL-i praegu vaid ühe acquis ala, Schengeni süsteemi, kaotus. Paari aasta pärast, kui hakatakse läbi rääkima uut MFFi, tuleb tänane solidaarsuse vähesus teistpidi meelde. Või välja. Eriti kuna DE, suurim maksja, on praegu ise abivajaja rollis. Janning ennustab rahaülekannete, sellesama ühtekuuluvuspoliitika, lõppu, mille peamine alus ongi ju solidaarsusetunne LR vahel (pole vast asjatu meenutada, et absoluutne enamus EE saadavast eurorahast tuleb just ÜKPst). Just solidaarsusetunne on praeguse rändekriisi pärast enam kannatada saanud kui Ukraina või GR võlakriisi tõttu. See teebki sellest kriisist tõsisema ja ohtlikuma kui ühegi senise meie liikmesuse aegse.